* tuumaenergia tootmine ei põhine maavaradel. * tuumajaam ei reosta nii palju, kui põlevkivi töötlemine. Tuumajaama negatiivne pool: * kui midagi kontroll alt väljub, on tagajärjeks katastroof. * maailmas on olnud katastroofiga lõppenud juhtumeid nt. Tzernobõl. * tuumajaamas tekib radioaktiivseid jäätmeid, mis kaotavad oma radioaktiivsuse alles mitme saja aasta pärast. * kui ehitada tuumajaam, jääksid töötuks paljud ida-virulased, need, kes praegu töötavad kaevuritena. * tuumajaam võtab enda alla suure maa- ala ning jaama lähedal ei taha keegi elada. Minu arvamus on, et Eestis peab hakkama süvendama taastuvenergia kasutamist. Nii kaua, kui võimalik, võiks kasutada põlevkivi, kui üldse enam ei saa, siis kasutusele võtta päikese-, tuule- või hüdroenergia. Üldiselt olen tuumajaama vastu.
ta kursust kordama. Ta astus Wietingi esimesse elementaarkooli. Seal õppis ühe semestri ning pääses kreisikooli. Kolme aasta pärast lõpetas ta ka selle. Eduard Vilde hakkas aega veetma peale kooli lugedes ja teatris käiies. Luges enamasti välismaa autorite teoseid. Eesti kirjandusest luges ta vaid ajalehti. Nii õppis ta Eesti kirjakeele selgeks ja hakkas tegelema kirjutamisega. 1882. Aastal valmis ta esimene jutt ,,Kurjal teel". 1882a sai ta ajalehe ,,Virulased" töötajaks. Vilde tegi ka katse omandada Tartu ,,Postimeest" see ei tulnud välja kuna ta lihtsalt ei viitsinud seda toimetada. Pärast seda asus E.Vilde tööle Riias. Seal oli tema peamisteks sissetuleku allikateks lühijuttude kirjutamie. Varsti asus Eduar aga jälle ,,Postimehe" toimetusse. Seal pidi ta küll palju töötama,aga see ei pakkunud talle rahuldust. 1897.a Kolis Vilde Narva, kus Eduardit oli koheselt kutsutud ,,Virmalised" toimetusse. Seal
ümberpiiramisele. Selleks tuli kõigepealt purustada vastase tiivad, mille vasakul moodustasid lätlased, paremal liivlased. Eesti maleva tsentrumi ülesandeks jäi seega sakslaste survele seni vastu panna, kuni lätlased ja liivlased on purustatud ning sakslased eestlaste poolt täielikult ümber piiratud. Lahinguplaani õnnestumise pidi tagama eestlaste arvuline ülekaal, mistõttu keskele paigutati eesti maleva arvukaim osa, mille moodustasid arvatavasti revalased, virulased, järvalased ja harjulased. Lahing võis alata keskpäeva paiku. Eestlased olid suutnud lahingukoha valida neile sobivalt ja saavutanud ka teatud ootamatuse. Ristisõdijad olid eestlaste lähedusest teadlikud ja liikusid juba teist päeva edasi ettevaatlikult ning lahinguvalmina. Kolonnid seati käigult ümber võitlusrindeks. Lahinguvälja idapoolses osas olid eestlased algul edukad. Siin said läänemaalased kasutada
andis taanlastele jõudu ja nad võitsid ( tegelikult päästis nad Rügeni saare vürst Vitslav), eestlased kaotasid üle 1000 mehe ja taanlased said Harjumaa, Revala ja Virumaa, puutumata olid veel Lääne- ja Saaremaa (1220) · 1220 suvel tulid rootslased Läänemaale, vallutati Lihula linnus, kui rootslased lahkusid, vallutati Lihula tagasi (tapeti ära rootslased ja Rootsi ei suutnud Eestit vallutada). 1221 saarlased, harjulased, räbalased ja virulased üritasid Tallinnat vallutada (ebaõnnestus). · Vabadusvõitluse lõppjärk 1222-1227: 1222 sakslaste ja taanlaste rüüsteretkede tõttu oli kogu mandri-Eesti vallutatud. 1222 taanlased Voldemar II juhtumisel hakkasid rajama Saaremaal kivilinnust, aga saarlased sundisid taanlasi alistuma. Teatati võidust, kutsuti üles sakslasi välja ajama ( kättesaadud sakslased tapeti, ristimine pesti maha), võõrvõim oli ainult Tallinnas
ridakülad (Ida-Eestis), hajakülad (Lõuna-Eestis) Kihelkonnad ja maakonnad: · Kihelkonnad moodustasid maakonnad. Eestis oli umbes 45 kihelkonda ja 8 suurt ning 4 väikest maakonda. · Olid mõningased viited riikluse kujunemise algetele n Raikkülas toimusid iga- aastased maavanemate nõupidamised - Raikküla kärajad · Ise ja oma naabrite poolt nimetati eestlasi tavaliselt maakondade järgi sakalased, virulased jne, samas kohtab kirjalikes allikates ka ühisnimetust ,,Eesti" ja ,,eestlased" http://www.geo.ut.ee/~raivo/img/Muinas.JPG Sõjaline tase, linnused: · Ründerelvad olid: odad (viskeodad, torkeodad), mõõgad, sõjakirved (tapper), sõjanuiad (kärp), vibusid ja nooli kasutati vähem · Kaitserelvad olid: kilbid, rõngassärgid, kiivrid? · Põhiliseks väeüksuseks oli maakonnas moodustatud malev, mis koosnes nii ratsa- kui ka jalameestest.
aga seejuures sakslastega kokku, kes põhja poole tungisid. Nii tekkis taanlaste ja sakslaste vahel äge tüli. Viimaks jõudsid taanlased siiski nii kaugele, et neile sai Tallinn ühes Harju- ja Virumaaga. Viimaks ilmusid ka rootslased Läänemaad võitma ja rahvast ristima. Vabad ja julged saarlased, kes sellest kuulda said, tulid 1220.a. suure sõjaväega ja purustasid rootsi väesalga täielikult. See sündmus julgustas ka teisi eestlasi. Järkmisel aastal läksid saarlased, harjulased ja virulased Tallinna alla ja piirasid seda ligi 2 nädalat. Kantsi vallutamiseks ei jätkunud neil siiski jõudu. 1222.a. võttis Taani kuningas ette sõjakäigu Saaremaale, et saarlastele kätte maksta. ta laskis sinna kindluse ehitada. selle lõhkusid aga saarlased mõne kuu pärast maha, kusjuures ei jäetud kivi kivi peale. Kantsi ründamisel tarvitasid sarlased juba kiviheite- ja muid masinaid. Kui kindlus oli hävitatud ja orjastajad maalt välja aetud, saatsid saarlased sellest teate üle kogu Eesti
1212-Puhkes katk ja sõlmiti kolmeks aastaks vaherahu.Eestlastel oli aega endid koguda ja ette valmistada. 1215- Algas taas võitlus. Sakslased ja nende liitlased latgalid tegid ridamisi laastavaid rüüsteretki Ugandisse, ent jõudsid nüüd uba ka Läänemaale ja Kesk-Eestisse.Eestlased ei suutnud vastu panna ja Ugandi ning Sakala pidid ristimise vastu võtma. 1217-*Ugalased koos saklastega korraldasid ühise sõjakäigu Venemaale.*Madisepäeva lahing- ühel pool ridalased,harjulased,virulased,rävalased,järvelased ning teisel pool sakslased,liivlased,latgalid. Lahing lõppes eestlaste allajäämisega. Langes eestlaste vanem Lembitu ja liivlaste vanem Kaupo. See oli eestlaste muistse vabadusvõitluse üks suurimaid kaotusi. 1219-Ristisõtte sekkus Taani kuningas Valdemar II, kes maabus laevastikuga Rävalas, kelle eesmärk oli Eesti endale allutada ja rahvas ristiusku pöörata. See sõjaretk oli varasematest suurejoonelisem, sest plaan oli jääda Eestisse kauemaks
iseseisvumine, sakslaste sissetung, venelaste sissetung ja küüditamine ning taasiseseisvumine. Üldiselt on virulased saanud siiski hea hariduse ning kaasa soovi edasi õppida ning lisa teadmisi ammendada. Haljala Gümnaasiumi uusim 1989. a. avatud
Ehkki tolle aja kohta äärmiselt täpne, on selles ka tõsiseid moonutusi, eriti taanlaste tegevuse koha pealt, kelle vastu kroonika suures osas suunatud oligi. On teada, et taanlased korraldasid vallutusretke Saaremaale juba 1206. aastal, kuid said lüüa. Nii võiks ka seda sündmust lugeda sõja alguseks Eestis. 1227. aasta on loetud võitluse lõpuks seetõttu, et Henriku kroonika sama aastaga lõppeb. Kuid on teada, et juba sama aasta teisel poolel tõusid järvalased ja virulased taanlaste vastu üles ning Lääne- ja Saaremaa jagati lõplikult kristlaste vahel alles 1233. aastal. Nii on võimalik, et kuni selle aastani polnud sakslastel ega taanlastel võimu Lääne-Eesti üle. Eellugu Liivimaa ja Eesti vallutamist seostatakse üldiselt saksa kaupmeeste aktiviseerunud tegevusega Läänemerel alates 12. sajandi keskpaigast. 1159 taasrajati Lübecki linn, millest sai saksa kaupmeeste tugipunkt Läänemere-reisidel. Nende suur huvi Baltimaade
Turaida linnust piiranud malev purustati ja saarlaste laevastik pidi taganema merele ilmunud kogede ees. 1217. aastal võitsid orduväed Madisepäeva lahingu, kus hukkus ka Sakala olulisemaid vanemaid Lembitu. Kannustatuna Otepää all saavutatud edust ning lootes liitlassuhetele venelastega, alustasid Sakala vanemad eesotsas Lembituga suurema maleva kogumist sakslaste vastu. Sõna saadeti üle terve Eestimaa ning laagripaika Navesti jõe äärde kogunesid läänemaalased, harjulased, virulased, rävalased, järvalased ja sakalased. Ugalasi sidusid kokkulepped sakslastega, saarlaste eemalejäämist on seletatud aga järjekordse plaaniga korraldada mereretk Väinale. Kokku võis eestlaste maleva suuruseks olla umbes 6000 meest. Asuti ootama venelasi, kellega koos sõjakäigule asuda. Ristisõdijad olid eestlaste vägede koondamisest teadlikud ning otsustasid maleva purustada enne, kui see venelastega ühineb. 4
Sakalased läksid edasi Leolesse sama tegema. Järgnevalt mindi Järvasse ja sealgi saatis neid edu. Samal päeval saadeti teade ka Otepääle ja Tartusse, et seal samuti tehtaks. Ugalased võtsid kiiresti õppust. Ristiusk pesti enestelt maha ning tõotati end enam mitte kunagi ristida lasta. Mõõgavendade kaotused Eestis olid väga suured: ilma jäädi mitmest tugevast kindlusest ja hukkunud oli enamik Lõuna- Eesti juhtivast koosesisust. Saarlased, läänlased, varbolased, järvalased ja virulased piirasid kaua ka taanlaste kantsi Tallinnas, kuid seda alistada ei suudetud. Samal ajal tungisid Ugandisse lätlased Rameko Varigribe juhtimisel. Koos orduvendadega tungiti ka Sakalasse. Viljandi linnuse lähedal peeti suur lahing eestlastega maha, mille viimased võitsid. Sakslased jõudsid edasi Leole linnuse alla Seda piirati kolm päeva. Nende retkedega püüti tasuda sumud kaasmaalaste eest. Sakalased ja ugalased koos venelastega tegid ka vasturetke läbi kogu lätlaste ja
Läti Hindreku teatel (XXIX, 6) kutsusid Viru vanemad sakslasi oma maakonda. Otepää jäi ka sakslaste ajal, nagu ennegi, tähtsaks keskkohaks Ugaunias, kuni Tartu ta aegamööda tagasi tõrjus. Otepääs olevad sakslased ühes saatjatega asusid Virumaale ja ajasid taanlased minema. Kui sel ajal Liivis viibiv paavsti saadik Moodena Villem sellest kuulda sai, võttis ta tülialused maakonnad paavsti valitsuse alla, kuni paavst tüliküsimaused otsustab. 1226. a. võttis ta järvalased ja virulased paavsti otsekohese valitsuse ning kaitse alla. Kõigist kokkukogunenud Viru vanemaist määras ta vanemad ja kohtunikud (L. H. XXIX, 7). Vahest olid need tema poolt suuremate volitustega varustatud vanemad ja kohtunikud. Paavsti asevalitsejaks jäi magister Johannes (tema asemikuks oli ajuti keegi Hermodus). Võib-olla oligi eestlaste kavatsus neis maakondades, sakslaste abiga taanlastest lahti saada ja siis kuidagi ka jälle sakslastest, vahest ka paavsti saadiku toetusel
annaabi.ee 
