4 Mis kasvas vanaisa akna all Ja märjasse rohusse potsas. Tal ühes otsas on lohuke Ja vars on teises otsas. Tsal pösed on punapunased Ja kukal on kullakarva Ja seda, kui hästi ta maitsta võib, Mitte keegi ei arva. Meil on külm Märg on vihmal märg on kastel Märg ei ole meie lastel Külm on nööril valgel linal Külm ei ole matsi ninal Valus on vanal õlekotil Valus pole meie otil Silm sai häda isa kirvel aga mitte meie virvel Igav on eilsel ajalehel Mitte meie väiksel mehel Hale meel on hallil kivil Mitte Lauril mitte Ivil Mis algab Mis algab suure pauguga, See lõpeb suure auguga. Mis algab suure rutuga, See lõpeb suure nutuga. Mis algab suure nutuga, See lõpeb suure muinasjutuga. 5 Mis algab suure jooksuga, See lõpeb suure krooksuga. Mis algab päevakoiguga, See lõpeb magustoiduga. Mis algab suure lumega, See lõpeb suure unega. Suve soe silmadesse
Sirkel märkas, et laua peale on pandud sildid, kuhu peale on kirjutatud, kes kellega istub. Penniga istus tema pruut Aino (Virve õde) ja Jaagu kõrval pidi istuma tema õnneks Virve. Kuid Virvet ei olnud pool tundi peale peo algust veel jõudnud. Jaak juba kartis, et ta ei tulegi, kuid siis silmas ta Virve helesinist kleiti. Kui söögid olid valmis tõstetud valas Kristjani pruut kõigile kohvi. Virve võttis tassi kohvi ja väga natukene süüa. Jaak imestas, et Virvel ju pole vaja muretseda oma figuuri pärast, kuna tal see niigi kaunis. Kui Jaagul ja Virvel söödud oli, kutsus Jaak Virvet kaasa oma vana elamist vaatama. Jaak tundis seda kohta seal läbi ja lõhki. Kui nad aga Virvega tagasi hakkasid tulema, küsis Jaak, kas nad ei võiks sinatama hakata. Selle peale kohe ka Jaak suudles Virvet. Nad ei kõndinud enam tagasi peole vaid läksid koos koju. Jaak saatis Virve koju ja suundus ka ise kodu poole. Virve kutsus Jaaku enda ja oma tädiga reisile
käskis tahvlile kirjutada see oli hea.Õpetaja käskis selle kõigil vihikusse kirjutada ja analüüsis seda. · Õpetaja andis klassile kirjandi teema ,,Koidula ja Kreutzwald". Õpetaja arvas, et Penn sai liiga kõrged hinded(Virve oli kirjandi valmis kirjutanud). Jaagu kirjand oli silmapaistev ning õpetaja saatis poisi Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Ta proovis kirjutada nii huvitavalt, et Virvel koosolekul igav ei hakkaks. · Jaak ja Virve olid koosolekul, kus poiss kirjandi ette luges. Peale seda saatis ta Virve koju. Tüdruk ütles et talle meeldis Jaagu esitlus. · Pukspuude poolt tuli ka Laasik. Jaak ja Laasik läksid koos minema. Teel rääkisid nad ning Laasik ütles, et tema Pukspuude pool ei käi tüdrukute pärast, sest Penn oli ju Ainoga ja Jaak Virvega. · Laasik ja Jaak läksid tee peal lahku. Jaak läks trammi peale, kus kohtus Toodriga.
,,Ainult nii saame kätte maksta venelastele- võistlusrajal!" Nad hakkasid tegema katseid kursustele Auto- Motoklubis. Sinna oli väga raske saada. Ime kombel ja suurte sehkeldustega sai Virve ja tema sõbranna kursusele. Seal oli palju poisse ja tüdrukuid. Kursustel olid sõbrannad edukad ja tublid. Nad said palju kiidusõnu. Nii see kõik algas. 1948. aastal alustas ta võidusõidu karjääri. Esimene oli ühe kilomeetri kiirvõistlus 125 cm ja 350cm naisteklassis. Virvel õnnestus võita. Ta sai ka kahekordseks ENSV meistriks. Kuna Virve oli alaealine, siis oli vaja vanemate allkirja. Aga ta kartis, et vanemad keelavad tal sõitmise, siis kirjutas alla vanem õde. Võistlusrajad oli asfaldita maantee, tolmune ja liivane. Ta sai ka ühel Pärnu võistlusel kõvasti viga ja oli kaua haiglas. Kõige hullem oli nägu, mis oli haavu täis. Õpingutel ja treeningutel oli kriips peal. Ta mõtles, et oleks Paidesse jäänud oleks kõik rahulikum olnud.
Ametilt oli ta Tartu kaubajaama rööpaseadja. h) Jaagu vanemad olid kohusetundlikud ja viisakad nagu Jaak. Jaagu isa oli vanlgas olnud mõnda aega ja Jaak oli ka, aga mitte mingisuguse suure kuriteo eest. i) Jaagul polnud raskusi suhtlemisel ja ta sai kõigiga hästi läbi. Jaak oli jutukas. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus Virve, tema pärast oli Riksil ja Jaagul mõnikord probleeme ja Virve mängis Jaagu elus suurt rolli. a) Virvel oli väike pea, väike ümarik, pisut õhetav nägu, peenike kael. Juuksetoon oli vaskse kumaga heleblond ja lokkis. Silmad olid suured. Võõrastega oli Virve nipsakas nagu ka Jaaguga esimesel korral rääkides. Virve oli viisakas ja kombekas nagu Jaak, aga ei rääkinud kuigi palju. Virve käis Riksi haiglas mitu korda vaatamas, see tähendab, et ta hoolis oma sõpradest palju. Kutsus Jaaku reisile kaasa, kuna Jaak oli talle oluline.
Ta mäletab ka oma vanaema Miilit, kes hoidis teda väga. Minu vanavanaema Virve tahtis palju üksi olla, kuna ümbruses ei olnud lapsi ja ta tundis end üksi hästi. Ta suutis väga hästi üksi mängida ja kujutas endal kõike hästi ette. Kooli ta minna ei tahtnud. Lugema õppis 5-aastaselt Postimehe kuulutuse pealt. Ta hakkas isegi natuke enne viit aastat lugema. Suvel ta enam lugeda ei osanud, kuna unustas ära, aga 6-aastaselt luges ta juba Lastelehte. Virvel on meeletult hea mälu. Ta teab kõike üksikasjalikult juba väga väikesest peale. Kooli läks ta vastu tahtmist. Algkool oli talle väga vastu. Tema jaoks oli meeletult suur piin see, kui ta pidi olema internaadis. Ta ütleb, et lapsena oli ta hästi arenenud või teistmoodi arenenud. Talle meeldis lugeda, luges väga palju. Virve oli üsna eraklik, noorpõlves suhtles ta vaid kahe inimesega, (siiani neist ühega)
õpetamas käima. Mõlemad poisid üritasid Virvele meelepärased olla. Riks oli väga tihti solvunud ja pettunud, sest Jaak jõudis igas asjas temast ette. Kuna Virve mängis flööti, hakkasid poisid flöödiraamatuid lugema, et oleks hea tüdrukuga sellistest asjast rääkida, mis talle meeldib. Jaak kui ka Riks kutsuvad Virve peole. Kuid Virve sosistab hiljem tantsuajal Jaagule, et läheb temaga peole. Kui Riks kontrolltöö vastuseid viies haiglasse sattus, käis Virvel teda haiglas vaatamas. Wikmani poisid läksid ekskursioonile Stockholmi. Rootsi reisi ajal juhtus poistega nii mõndagi. Jaak armatses võõra tüdrukuga, teda hakkab piinama südametunnistus ja süütunne ja ta saadab Virvele postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad. Aasta möödudes on Jaak ja Virve jätkuvalt koos, kuid Jaak oli mitu kuud ilma põhjuseta vangis olnud
Wikmani poisid teadsid, et kosmograafiaõpetaja Trump annab ka Bürgeri tüdrukutele tunde ja kontrolltööd olid ühesugused ning toimusid samal päeval. Kontrolltöö vastused kirjutati ümber ja toimetati tüdrukutele. Loosi tahtel pidi Riks vastused ära viima. Vastuseid ootas uksel Virve. Kuid vastused ei jõudnudki kohale, sest Riks oli sattunud haiglasse. Nimelt vastuseid viies jäi ta trammi alla. Kõigil oli Riksist kahju. Virvel eriti, ta käis teda haiglas vaatamas. Virve nägemine tegi Riksile head meelt. Wikmani poisid läksid ekskursioonile Stockholmi. Rootsi reisi ajal juhtus poistega nii mõndagi. Jaak armatses võõra tüdrukuga, teda hakkab piinama südametunnistus ja süütunne ja ta saadab Virvele postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad. Aasta möödudes on Jaak ja Virve jätkuvalt koos,
ja sealsete inimese lood. Inimeste äratundmisega näidendis on aga toredaid lugusid juhtunud. Olin kord ühe naise peale natuke kiivas. Panin ta näidendisse ta oma nimega ja kirjutasin ta oma teksti suhu. Tema ei tundnud end ära. Tuli pärast etendust minu juurde ja ütles: "Mõtle, kui vastik inimene see oli, kuidas ta teisi kogu aja kiusas." Ta ei saanudki aru, et see on tema ise. Kui näidendid on autoril enamasti elust enesest, siis luuletuste kirjutamisel Virvel kui tundeinimesel konkreetset objekti ei ole. Vale, aga selle eest väga ilus Virve Osila elus on olnud väga olulise tähtsusega juhuseid. Üks neist viis luuletaja kokku laulja ja muusiku Urmas Alenderiga. Nimelt avastas Alender luuletaja loomingus oma muusika hinge ja nii said väga paljud Virve luuletused Urmas Alenderilt meloodia. Nii sai oma alguse kunagine platooniline suhe Alenderiga. Urmase hukk tol saatuslikul septembriööl parvlaeval Estonia jättis Virve ellu piinava pitseri
Wikmani poisid teadsid, et kosmograafiaõpetaja Trump annab ka Bürgeri tüdrukutele tunde ja kontrolltööd olid ühesugused ning toimusid samal päeval. Kontrolltöö vastused kirjutati ümber ja toimetati tüdrukutele. Loosi tahtel pidi Riks vastused ära viima. Vastuseid ootas uksel Virve. Kuid vastused ei jõudnudki kohale, sest Riks oli sattunud haiglasse. Nimelt vastuseid viies jäi ta trammi alla. Kõigil oli Riksist kahju. Virvel eriti, ta käis teda haiglas vaatamas. Virve nägemine tegi Riksile head meelt. Wikmani poisid läksid ekskursioonile Stockholmi. Rootsi reisi ajal juhtus poistega nii mõndagi. Jaak armatses võõra tüdrukuga, teda hakkab piinama südametunnistus ja süütunne ja ta saadab Virvele postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad. Aasta möödudes on Jaak ja Virve jätkuvalt koos, kuid
Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas.
Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk
Kaheksas peatükk Õigepea olid Kötsbergil (eesti keele ja kirjanduse õpetajal) kirjandid parandatud. Penn sai ka tema jaoks liigagi kõrged hinded nimelt oli Virve kirjandi tema jaoks valmis vehkinud. Jaagu kirjand oli seekord niivõrd silmapaistev, et õpetaja saatis noormehe Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas. Lisaks proovis ta nii huvitavalt kirjutada kui võimalik, et Virvel koosolekul jälle igav ei hakkaks. Jaak helistas Virvele, et see kindlasti koosolekule tuleks ning saaks tõestust, et kõik Vaimuühingus räägitu polegi nii igav, kui tema arvas. Virve tuligi koosolekule. Jaak pabistas alguses natukene, kuid kui nägi Virve üllatunud nägu (mida ta oligi soovinud), kadus hirm ning ta jätkas rahulolus. Pärast ettekannet tekkis väike arutelu, kuid Jaaku see ei häirinud, sest ta oli rahul, et sai Virvele näidata, mida tema oskas. Üheksas peatükk
annaabi.ee 
