Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Euryale, Sthenno ja Medusa Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist Kentaurid vanakreeka mütoloogias hobuinimesed Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes Cheiron oli tark, õiglane ja inimsõbralik kentaur. Cheiron oli suurte kangelaste näiteks Achilleuse, Theseus, Aktaioni ja Iasoni kasvataja. Graiad Elasid Okeanose Graiad ehk hallid naised kaljupangal olid Phorkyse ja Keto
FOVISM: · Metsikud värvid · Tinglikud joonistused FUTURISM: · ülistatakse sõda, tehnikat, dünaamikat jne · liikumise kujutamine · kujutatakse ühte ja sama objekti üheaegselt erinevatel ajahetkedel · ,,kildudest" pilt, sealjuures erksad värvid ja teravad kontrastid SÜMBOLISM: · Hakati tähelepanu pöörama unenägudele, kujutlusvõimele · Nukrad või sünged pildid · Tähendusrikastes poosides tegelased · Virildunud maskid · Tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes · Võikad fantaasialoomad, luukered, kolbad JUUGEND: · viljeldi ka juugendperioodil hirmu- ja õudusekultust · Üsna levinud motiiv oli Pierrot (narr) · orgaanilise motiivide, eriti lillede- ja muude taimede kujutamine ning selles kasutatakse stiliseeritud ning voolavaid kõverjooni · voolavad ja väljavenitatud figuurid · piirjoonte rõhutamine · kõik mõjub tasapinnalisena
Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole).
" Nagu näete, oli tol vaesel kuradil rohkelt hüüdnimesi. Siseelu SISEELU: Kua ta oli üksi siis pani ta kelladele, mida ta löi, nimesid . Tema lemmik kirikukell oli kõige suurem massiivsem kirikukell, nimeks oli"Mary". Ja sellest võib järeldada, et Tal oli väga ainulaadne ja omapärane süda, quasimodo tundis endas ainult oma keha järele loodud hingeliigutusi. Tema aju oli erilaadne keskkond: mõtted, mis sealt läksid, võtsid virildunud kuju. Ta ei tajunud midagi vahetult. N: Muljed välistest asjadest murdusid tunduvalt enne, kui jõudsid mõteteni. Murdunud mõtted oli iseäralikud ja vildakad. Kindlasti kõhetub vaim puudulikkus kehas. Rahva suhtumine RAHVA SUHTUMINE: rahvas suhtus quasimodosse põlglikult ja üleolevalt. Noriti tema välimust ja eraklikkust. Norimisest ei saanud otseselt ta aru, sest ta oli kurt, aga kui naerdi tema üle, siis ta muutus vihaseks. Leiti alati
Müütilised olendid ja koletised Ragnar Rebane Gorgod Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik Tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Kentaurid Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. Graiad Graiad ehk hallid naised Silma kandsid nad keset olid Phorkyse ja Keto otsaesist nagu kükloobid tütred Graiade nimed olid Deino, Enyo ja Pemphredo Neil oli kolme peale üks silm ja üks hammas ning nad olid sündimisest peale vanad, kuigi punapõsised
Oma kunstis kujutasid nad fantaasia abil loodud nägemusi. Nende teostes on palju ebamäärast, tabamatut, vaid aimatavat; need kubisevad igasugustest mitmemõttelistest vihjetest, võrdkujudest ja sümbolitest - viimased on andnud kõnesolevale kunstisuunale ka nime. Osa sümboliste lõi nukraid, igatsevaid või luulelisi unelmaid, teine osa aga pühendus süngete õuduspiltide loomisele. Inimhinge varju-poolte esiletoomine, tähendusrikastes poosides tegelased, virildunud maskid, tardunud pilguga mustad silmad surnukahvatutes nägudes, saatuslikud surmameeleolud, võikad fantaasialoomad, luukered, kõlbad - neid motiive võib sageli kohata sümbolistide loomingus. Enamik sümbolistide poolt valitud väljendusvahendeist pärines kas akadeemilisest kunstist (fotograafiline täpsus, kuiv ja igav kujutusviis) või siis juugendist (figuuride venitatus, sujuvad piirjooned, selged värvipinnad, püüe välise dekoratiivsuse poole). Edvard Munch (1863-1944)
taoline seisund) on aga ilmselt seotud Lethe jõega. Isikustatult on Lethe ka unustusejumalanna, tülijumalanna Erise tütar. Unustamine. Medusa Medusa oli üks kolmest GORGOST. Gorgod olid vanakreeka mütoloogias tiivulised soomustega kaetud koletised, Phorkyse (või Gorgoni) ja Keto tütred EURYALE, STHENNO ja MEDUSA. Kaks esimest olid neist surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks!!! Tegelikult olid nad kaunitarid ja koletiseks muudeti Medusa alles pärast ettevaatamatut vallatlemist Poseidoniga Athena templis – loomulikult jumalanna enda poolt. Medusa surm Kuningas Polydektes saatis Perseuse Medusa pead tooma, mida too jumalate abiga ka tegi. Perseus sai Hermeselt erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athenalt
Müütilised koletised/olendid. Gorgo · Olid vanakreeka mütoloogias maapealsed olevused. · Neid oli kolm ja kaks neist olid surematud. · Nende nimed olid Euryale, Sthenno ja Medusa · Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. · Gorgod peletasid rahva arvates kurja eemale. Kentaur · Kentaurid on vanakreeka mütoloogias hobuinimesed. · Kentauril oli inimese pea, rindkere ja käed hobuse keha küljes. · Enamasti olid nad metsikud olevused, rohkem siiski loomad, kui inimesed. · Kuna kentaur on mõistuslik ja oskab rääkida, siis ei tohiks teda rangelt võttes elukaks
pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Medusa peata kehast kargas välja Pegasos. Odysseus kohtas Medusat oma reisil allmaailma. · Gorgo Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Allmaailmas ei muutnud Medusa nägemine kedagi kiviks. · Cerberus Cerberus oli Hadese kolmepealine koer. Tema ülesandeks oli valvata väravat allilma. Ta lasi kõik sisse aga välja ei tohtinud ta lasta kedagi. Teda oli kerge koogitükiga uinutada. Cerberuse ära toomine oli Heraklese 12. vägitegu. · Paan
Gorgode peegelpildi vaatamine kiviks ei muutnud; niisiis jälgis Perseus gorgosid kilbi kaudu. Athena näitas, milline kolmest gorgost on Medusa, ja juhtis Perseuse kätt löögi ajal. Tasuks võttis Athena hiljem Medusa pea ja kilbi tagasi. Medusa peata kehast kargas välja Pegasus . Gorgo Gorgod olid koletised tiibadega ja draakoni kehaga. Kolmest oli ainult Medusa surelik. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Perseus tappis Medusa ja tõi selle pea Polydektesele. Kerberos Allmaailma väravat valvav kolme pea ja draakonisabaga koer Kuldlõige Kuldlõige esineb ka kõige laialdasemalt kaustatavas ja kõige pühamas geomeetrilises kontruktsioonis nimega vesica piscis, mis sõnasõnalises tõlkes tähendab kalapõit. Tegemist on
Phorkys kreeka mütoloogias Pontose (kreeka keeles `meri') ja maajumalanna Gaia poeg, oma õe Keto mees, gorgode ja graiade isa. Mõnes müüdis on ta ka teiste koletiste isa (Antiigileksikon, 1983). Gorgod olid vanakreeka mütoloogias koletised, Phorkyse ja Keto tütred Euryale, Sthenno ja Medusa. Kaks esimest neist olid surematud, ainult Medusa oli surelik. Nad elasid Okeanose taga kaugel läänes. Gorgode tunnusteks peeti lõustaks virildunud näojooni, madusid juuste asemel ja õudset möirgamist. Igaüks, kes neid vaatas, muutus otsekohe kiviks. Kunstnikud kujutasid neid sageli, keel suust väljas. Perseus lubas Polydektesele tuua Medusa pea. Jumalate abiga ta seda suutiski. Hermes andis talle erilise mõõga, millega oli võimalik Medusa nahka läbi raiuda, Athena kilbi, mis peegeldas nagu peegel. Hüperborealased andsid Perseusele tiivulised sandaalid nagu
Ilusal naisel polnud aga mehe vastu mingeid tundeid. Mees kavatses isegi vägivalda kasutada, aga Danae pojast oli vahepeal sirgunud tõeline jõumees. Et Danae tülikast pojast lahti saada, teatas kuningas Perseusele, et jätab ema rahule, kui noormees toob talle gorgo MEDUSA pea. Gorgod olid hirmsad naisolevused, kes elasid maailmamere taga kaugel läänes. Igaüks, kes nende poole vaatas, muutus nende kohutava pilgu all kiviks. Neil olid virildunud lõustad, juuste asemel mürkmaod ja nad tõid kuuldavale kurdistavaid möirgeid. Kolmest gorgost oli vaid Medusa surelik, tema kaks õde olid surematud ja eatud. NB! Suurenda pilte! Cellini. Perseus. Loggia dei Lanzi, Firenze. Caravaggio. Medusa pea. Tondo. Uffizi galerii, Firenze. Saanud nümfidelt nähtamatuks tegeva võlumütsi, tiivulised sandaalid (need võimaldasid tal
paistis inimesena, või inimest, kes paistis koerana. Tõugude ja liikide vahed tundusid ses linnajaos kadund olevat nagu Pandemooniumis *. Kõik näis siin rahvahulgas ühisena: mehed, naised, loomad, vanus, sugu, tervis ja haigus. Kõik oli siin segi läinud, liitunud, ühte sulanud. Igaüks sai osa kõigest. Oma hämmelduses võis Gringoire läbi vabiseva nõrga lõkketulede valguse näha selle päratu suure platsi ümber inetut raami vanadest majadest, mille pehkinud, virildunud, kõnnis fassaadid ühe või kahe valgustatud katuseaknaga näisid talle pimedas vanade eitede suurte peade sõõrina, kes olid koletud ja tusased ning kes silmi vidutades vaatasid nõiasabatit all. See oli nagu uus, ennetundmatu, ennekuulmatu, inetu, roomav, kihisev, fantastiline maailm. Olles kolme kerjuse pihtide vahel ja nähes enese 77 ümber kogu seda haukuvat ja möirgavat rahvahulka, katsus õnnetu Gringoire, kes ikka
kujutus. Tätsamates nendest --«Anni neitsipõves» ja «Rollides», mis on oma sisult võdlemisi läedased --on kesksel köal aadli narruseni ulatuva seisusliku uhkuse ja rahvusliku übuse paljastamine, millega kirjanik jäkas oma ajalooliste jutustuste võtlevat suunda. Omapäases satifrilises laadis kirjutatud teos on «Tallinna narrid ja narrikesed» (1892). Siin kujutab Bornhöe mitmesuguseid vana Massiüiskonna tingimustes veidruseni virildunud tü upe, kes on tüised, käutud ja naeruvä arsed, olgu nende narruseks siis kuulsus, raha võ armastus. Eriti teravalt on Bornhöe oma satiiris väja naernud kodanluse alusetut kul-tuuriupsakust ja «eesti suurvaimude» väjahaudu-mise maaniat; eelkõge on Bornhöe halastamatult karikeerinud tolle ajajägu rohkearvuliste epigoonlike sulesorkijate andetust ja harimatust, rumalüeolevat suhtumist rahvasse ja üdse madalat vaimset tasapinda «kirjanik» Salomon Vesipruuli halenaljakas kujus
annaabi.ee 
