Tema muusikaalsus avastati kiiresti ja ta sai korduvalt stipendiume viiulitundide võtmiseks. Kuni kuue aastaseni õppis ta muusikat oma isalt, hiljem aga Genoa parimate õpetajate juures. Üheksa aastaselt võis Paganini juba Genoa teatris viiulisoolosid mängida. Umbes 13-aastaselt hakkas Paganini isaga Itaalia linnades kontserte andma. Tema võimed ületasid peatselt kohalike õpetajate omad ning Niccolò ja tema isa reisisid Parmasse, kus leidus võimekamaid viiuldajaid. Välimus oli Paganinil väga omapärane ning paljudele hirmutekitav. Luuletaja Heinrich Heine, kes käis Paganini kontserdil 1829a., olevat kõhna näo ja kullinina, süsimustade pikkade juuste ning läbitungivalt hüpnotiseeriva kotkapilguga virtuoosi nimetanud viiuliga vampiiriks. Kuid tõepoolest just selline Niccolo Paganini välja nägigi. Tema kadetsejad nimetasid ja sõimasid teda veel nõiameistriks, vigurimeheks, tembutajaks jne., sest nad ise niimoodi mängida ei osanud.
juhendamisel ning lõpetab peagi magistrantuuri Ausburgi ülikoolis. Ta on võitnud auhinnalisi kohti rahvusvahelistel konkursitel, näiteks esimene preemia ja eripreemiad konkursil Kloster Schöntalis Saksamaal. Ta on olnud ka mitme rahvusvahelise fondi stipendiaat. Ta on soleerinud nii Estis kui ka välismaal, teinud koostööd Rostocki Põhja-Saksa Filharmooniaorkestri, Poola Kammerfilharmoonikute orkestritega. Triin Ruubel on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia õppejõud ning juhendab noori viiuldajaid Järvi Suveakadeemias Pärnus. Minule väga meeldis Ruubeli esitus, ta mängis väga siiralt ja elas ilusti rolli sisse. Mihhail Gerts on Eesti noorema põlvkonna üks väljapaistvamaid dirigente. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia doktorantuuri ning Berliini Hanns Eisleri nimelise Muusikakõrgkooli. 2015/2016 hooajast on Gerts Saksamaa teatri Hageni dirigent. Külalisdirigendina on ta esinenud Prantsusmaa Lille`i Rahvusorkestril, Venemaa Rahvuslik
Avamäng HELILOOJAD: FRANZ JOSEPH HAYDN (1732-1809):Sündis Alam-Austrias Rohrau külas. Töötas klaveriõpetajana/saatjana. Oma esimese sümfoonia kirjutas alles 1759 aastal. Ta on maailmas kõige rohkem sümfooniaid kirjutanud, kokku 104 sümfooniat! 1761 Temast sai Eisenstadtis vürst. Ezterhazy õukonnas kapellmeister. Ta kirjutas kontserte, sonaate, missasid, oratooriume( ,,Loomine" ja ,,Aastaajad") WOLFGANG AMADEUS MOZART (1756-1791) Tema isa oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi; ta tegutses algul vabakutselisena, aga hiljem õukonnamuusikuna On kirjutanud üle kuuesaja teose:ooperid(,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni", ,,Võluflööt") sümfooniad, sonaadid, kontserdid, serenaadid, missad, reekviem jne.
sümfooniat ja palju kammermuusikat. · Suur osa tema kammermuusikast järgib Joseph Haydni eeskujusid, kuid Boccherinit on vahel nimetatud Haydni stiili parandajaks keelpillikvartettides, sest ta tõi alati tsello esiplaanile, samas kui Haydn jättis tsellole saatepilli rolli. · Boccherini oli virtuoosne tsellist, kes suutis tsellol originaalkõrguses esitada viiulirepertuaari. Selle oskuse oli ta omandanud kontserditurneedel puuduvaid viiuldajaid asendades ja seda oskust demonstreeris ta sageli. See oskus tõi talle kaasaegsete seas palju kuulsust. · Tänapäeval on Boccherini tuntuim teos Menuett Keelpillikvintetist E-duur, op. 11 nr. 5. Antonio Salieri (18. august 1750 Legnago 7. mai 1825 Viin) oli itaalia päritolu saksa helilooja ja dirigent. Ta oli oma aja tähtsamaid ja kuulsamaid heliloojaid. Hiljem on Salieri muusika jäänud populaarsuselt selgelt
Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk- ja seejärel keelpillid, kuni ainult kaks viiulit jäi sümfooniat vaikselt lõpetama ja siis lahkusid ka nemad. Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning pöördus tagasi Viini, kus muusikuid ootasid nende perekonnad. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart sündis Austrias Salzburgis. Mozarti isa Leopold oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates oma poja erakordset annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas ta juba esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi. Vastupidiselt Haydnile küpses Mozartis juba noore mehena vastuhakk materiaalsele sõltuvusele, milles temal ja ta isal tuli elada Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Mozarti järeleandmatuse tulemuseks oli see, et alates 1781
Vaatamata sellele,et sajandi viimasel kümmnendil korraldatud kolme üldlaulupidu kammitses venestamispüüd, pakkusid laulupeod rahvale tohutult moraalset tuge. IV üldlaulupeol 1891.aastal Tartus osalesid esimest korda ka segakoorid. Kavas oli laule peaaegu kõigilt tollastelt eesti heliloojatelt ( A.Kunileid, A.Thomson, F.Saebelmann. K.A.Hermann, M.Härma,J.Kappel, A.Lätte jt). Esimest korda esinesid pasunakoori kõrval ühendatud viiulikoorid, sellega täitus K.A.Hermanni soov näha viiuldajaid üldlaulupeol. ( Just sel eesmärgil oli ta välja andnud oma viiulimängu õpiku.) V üldlaulupeol , 1894.aastal Tartus esinesid eesti külaliskoorid Riiast, Pihkvast ning Peterburi ümbrusest. Üldjuhid olid K.A.Hermann, J.Kappel ning K.Türnpuu. VI üldlaulupeost, 1896.aastal Tallinnas võttis osa lausa rekordarv inimesi- ligi 5000. Üldjuhid olid samad, kes eelmiselgi peol, kuid esimeset korda olid kavas ülekaalus eesti laulud. Esmakordselt esinesid ka
Muusika jätkudes kustutasid mängijad üksteise järel küünlad ning lahkusid vaikselt lavalt, esiteks puhk- ja seejärel keelpillid, kuni ainult kaks viiulit jäi sümfooniat vaikselt lõpetama ja siis lahkusid ka nemad. Vürst sai vihjest aru. Järgmisel päeval pakkis õukond asjad ning pöördus tagasi Viini, kus muusikuid ootasid nende perekonnad. Wolfgang Amadeus Mozart (1756-1791) Mozart sündis Austrias Salzburgis. Mozarti isa Leopold oli oma aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates oma poja erakordset annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. Esimesed loomingulised katsetused tegi Mozart nelja-aastaselt üheksa-aastaselt kirjutas ta juba esimese sümfoonia ja aasta hiljem esimese ooperi. Vastupidiselt Haydnile küpses Mozartis juba noore mehena vastuhakk materiaalsele sõltuvusele, milles temal ja ta isal tuli elada Salzburgi peapiiskopi teenistuses. Mozarti järeleandmatuse tulemuseks oli see, et alates 1781
50- pani aluse klassitsistlikule struktuurile); Mozart (tema isa oli oma rütmiseeritud), Perotinus (12 saj lõpp ja moodustavad missad, motetid ja muud tolleaegsed vaimuliku aastase loominguperioodi jooksul oli ta ainult 5 aastat huvitatud aja parimaid viiuldajaid ja muusikapedagooge. Märgates poja järgmise algus, peamiseks muutuseks muusika teosed. Need on keskaegses polüfoonilises ilmalikust muusikast. Kirjutas tellimustöid ja vajalikku õppematerjali annet hakkas ta teda õpetama ja viis kontsertreisidele Euroopasse. kolme- ja neljahäälse organumi ilmumine. koorimuusikas kauneimad
Nõusolekus saamisel osutus määravaks proua Straussi väide, et klaverimänguoskuseta noormehed ei pälvi seltskonnas haritud inimeste mainet. Varsti rabas Johann sõpru ja tuttavaid nii oma mänguoskuse kui ka klveril improviseerimisega. Isa unistused purunesid. Liiatigi selgus "piinamisega ülekuulamine" tulemusena, et Johann on juba ammu salaja viiulitunde võtnud. Veel enam, tema õpetajaks osutus Straussi seeniori orkestri parimaid viiuldajaid Franz Amon. Noor Johann tasus nende tundide eest õpetajapalgaga, mida ta teenis, andes omakorda muusikatunde nende rätsepast naabri peres. Mõne aja pärast kaotas isa Johann südame ühele oma arvukatest austajannadest, noorukesele kübarategijale Emilie Trampuschile, ja jättis perekonna maha. Ootamatul oli noorest Johannist saanud perekonnapea, kelle õlgadele kasus nüüdsest kogu pere ülalpidamis- Kohustus. Eluaastaid oli tal siis kõigest 18.
kultuuriväärtuste seaduslik pärija. Selle kultuuripärandis on Sebastain Bachi loomingul tohutu suur, eluline väärtus. Bachide suguvõsa Ta esindas ühena paljudest toda kuulsat 1spielmannide suguvõsa, kelle nimi - Bach oli muutunud muusika sünonüümiks: kahe sajandi kestel elas ja töötas Tüüringis nii paljude Bachide soost flöödimängijaid, orelimängijaid ja viiuldajaid, et seal hakati iga muusikameest nimetama Bachiks ja iga Bachi muusikuks! See suurepärane suguvõsa oli harukordselt elujõuline: langeb ju selle kõige intensiivsema tegevuse kõrgaeg (17.-18. sajand) ühte laostumise ja vaesuse raske ajajärguga, mis järgnes Kolmekümneaastasele sõjale (1618- 1648). Bachid põlvnesid sõna tõelises mõttes rahva keskelt. Johann Sebastian Bachi poolt alustatud perekonnakroonika märgib Veit Bachi (umbes 1550-1619) sugupuu tippu (lisa 2), ametilt
miksike.ee). Versailles’i õukond andis tooni terves Euroopas. Prantsuse keel muutus seltskondliku ja diplomaatilise suhtlemise keeleks. Prantsusmaa dikteeris moodi ja kokakunsti – leiutati jäätis, hakati valmistama šampanjat. Aga õukond andis tooni ka pahelisuse ja kombelõtvusega (www.miksike.ee). Pilt 7: Versailles'i loss Louis XIV pidas väga lugu teatrist, balletist ja kaunitest kunstitest. Ta palkas viiuldajaid ja õukonna muusikuid ning kunstnike. Ta hakkas Prantsuse Akadeemia patrooniks ning toetas kirjanikke, ajaloolasi, kunstnikke ja heliloojaid (Beazley 2002:248). Aadlikud pidid järgima keerulist ja ranget etiketti ning veetsid rohkelt aega balletilaadsetel rituaalsetel õukonnatseremooniatel. Louis XIV oli ise väga uhke oma kaunite jalgade ja balletitantsu oskuste üle. Louis XIV mängis päikesejumal Apollonina 1653 lavastatud
annaabi.ee 
