von Plettenberg ja tema koht ajaloos; Ivan III ja tema tegevus Vana- Liivimaa suhtes (1492. a Ivangorodi ehk Jaanilnna kindluse rajamine Narva jõe idakaldale Hermanni kindluse vastu). 5. Kirikuelu: kloostrid keskajal, millised katoliku kiriku kloostrid olid keskajal Eestis (tsistertslased, dominiiklased ja frantsisklased ning augustiinlased /birgitiinid/); kirikueluga seonduvad mõisted kirikukatsumised ehk visitatsioonid, missa, sinod, toomkapiitel ja toomkirik. 6. Reformatsioon: mis see oli, millal ja kus algas, kes alustas, kuidas jõudis Eestisse, pildirüüsted, Melchior Hoffmann; Reformatsiooni positiivsed ja negatiivsed tagajärjed; eestikeelse trükisõna teke (Wanradt-Koelli katekismus); Hans Susi ja tema koht Eesti ajaloos. 7. Liivi sõja puhkemise põhjused, sõja ajend (Tartu maks); miks peetakse Liivi sõda pöördepunktiks Eesti ajaloos. Hertsog Magnus ja
vakuraamatud, kus kirjas talupoegade kohustused talupoegadel õigus kaevata mõisnik kohtusse .. aadelkonnas privileegid säilisid maa läänistati erakätesse tugev saksa aadli võim reduktsiooniga võim vähenes .. religioonis luterluse kinnistamine 17. saj jooksul kirikuvalitsuse e konsistooriumi loomine, Eestis juhtis piiskop, Liivimaal kindralsuperintendent visitatsioonid, tugev kirikute ja pastorite kontroll tähelepanu usu seletamisele lugemisoskuse leviku suurenemine 1632 Tartu akadeemilise gümnaasiumi muutmine ülikooliks - Academia Dorpatensis, Academia Gustaviana Talupoegadel seni keelatud õppida, sest.. talurahvaks eestlased, baltiaadlikel privileegid taheti hoida talurahvast teadmatuses, hoida pärisorjust vahelduv võim takistas püsivate haridusasutuste loomist
1525. a Pildirüüste Tartus Liivi sõda 1558. a alanud sõjas varises Liivimaa ordu ja piiskoriikide süsteem Võimukandjad Taani, Rootsi või Poola kaitse all Eesti ala jagati nende riikide vahel korduvalt Luterlus Põhja-Eestis Rootsi ja Poola valdus Eesti ala oli jagatud kirikute vahel Puudus oli vaimulikest Sõjas oli hävinenud pühakojad ja pastoraadid 16. sajandi teisel poolel hakati taastama kiriku organisatsiooni Piiskopid ja visitatsioonid Luterlus võitles lihtrahva seas säilinud ebausu ja katoliiklike kommete vastu Hakati pidama kirikuraamatuid Asutati Tartu Ülikool Vastureformatsioon ja jesuiidid Viidi läbi Katoliikliku Poola valdusesse läinud aladel Eestisse saabusid jesuiidid Keskuseks kujunes Tartu 1585. a rajati jesuiitide kolleegium Hoolitsesid eestikeelse usulise kirjavara eest ( eestikeelne Katekismus) Ülesandeks luterlaste pööramist ja katoliku usu tagasivõtlemist
talle alluvas piirkonnas Katedraal: piiskopkonna keskus Toomkirik: e piiskopikirik e katedraal Piiskop: pühitses ametisse preestrid, kõrgem vaimulik Preester: koguduse hingekarjane, ülesanne jagada sakramente ja korraldada kirikuteenistusi Sakramendid(7): 1) ristimine 2) leer 3) armulaud 4) abielu 5) preestrikspühitsemine 6) pihtimine 7) matus Visitatsioonid: külaskäigud kohalikesse kirikutesse/kloostritesse, kontrollimaks piiskopkonna vaimulike tegevust 3. Kloostrikorraldus. Benedictus Nursiast, tegevus ja tähtsus: asutas oma kloostri, lõi uued kloostrireeglid, ühtlustas kloostrielu, valdav osa Lääne-Euroopa kloostreid elavad tema reeglite järgi. Benedictuse reeglite põhimõtted: peamiseks on alandilikkus ja distsipliin, lihasuretamisega uhkeldamine ei olnud lubatud, isekusest ja kõigest isiklikust
PAAVST PEAPIISKOPID (Riia ja Lundi) PIISKOPID (Riia, Tallinna, Tartu, Saare-Lääne, Aizpute) - oma valdustes kirikuelu juht ja kiriklike süütegude asjus kõrgeim juht Ülesanded: 1) õnnistas ametisse madalamaid ametnikke 2) pühitses kirikuid, altareid, kabeleid … 3) pidas toomkirikus pidulikumaid jumalateenistusi 4) teostas vaimulike järelvalvet: a) sinodid- piiskopkonna vaimulike koosolekud b) visitatsioonid e kirikukatsumused, et saada tegelikku ülevaadet jumalasõna kuulutamisest ja rahva õpetamisest preestrite poolt; välja selgitada usuelu väärnähtused N Saare-Lääne piiskop Johannes IV Kievel on visitatsiooni käigus avastanud, pühameeste hulgas on korratuid, ta on vallandanud Kaarma preestri, sest ta on pressinud talupoegadelt liigset kasu (1 matus= 1 lehm!!)
tõi aga kaasa kiriku ja paavsti autoriteedi ajutise allakäigu. Valitsejad läänistasid kiriku maid ning seadsid vasalle kõrgetele kiriklikele ametikohtadele. Piiskoppideks ja abtideks said ilmalikud sõjamehed, kes hoolisid rohkem sõdimisest kui usuasjust. Samuti käis Rooma linna ja ümbruskonna ülikuperekondade vahel pidev võitlus paavstitooli üle. 2. Kiriklik korraldus: paavst (selle mõiste kujunemine), peapiiskopkonnad ja peapiiskopid, piiskopkonnad ja piiskopid, preestrid, visitatsioonid. (lk 85) Katoliku kiriku pea on Rooma paavst. Pärimuse järgi oli Rooma esimene piiskop ja paavstlusele aluse panija apostel Peetrus. Evangeeliumi järgi oli Jeesus määranud ta kiriku rajajaks. Tegelikkuses oli Rooma piiskop algselt samasugune nagu teised, tema lihtsalt elas pealinnas. Piiskopi religioosset ja poliitilist võimu suurendas aga keisrivõimu nõrgenemine Lääne-Roomas. Rooma põliselanikud nägid kirikus peamist ühendavat jõudu ja kaitsjat vaenulike germaanlaste vastu
osa etendada. Talurahvas pidas üldiselt kinni muistsest usundist, tundmata kristliku õpetuse põhialuseidki, ei usutunnistust, meieisapalvet ega kümmet käsku. Reformatsioonile järgnenud aastakümnetel olukord kiriku seisukohalt vaadatuna ei paranenud, vaid kiriku mõju pigem vähenes. Rootsi riigi kirikupoliitikast ja koos sellega eesti talurahva suhetest kirikuga pakuvad ülimalt väärtuslikke andmeid Eestimaa ühe juhtiva kirikutegelase David Dubberchi kontrollkäigud- visitatsioonid ehk kirikukatsumised. Dubberchi dokumendid sisaldavad mitmekesiseid teateid antud aja majanduslikest, sotsiaalsetest, poliitilistest ja kultuurilistest nähtustest. 4. juunil 1561 andsid Harju-,Viru- ja Järvamaa rüütelkond ning 6. juunil Tallinna linn truudusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. Põhja-Eestis sai alguse Rootsi võim. Kuningas seadis sisse superintendendi kui kõrgema vaimuliku ametikoha. Tallinna linnasuperintendent visiteerib ka
kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine.
kooskõlastama oma huvisid eraldi esindajate koosolekutel-linnadepäevadel. Maapäevad 1421- hakati pidama Vana-Liivimaa maapäevi, mis toimusid pea igal aastal. Alates 1435 aastast oli maapäevadel esindatud 4 seisust:Riia peapiiskop ja ülejäänud vaimulikud, ordumeister koos orduametnikega, vasalkondade esindajad, linnade esindajad. 18. Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.sajand Toomkapiitel- kõrgem vaimulike kolleegium. Sinodid- piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid ehk kirikukatsumised Missa- pidulik jumalateenistus. Liturgia- missa muusikalissõnaline osa. Kihelkonnakirik- kihelkonna keskus. Kabel- asutati kihelkonna kaugematesse osadesse, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Kirikukümnis- kirikumaks, umbes üks kümnendik saagist. Sakrament- ristimine ja armulaud Johannes IV Kievel- Saare-Lääne piiskop. 19. Usupuhastus Eestis Reformatsioon- 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine.
(juhtivalt Harju-Viru omad), 4)linnade (Riia, Tallinna ja Tartu) esindajad. 18. Karoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16. saj Toomkapiitel: Tegutses Toomkiriku juures. Kõrgem vaimulike kolleegium, mis koosnes reeglina 12 toomhärrast e kanoonikust. ´Kapiitli eesotsas oli praost, kellele tähtsuselt järgnes dekaan. Neil oli õigus piiskop valida, kuid kinnitama pidi selle ikkagi paavst. Sinod: Piiskopkonna vaimulikud koosolekud ja visitatsioonid e. kirikukatsumused. Missa: Pidulik jumalateesnistus. Liturgia: Muusikalissõnaline osa, mis domineeris missadel. Kihelkonnakirik: Oli kihelkonna keskuseks. Sageli asutati kihelkonna kaugematesse osadesse ka kabeleid, kus kiriklikke ülesandeid täitsid preestri asendajad- vikaarid. Preester: Ülesanne oli jagada seitset sakramenti koguduseliikmetele ja neile jumalasõna õpetamine. Said oma tulud eraldatud maalapilt ning mõisast makstavast kirikukümnisest (kümnendik mõisa kümnisest)
enda probleeme, komblusega seotud, abielud, abielude lahutamine-rikkumine, abielude lubamine kõik abielud ei olnud ju teretulnud). Peamiselt abieluküsimused on olnud kesksed. 18. sajandi algul oli kõige suuremaks probleemiks kadunud abikaasade surnukskuulutamine. Visitatsioonide korraldamine konsistooriumid koordineerivad visitatsioone. Liivimaal 1713. aastal ja Eestimaal 1715. aastal viiakse läbi esimesed visitatsioonid. Eesmärgiks kohaliku kirikuelu, koguduse liikmete jms tundmaõppimine. Tähelepanu pöörati ka haridusküsimustele kas õpetati lapsi lugema jne. Kõik toimus ikkagi vaimulike vajaduste tõttu eesmärk luteri kirikus oli heade kristlaste kasvatamine teadma pidi katekismust ja kirikulaule. Visitatsioonidel on kultuuriloos oluline koht. Vaimulikes küsimustes kutsutakse kokku ka sinodeid vaimulike katsumine kas nad mõistavad jutlust pidada, milline on nende vaimne
Kui patronaadiõigus kaot, siis aadlikele anti võimalus olla kiriku eesseisija, mõisad hakkavad kirikuid materjaalselt toetama. Kirikule tuleb luua konsistoorium, kiriku valitsemine, tuleb luua kirikukohus oli sinod . Kui konsistoorium on krikuuht, siis sinodest pidid osa võtma kõik vaimulikud, sinod tegelesid usuelu küsimustega, Sinode ül usuelu korraldamine, vaimulike perekonnaelu. Duberch hakkab neid läbi viima, 1603 sureb. 1584-1603 on tema poolt läbi viidud suured visitatsioonid. Vaimulike otsimised, vamulike toodi nt Saksamaalt, palju tuli ka rootsist, kõige lihtsam oli vaimulikke tuua Soomest ( keeleküs). Soomlased olid aga üsna harimatud aga ei olnud saanud vastavat ettevalmistust, mistõttu olid nendes küsimustes üsna rumalad. VÄidetavalt olid ka üsna liiderlikultKolmas moment see, et saksa pihtkond ei võtnud soomlasi omaks. Gustav II Adolf tegeles kõikvõimalike küsimustega, paljuski ka maksuküsimustega, kuid ka kiriklike küsmustega, et kuidas
annaabi.ee 
