Viljelusmajanduse algus ja tsivilisatsiooni sünd 1. Millises maailma piirkonnas sai alguse põlluharimine? Miks just seal? Põlluharimine sai alguse kusagil Lähis-Idas, kuna kliima oli seal soe ning natuke niiskem. Süüria, Väike-Aasia, Iraani vööndis sadas palju ja viljakasvatamiseks soodsad tingimused 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Võimaldas toita seinsest enim inimesi Elanikkonna arvukus kasvas Tingis paikse asustuse Maa valdamine oluline Tehnoloogia arengu tõttu sai valmistama hakata tõhusamaid tööriistu Metalli kasutusele võtt muutis põlluharimise tõhusamaks
Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonide sarnasused ja erinevused Esimesed tsivilisatsioonid kujunesid suurte jõgede ääres. Umbes 3000 aastat eKr leidis see aset Mesopotaamias Eufrati ja Tigrise alamjooksul ja Egiptuses Niiluse ääres. Kaks eelnevalt mainitud linnatsivilisatsiooni tekkisid nn viljaka poolkuu alale, mis oli ümbritsetud mägedega. Põlluharimine oli mõlemal tsivilisatsioonil aga raskendatud, kuna sadas viljakasvatamiseks liiga vähe. Egiptuses oli põlluharimine veidikene lihtsam, kuna sealsetel Niiluse kallastel toimusid enamjaolt üleujutused vastavalt põllumaa vajadustele. Mesopotaamialased pidid aga põllumaid niisutama kuntslikult. Põlluharimisse tõi edu kindlasti soodne kliima. Suuri sarnasusi võib kohata kindlasti ka mõlema tsivilisatsiooni uskumistes jumalatesse. Austati jumalaid ning toimus jumalate kummardamine. Jumalad liikusid nii taevas kui ka maa peal
Põllud ja aiad pidi olema tarastatud ja võõra maa tarastamine oli karistatav. Väljaspool küla ühismaid olid üksjalgade ja vabadike maad. Nende talud olid küla maadele rajatud. Enamasti adratalunike poegade poolt, kelle ei jätkunud maad küla ühisväljal. Peale põllumaa kasutamise pidi külakond reguleerima heina- ja karjamaa ning metsa kasutamist. Külakarja karjatati üheskoos. Karjamaa oli ühiskasutuses. Tähtsad olid metsapõllud-ajutised viljakasvatamiseks kastutatavad maad, mis ei kuulunud regulaarsesse külvikorda. Heinamaad olid 13.-15. saj. Osalt ühiskasutuses, osalt ära jaotatud nagu põllud. Heinamaad mõõdeti süldadega ja saadudega(süld kõrged ja süld laiad). Heinamaade saak jaotati talude vahel vastavalt adramaade arvule. Vanemal ajal jaotati heinamaad vikatites(niitjate arvu järgi), metsa mõõdeti kirvestes. Saras võis kuuluda ka mitmele külale- suursaraskond
küttimine ja korilus. 4. Kuidas oli korraldatud kiviaja inimeste ühiskond? Peamine sotsiaalne üksus oli sugukond. Tööjaotus käis soo ja vanuse järgi: mehed küttisid, naised tegelesid koriluse ja saagivarumisega ja lapsed ja noored täitsid ühiskonnas jõukohaseid ülesandeid. 1. Millises maailma osas sa alguse põlluharimine? Miks just seal? Üheksandal sajandil eKr Lähis-Idas. Jääaeg oli läbi ja seal vööndis sadas palju vihma, seega tingimused viljakasvatamiseks olid soodsad. 2. Millised muutused toimusid ühiskonnas seoses põlluharimise ja metallide kasutusele võtmisega? Tänu põlluharimise arenemisele, hakkas elanikkonna arv kasvama. Olulisemaks sai maa valdamine, inimesed hakkasid teadlikult keskkonda kujundama ja tekkisid suured, aastasadu püsivad asulad. Metallide kasutuselevõtt muutis põllumajanduse hõlpsamaks, hakati kasutama atra. Ühiskonna rikkus ja elanikkonna arv kasvas, Tekkisid erinevused piirkondade arenemises,
suremust. Võrreldes vanaajaga varakeskajal soojemaks ja niiskemaks muutunud kliima muutus 13. 15. sajandil uuesti jahedamaks ja veelgi niiskemaks. Sel ajal suri välja ka Gröönimaal olnud norra kolooniad, mis olid rajatud 9. sajandil. Kliimamuutused olid üheks suure rahvastikurände käivitajaks. Varakeskajal oli asutatud külasid, kuid hiliskeskajal jäeti need maha. Kõrgemate alade põllud tuli hiliskeskajal maha jätta, sest temperatuur muutus viljakasvatamiseks liiga jahedaks. Ometi oli nn sooja perioodi tipp olnud u aastatel 1150 1300, mis oli kõige soodsam aeg põllumajanduseks Lääne-Euroopas. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. "Keskaja Euroopa on esmajoones nälja maailm." Pidusöögi teema on vaid unistus ja enamasti elati hirmus nälja ees. Üleüldiselt valitses kõikides ühiskonna kihtides nälg. Arvatakse et ülemkihid sõid rohkem liha kuid lihtinimese kalorivajadusest andis vili ligi 90%
Väga raske oli aga õige niiskustasakaalu saavutamine, siin sõltuti täielikult loodusest. Lähis-Idas, vanimas põlluharimise tekkekoldes, laiusid mitmel pool kuivad, kuumad ja viljatud kõrbed. Suurt osa ülejäänud maast kattis tihe mets ja võsa, mille raadamine põlluks nõudis väga ränka tööd. Osa maast kannatas liigniiskuse all, mida põhjustasid jõgede üleujutused. Üleujutused kandsid jõgedeäärsetele madalikele viljakat muda, mis oleks hästi sobinud viljakasvatamiseks. Liigniiskuse tõttu oli see aga võimatu. Et mitte sõltuda sel moel loodusest, mõtles keegi inimestest välja kunstliku niisutuse süsteemi, mille abil oli võimalik soistelt aladelt liigset vett ära juhtida, kuivuse all kannatavaid maid aga niisutada. Tulvavete eest hakati põlde kaitsma tammidega. Põlluharimise viisi, mille puhul kasutatakse põldude kunstlikku niisutamist nimetatakse niisutusviljeluseks. Linnade tekkimine.
linnad, religioon omistas sotsiaalse tähenduse, leidsid aset olulised arengud kunsti-, keraamika-, arhitektuuri-, põlluharimise- ning palju muu vallas. Muutused olid tingitud peamiselt kahest suurest faktorist. Esimene neist oli taimekasvatuskultuuri tekkimine ning teine loomade kodustamine. Vilja kasvatamisega kaasnes problem, kuidas kaitsta enda saaki loomade ja vaenlaste eest. Inimesed loobusid endi senistest elupaikadest koobastes ning asusid uusi elamuid rajama jõekallastele, kus oli viljakasvatamiseks soodsaim pinnas. Nii tekkisidki esimesed asulad jõekallastele. Levandi piirkond Jeericho Asus Jordani jõe kaldal. Ta oli 4 ha. suur. Asustati umbes 8 9 aastatuhandel eKr. Varases perioodis ehitati majad savitellistest. Hooned olid ümara kujuga. Majad olid ehitatud tihedalt üksteise kõrvale. Majades oli vaid üks ruum. Ruumid olid umbes 4 6 m-se diameetriga. Majadesse siseneti puitraamiga ukseavast, kust viis tuppa paari astmeline puidust
Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam- Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". Miks kutsusid vanad egiptlased oma maad "mustaks" ja "punaseks" ? Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad
inimestele vett. Ülem-Egiptuse org moodustas pika kitsa ala, selle lähim ümbruskond oli rikas ehitusmaterjali ja teiste loodusvarade poolest. Seal leidus rohkesti liivakivi, lubjakivi, alabastrit, roosat graniiti, mitmeid basaldi ja tulekivi liike. Alam-Egiptuse delta laius jõesuudme ümber. Tänapäeva inimesed seostavad Vana-Egiptust lootosetaimega. Niiluse orgu võrreldakse taime varrega ja deltat õiega. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ja kasutasid põllumaana. Sellest edasi asus "punane maa" - tohutu suur kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi. Seal, kus lõppes "must maa", algas "punane maa". 8 Umbes 5000 a e.m.a (noorem kiviaeg) vallutati Egiptus, mille tagajärjel kujunes välja ühtne Egiptuse riik. Egiptuse ainuvalitsejat nimetati vaaraoks. Egiptlased uskusid, et kõik vaaraod on jumalad.
Niiluse jõe kallastele tuhandeid aastaid tagasi (Niiluse orgu oli rajatud asulaid juba nooremal kiviajal, võib olla, VI-l aa-l eKr, vähemalt V-l. Esimesed inimesed ilmusid sinna 20 10 000 aastat tagasi, siis oli seal parem kliima, kuivem. Nad tegelesid peamiselt jahiga.). Niiluse jõgi annab Egiptusele omapära, mis eristab teda teistest Sahara kõrbe osadest. Iga-aastased üleujutused tõid kallastele paksu muda (nn.alluviaalsed kaldad, uhtmaa, uhtmuld) ja sellest sai hea pinnas viljakasvatamiseks. Vanad egiptlased nimetasid seda "mustaks maaks" ("Ta Kemet" või "Kemi" see oli enesenimetus, "Egiptus" pärineb kreeklastelt: Memfise üheks nimetuseks oli egiptlastel "Het-ka-Ptah"(või Hi-ka-Ptah), mis tähendab " Ptahi - vaimu valdus (või loss)" ). Seal, kus lõppes "must maa", Niiluse orust idas ja läänes, algas "punane maa" tohutu suur ühetooniline pruun kivikõrb, kus sadas harva ja ei kasvanud midagi, kust võib leida vaid mõne üksiku rohelise oaasi
annaabi.ee 
