vaatlust vm taolist andmekogumismeetodit. Andmeanalüüsimeetodina kasutan diskursuseanalüüsi, tõenäoliselt tuginen Fairclough' kriitilise diskursuseanalüüsi meetodile. Meediamonitooringu puhul on diskursuseanalüüs ainus edukaimalt rakendatav andmeanalüüsimeetod. 1 Mariin Virolainen, RIRIB12 Analüüsin Postimees.ee vahendusel Vene presidendi, peaministri ja välisministri seisukohti antud teemal. Valimi parameetrid, mille abil sihiteadlik valim on kitsendatud: 1. Ajaraam - märts 2014 2. Teema - "Milline on Eesti enimloetuima online- meediaväljaande Postimees.ee nägemus Ukraina ja Venemaa vahelistest suhetest ning omavahelisest sõltumisest kriisi ajal ja selle järgselt?" 3
Mariin Virolainen RIRIB12 Lugemisraport Robert D. Putnam "Üksi keeglisaalis ehk Ameerika kogukonnaelu kokkuvarisemine ja taassünd" Sissejuhatus - 1. peatükk Sotsiaalse kapitali teooria - sotsiaalsetel võrgustikel on oma väärtus. "Täpselt nagu kruvikeeraja (sotsiaalne kapital) või ülikooliharidus (inimkapital) võivad
· hän on ei ole (ta on/ei ole) · me olemme emme ole (me oleme/ei ole) · te olette ette ole (te olete/ei ole) · he ovat eivät ole (nad on/ei ole) Tõlgi soome keeld · Me ei ole abielus- Me emme ole naimisissa. · Ta on 80-aastane- Hän on kahdeksankymmentä vuota vanha. · Sa oled pärit tarstust- Sina olet kotoisin Tartosta. · Nad on tööl- He ovat töissä. · Te ei ole koolis- Te ette ole koulussa. · Ma olen eestlane- Minä olen virolainen. ON / EI OLE · Minulla (minul) · Sinulla (sinul) · Hänellä (temal) · Meillä (meil) · Teillä (teil) · Heillä (nendel)
Motivatsioon Mariin Virolainen Tallinna 32. Keskkool 2009/2010 õ.a Motivatsioonist üldiselt Motivatsioon on üldisem asjaolude kogum, mis on mingi käitumise tõukejõuks. Asjaolud, mis inimest mingit moodi tegutsema sunnivad, on motiivid. Inimest peab motiveerima midagi tegema, et tal ei kaoks tahe selle nimel vaeva näha! Olgu selleks siis õppimine või midagi muud. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level motiivid Motiivid jagunevad üldiselt kolmeks: 1) Füsioloogilised vajadused 2) Psühholoogilised vajadused 3) Sotsiaalsed vajadused Enamasti mõjutavad inimest siiski mitu vajadust või mot...
Mariin Virolainen 9. klass 2008/2009 õ.a Turism Eestis Mis on turism? Turismiks nimetatakse reisimist väljaspoole oma tavapärast elukeskkonda. Seda siis kas puhkuse, äri või millegi muu sarnase eesmärgil. Turism kui majandusharu hõlmab mitmeid teenuseid, nagu näiteks transport, toitlustamine, majutus, suveniirid ja meelelahutus. Turismi eeldused Palju huvitavaid paiku. Palju turiste. Palju võimalusi mõnusa puhkuse veetmiseks. Hea majutus/toitlustus/meelelahutus/ kultuuriüritused/ekskursioonid/transport. Eesti parimad paigad turismiks TALLINNA VANALINN Kuulub Unesco Maailma- pärandi nimekirja. Keskaegsel põhikujul on säilinud kõik keskaegse linna dominandid: kirikud, Raekoja plats ja Raekoda, Toompea nõlval paiknev ordulinnus. TALVINE OTEPÄÄ Otepääl toimuvad suu- satamise MK-etapid. Otepääl asub Haanja kõrgustik, kus omakorda asub Eesti kõrgeim tipp - Suur Munamägi. Otepää on Eesti talvepeal...
SUITSETAJATE STATISTIKA MINU TÖÖKOLLEKTIIVIS LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 31.10.2014 Sissejuhatus Käesoleva materjali olen koostanud näitamaks kui palju on meie seas suitsetajaid. Samuti näitab koostatud statistika kui vähesed meist suudavad suitsetamise tegelikult maha jätta. Selleks uurisin suitsetamist oma töökollektiivis. Küsitletud on kõik meie ettevõttes töötavad inimesed, lihttöölistest firmajuhini. Küsitletuid on kokku 57. Küsimus oli sõnastatud nii:
Plaan "Barbarossa" Mariin Virolainen 9.klass Mis on "Barbarossa plaan"? "Barbarossa plaan" (saksa keeles Unternehmen Barbarossa) on 1940. aastal Saksamaal väljatöötatud välksõjaplaan, mille Adolf Hitler kinnitas 18. detsemberil 1940. aastal. Plaani nimetus tuleneb SaksaRooma keisri Friedrich I hüüdnimest, keda kutsuti Barbarossaks. Mida kujutas endast plaan "Barbarossa"? Välksõjaplaan "Barbarossa" oli suunatud NSV Liidu vastu, mille kohaselt pidi Wehrmaht ületama Nõukogude Liidu piiri 1941. aasta kevadel. Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Saksamaa kallaletung NSV Liidule 1941. aasta 22. juunil, plaanitu...
Skisofreenia Skisofreenia on psüühhikahäire (psühhootiline häire), mille põdemisel mõjutab see inimese käitumist, mõtlemist ja tajumist. Skisofreenia üheks tunnuseks on mälu halvenemine. See haigus võib tekkida ükskõik kellel, olenemata inimese rassist, kultuurist, usu-eelistustest või muust säärasest. Tavaliselt saab skisofreenia alguse varases täiskasvanueas, ent see võib siiski tekkida igas vanuses, alates hilisest puberteedist ja lõpetades vanema eaga. Haiguse varased märgid on mittespetsiifilised, kuid mõned kuud või aastad enne psühhootiliste häirete arenemist, võib haigestunud patsient muutuda. Skisofreenia tüüpilisteks ,,negatiivseteks" sümptomiteks on tundeelu muutumine loiuks kogetud emotsioonide tugevuse kadumine, kõne vaesumine; kõne voolavuse vähenemine, võime vähenemine planeeritud või veel planeerimata tegevuse elluviimisel, huvide ja rõõmutunde kahanemi...
OSOONIKIHI HÕRENEMINE LIINA VIROLAINEN KEILA KOOL 3.11.2014 Osoon (O3) on mürgine, ebameeldiva lõhnaga, atmosfääris harvaesinev gaas. Osooni leidub nii Maa ülemises atmosfääris (stratosfääris) kui ka alumises kihis. Osoon tekib stratosfääris loomulikul teel ning takistab kahjuliku UV-kiirguse jõudmist Maa pinnale, kus see võib kahjustada inimesi ja ökosüsteeme. Õhu koostises oleva hapniku (O2) molekul koosneb vaid kahest hapnikuaatomist, kuid osoonimolekulis on neid kolm (trihapnik). Osoonimolekulid tekivad fotokeemilise reaktsiooni tulemusena. Kuigi osoon paikneb väikestes kogustes terves atmosfääris alates maapinnast kuni umbes 95 kilomeetrini, paikneb enamik osooni (ca 90%) stratosfääris, mis asub 10–50 km kõrgusel maapinnast. Meie laiuskraadil on osooni kõige rohkem 20–22 km kõrgusel. Maapinnalähedase kihi (troposfääri) piiridesse mahub umbes 10% kogu atmosfääris leiduvast oso...
NORTHERN LIGHTS LIINA VIROLAINEN 12A CLASS KEILA KOOL NORTHERN LIGHTS Northern lights is a common name for the Aurora Borealis in the Northern Hemisphere. Where can we see the northern lights? The Northern Lights, as the name suggests, are especially related to the polar regions. They occur most frequently in a belt of radius 2500 km centered on the magnetic north pole. This so-called auroral zone extends over northern Scandinavia, Island, the southern tip of Greenland and continuing over northern Canada, Alaska and along the northern coast of Siberia. How often can you see the Northern Lights? In Troms and Finnmark, we can see the Northern Lights every other clear night, if not even more frequently. From southern Norway, only a few times a month while in central Europe hardly more than a few times a year and they have even been seen from the Mediterranean but only a few times each century. To the no...
VEENUS LIINA VIROLAINEN 12A KLASS KEILA KOOL PILT 1 Veenus VEENUSE JA MAA SARNASUS Veenus on Maatüüpi planeet ja teda kutsutakse vahel ka Maa kaksikuks, kuna ta on Maaga umbes sama suur ja sarnase gravitatsiooniga. Arvatakse, et Veenusel võis kunagi olla ka ookeane, kuid mis aurustusid kasvuhooneefekti tagajärjel. Veenus on siiski Maast üsna erinev. Näiteks on tal päikesesüsteemi planeetidest kõige tihedam atmosfäär, mis koosned rohkem kui 96% süsihappegaasist ja atmosfääri rõhk on planeedi pinnal Maa omast 92 korda suurem. Oma keskmise temperatuuriga 462 °C on Veenus kõige kuumem planeet päikesesüsteemis. ATMOSFÄÄR JA KLIIMA Veenus on mähitud paksudesse läbipaistmatutesse põhiliselt väävelhappest koosnevatesse pilvekihtidesse, mis ei lase planeedi pinda vaadelda teleskoopidega nähtava valguse spektris. Veenuse pind pole Maalt teleskoobist vaadatuna alalise katva paksu pilveki...
nimetusena maakeel. Otto Wilhelm Masing, tänu kellele on eesti keeles „õ“- täht, hakkas 1821. aastal välja andma ajalehte „Marahwa Näddala-Leht“ ning see oli põhjaeesti kirjakeeles. Põhjaeesti keele puhul kasutati mitmeid ühendeid: Ma Keel, Eesti-Ma Keel, Esti-ma Keel, Rahwa Keel; lõunaeesti keele puhul aga Tarto-Ma Keel. (Rätsep 2007: 11) Eri rahvaste naabreid nimetatakse sageli kõige lähedasema riigi või elanike nimega. Seepärast nimetavad ka soomlased eestlasi virolainen ja meie riiki Viro. Lätlaste jaoks on eestlased igaunisteks ja Eesti Igaunijaks. Lätlaste piirile oli lähim ugandi hõimlased ja nende maakond Ugandi. Rätsep ütleb, et Võrumaal tähistab sõna ugalane kui last kes kõneleb puudulikult, või sõnakehva ja taipamatut inimest. Idanaabrid nimetavaid meid эстонцы ja meie maad эстония. Autor nendib, et vanades Vene kroonikates on eestlasi koos teiste läänemeresoomlastega nimetatud
Keila Hariduse Sihtasutus Keila Kool mittestatsionaarne õpe Suitsetamisest loobumine erinevate meetodite abil Uurimistöö Koostaja: Liina Virolainen Juhendaja: õp. Eve Torv Risti 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS ……...…………………………………………………….… 3 1. SUITSETAMISE OLEMUS ………………………..…………………..... 4 1.1 Alustamine ……………………………………………………………...….. 4 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest … …..….…………………………. 5 1
Voitteko auttaa? Kas te võiksite mind aidata? Voitteko näyttää minulle...? Palun näidake mulle...? Kiitos ei, minä vain katselen. Ei, tänan. Ma ainult vaatan. Haluaisin ostaa. Ma tahaksin osta. Paljonko tämä maksaa? Kui palju see maksab? En pidä tästä väristä. See värv ei meeldi mulle. Pidän raidallisesta. Mulle meeldib triibuline. ...ruudullisesta. ...ruuduline. ...pilkullisesta. ...täpiline ...vaaleasta. ...hele ...tummasta. ...tume Kokoni on 52. Minu suurus on 52. Onko se virolainen tuote? Kas see on eesti toode? Tässä on kuitti. Siin on tshekk. Ongelmatilanteita poliisi politsei palokunta tuletõrje vartija valvur Apua! Appi! 1 Mikä on poliisin numero? Mis on politsei number? Mikä on palokunnan numero? Mis on tuletõrje number? Nyt on hätätilanne! Nüüd on hädaolukord! Soittakaa numeroon 112. Helistage numbril 112. Haluan ilmoittaa varkaudesta. Tahan teatada vargusest. ...liikenneonnettomuudesta. ...liiklusõnnetusest. 12
Lagedi Põhikool Adolf Hitler ja natsism Saksamaal 1933-1939 Koostaja: Mariin Virolainen Juhendaja: Sirje Piho Lagedi, 2008 Sisukord · Põhimõisted · Lühidalt Adolf Hitlerist ehk sissejuhatus · Hitleri võimuletulek · Valitsemislaad · Majandus · Repressioonid · Kultuur · Juutide küsimus Kasutatud kirjandus · Ian Kershaw ,,Hitler" · Richard Overy ,,Diktaatorid" · Stephen J. Lee ,,Euroopa diktatuurid" Pildid: · www.google.ee
Riigiteaduste Instituut MILLINE ON EESTI ENIMLOETUIMA ONLINE-MEEDIAVÄLJAANDE POSTIMEES.EE NÄGEMUS UKRAINA JA VENEMAA VAHELISTEST SUHETEST NING NENDEVAHELISEST SÕLTUMISEST KRIISI AJAL JA SELLE JÄRGSELT? Kvalitatiivsed uurimismeetodid (3EAP) Mariin Virolainen Tallinn 2014 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Metoodika......................................................................... 5 Tulemused........................................................................7 Järeldused.......................................................................11 Lisad..............................................................................13
Lagedi Põhikool Referaat taevakehadest Juhendaja: Ester Kaidro Koostas: Mariin Virolainen Lagedi, 2009 Sisukord 1. Taevakehade esmane liigitus 2. Astronoomilised aastaajad 3. Kuu- ja päikesevarjutused 4. Päike 5. Merkuur, Veenus, Marss 6. Maa, Kuu 7. Hiidplaneedid 8. Päikesesüsteemi väikekehad 9. Tähed 10. Galaktika ja Universum 11. Kasutatud materjal Taevakehade esmane liigitus · Päike- täht, milleni Maalt on ~150 miljonit kilomeetrit. Temalt saame kogu valguse ja soojuse
Aprillis 1992 saabus teade, et Eesti Laskurliit on taas UIT ning ka ESC liige. Eesti laskuritel ei olnud enam poliitilisi takistusi osalemiseks rahvusvahelistel suurvoistlustel oma rahvuslipu all. Esimesed suurvoistlused olid ohkrelvade 1992. aasta Euroopa meistrivoistlused Budapestis, kus Inna Rose, Gera Pavlov ning Reijo Virolainen olid medalitele usna lahedal. Peagi aga hakkasid uha rohkem moju avaldama riigi turumajandusele uleminekuga kaasnevad tegurid. 8 Tallinnas lopetasid tegevuse Tselluloosi lasketiir ning Dunamo lasketiir Koplis, sest ei
vika süü vilkaista pilku heita villasekoitehousut poolvillased püksid vilustua külmetuda vilustuminen külmetumine vilustunut külmetunud vipata raha laenata virkailija ametnik Viro Eesti virolainen eestlane virta vool visa (luottokortti) visa (krediitkaart) vitsi nali voi või Voi hyvin. Ela hästi. Voi. Oh!, Oi!, Ah!, Ai! voida suuta, saada voittaa võita vuodenaika aastaaeg
annaabi.ee 
