Diktatuurid Saksamaal ja NSVL-s I MS pani aluse diktatuuride tekkele Euroopas. Sõjale järgnenud kriis nii majanduses kui ka sisepoliitikas, muutsid rahva rahulolematuks. See andis aga tõuke äärmuslikele liikumistele. Maailmasõjast kurnatud Venemaal tõstsid pead kommunistid, kes eesotsas Leniniga 1917a. relvastatud riigipöörde tagajärjel võimul said. Juba 1918a. kehtestasid nad üheparteisüsteemi. Saksamaal hakkas diktatuur kujunema 1923.a, mil Natsionaalsotsialistlik Saksa Töölispartei Adolf Hitleri juhtimisel üritas Münchenis võimu haarata, küll edutult. 1933a. õnnestus Hitleril siiski võimule tulla ning Saksamaa kehtestati üheparteisüsteem. Euroopas olid kujunenud 2 võimsat diktatuuririiki, mis üldjoontes ajasid sarnast poliitikat- võim oli koondunud 1 isiku kätte- ometi võib mõlema riigi valitsemisviisis leida ka mõningaid erinevusi. Ideoloogia Juba ideoloogiliselt olid 2 diktatuuririiki erinevad....
KOMMUNISTLIK HIINA IX klass 1949 ■ Kuulutati välja kommunistlik rahvavabariik ■ Partei esimees- Mao Zedong ■ Viisaastakuplaanid ■ Maoism (1) Maoism ■ Kommunistliku õpetuse suund ■ Terror ■ Allumine kommunistliku partei diktatuurile ■ Madal elatustase (2) 1958, 1966-1976 ■ Suur hüpe ■ Kultuurirevolutsioon ■ Kaos ■ Kodusõda ■ Hoop haridusele ■ ■ (3) 1976 ■ Mao surm ■ Uued ümberkorraldused ■ Turumajandus ja selle põhimõtted ■ Tihedamad sidemed lääneriikidega
Kommunistlik Venemaa ja Nõukogude Liit 7. Stalini võimule tulek tõi kaasa industrialiseerimise, mis oli suurtööstuse eelisarendamine, jättes elanikkonna vajadused ja teised majandusharud teisele kohale. Tõi kaasa veel massilise kollektiviseerimise, mis oli eraomandusel tuginevate talumajapidamiste vägivaldne ühendamine ühismajanditesse e. Kolhoosidesse. Plaanimajandus oli plaan mis määras selle, kui palju mingi tööstus midagi tootma peab(viisaastakuplaanid). See ei olnud lõppkokkuvõttes majandusele hea. 8.Stalini kaasatoodud suured muudatused muutsid Venemaa kiiresti tööstusriigiks. Paljud talupojad olid kollektiviseerimise tulemusena sunnitud linna tööle tulema. Stalini ainuvõim tugevnes veelgi, sellega kaasnes poliitiliste vastaste ulatuslik hävitamine. 1930. aastal saavutas Stalini terror enneolematu ulatuse. 1917. aastal riigipõõrde teinud enamlased tembeldati riigireeturiteks ja mõisteti surma. 1940
Nõukogude Liit kulutas meeletuid ressursse sõjatööstusele. Relvastuse tootmist ja arendamist peeti kõigist valdkondadest kõige olulisemaks ning seetõttu said mitmed teised majandusliinid tugevalt kahjustada. Kogu tööjõud ja raha suunati relvatööstusesse. Seda tehti nimelt sellepärast, et näidata oma võimu lääneriikide ees ja neid hirmutada. See protsess viis aga majanduse allakäigule, sest riik ei tootnud enam teiste majandusliinide abidega kapitali. Samuti ei kandnud viisaastakuplaanid vilja, sest tootjatele seati liiga kõrged normid. Lisaks nõrgale ja laostunud majandusele vaevas suurt liiduriiki veel mitmedki probleemid. Näiteks Külm sõda, mis arvatavasti viiski selle riigi kokkuvarisemiseni. Külm sõda tähendas võitlust kahe osapoole vahel, demokraatia ja kommunismi, ning otsene sõjategevus puudus. Külma sõja ajal toimusid mitmed kriisid, mis kujutasid endast väga suurt ohtu, et algab uus maailmasõda. Näiteks Kuuba kriis, Suessi kriis, Korea sõda
Asutav Kogu, likvideeriti teised poliitilised erakonnad, kehtestati üheparteilinesüsteem. Puhkes kodusõda, kehtestati sõjakommunismi poliitika: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Samal aastal sai partei peasekretäriks Stalin, kes tõrjus konkurendid kõrvale ja sai ainuvõimu. Majanduses kehtestati plaanimajandus (viisaastakuplaanid), mindi edasi industrialiseerimisele. Põllumajanduses toimus sundkollektiviseerimine, moodustati kolhoosid. Valitses täielik Stalini isikukultus.
kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi).
maailmasõda polnud erand sõja tagajärjena toimus teaduslik-tehniline pööre, mis viis tööstusühiskonnast postindustriaalse ühiskonna kujunemiseni. Riigid nagu USA, Jaapan ja Saksamaa asusid oma majandust moderniseerima, mis tõi kaasa uute tehnoloogiate kasutuselevõtu ja majanduskasvu, millele aitas kaasa ka Marshalli plaan ehk USA majanduslik abi sõjas kannatanud Euroopa riikidele. NSVL sõjajärgse majanduse märksõnadeks olid plaani- ja käsumajandus, kolhoosid ning viisaastakuplaanid. Tänu II maailmasõjale järgnenud majanduslikele muutustele toimusid ka suured sotsiaalsed muutused Läänes tekkis heaoluühiskond, mida iseloomustasid kõrge elustandard, sotsiaalse turvalisuse kasv ning pidevalt suurenevad sissetulekud; arenes riiklik haridus-, tervishoiu ja sotsiaalabisüsteem. Inimeste ostujõud oli kõrge, toimus linnastumine, levima hakkasid autod, kodumasinad, televiisorid, tänu millele suurenes pop- ja massikultuuri mõju inimestele hiljem mõjutas ja
muutma Venemaa lühikese võimsust. Kehtestati ajaga tööstusriigiks, tagama plaanimajandus, riigi sõjalise võimsuse kiire neliaastakute kaupa. Rajati kasvu. Alluti tehaseid ja vabrikuid plaanimajandusele, sõjatehnika ja varustuse viisaastakuplaanid. tootmiseks. Sõjaks Suurtööstuse eelisarengule ettevalmistumine andis allutati kõik teised inimestele tööd, tänu millele majandusvaldkonnad. paranes rahva majanduslik olukord.
Kogu, likvideeriti teised poliitilised erakonnad, kehtestati üheparteilinesüsteem. Puhkes kodusõda, kehtestati sõjakommunismi poliitika: talupojad pidid kõik vilja ülejäägid tasuta riigile andma, kehtestati üldine sunduslik töökohustus, tööstusettevõtted riigistati. 1922. aastal moodustati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit. Samal aastal sai partei peasekretäriks Stalin, kes tõrjus konkurendid kõrvale ja sai ainuvõimu. Majanduses kehtestati plaanimajandus (viisaastakuplaanid), mindi edasi industrialiseerimisele. Põllumajanduses toimus sundkollektiviseerimine, moodustati kolhoosid. Valitses täielik Stalini isikukultus.
NEP 1921-uus majanduspoliitika Toidu riigile andmine asendati maksudega Rahareform (rublad asendati tservoonetsitega kuni 1928 aastani) Eraettevõtlus Väliskapitali naasmine Majanduskasv 1917 kommunistide juht Lenin Stalini võimuletulek Stalini tõus 20-ndatel Lev trotski ja stalini vaheline võitlus, mis lõppeb trotski maalt väljasaatmisega Stalin haarab ainuvõimu Isikukultuse kehtestamine Industrialiseerimine 1928-NEP-i lõpp Taasrelvastumine Range tsentraliseeritus Viisaastakuplaanid(1928-1932) Tööpuuduse likvideerimine Teiste majandusharude allakäik Kollektiviseerimine Ehk ühismajandite loomine Viljapuuduse leevendamine Vilja konfiskeerimine (tõi kaasa näljahäda ukrainas 1932-33) Kulakute likvideerimine Kolhoosid ja sovhoosid Suur terror 1934 Leningradi Parteijuhi Sergei Kirovi tapmine Kontrrevolutsionääride tapmine/karistamine Suurpuhastus riiklikes struktuurides Näidisprotsessid (troikad) 1937-38 terrori kõrgaeg NKVD ja GULAG
traditsioonidele. Kõige paremini iseloomustab seda naturaalmajandus, kus peaaegu kõik vajaliku loob kinnine kogukond. Põhiküsimused lahendab perekond või hõim. Tegeletakse põllumajanduse ja käsitööga, toodetakse algeliste meetoditega, toodang jaotatakse sageli kõigi vahel võrdselt. Käsumajandus - majanduse aluseks on mingid poliitilised või religioossed ideed, majanduslik võim kuulub riigile, parteile või diktaatorile. Sageli nimetatakse käsumajandust ka plaanimajanduseks (NSVL viisaastakuplaanid). Turumajandus - ostjad ja müüjad vahetavad kaupu vabalt, valdavaks on eraomandus, ettevõttevaheline konkurents, otsuseid tehakse üksikisiku (ettevõtja) tasandil. Segamajandus - segu eelpool nimetatud kolmest majandussüsteemist; on valdav tänapäeva arenenud riikides. 2. TULUDE JAOTUS ÜHISKONNAS Hüvesid on alati vähem, kui inimesi, kes sooviksid neist osa saada (ressursid on piiratud). Majandusliku
1930ndate algul, mis tõi kaasa kuni 7 mln hukkunut). Kõige selle eesmärk oli muuta NSV Liit lühikese ajaga võimsaks tööstusriigiks, tagada riigi sõjalise võimsuse kiire kasv ja võimaldada teostada maailma-revolutsioon (kommunismi levitamine üle maailma). Stalinliku majanduspoliitika lahutamatuks osaks oli plaanimajandus – majanduse arendamine tsentraliseeritult, riiklike plaanide alusel. Plaane tehti üldiselt 5 aasta peale (viisaastakuplaanid). Kõige selle tulemusena sai NSV Liidust võimas tööstusriik (samas – kuna tarbekaupade tootmisele erilist tähelepanu ei pööratud, siis oli NEP-i lõpetamisest alates riigis terav puudus igapäevaeluks tarvilikest asjadest, nii et tavainimesel polnud riigi tööstusvõimsusest suurt abi). Poliitika: 1930. aastatel, pärast kõikvõimalike konkurentide tapmist või muul moel kõrvaldamist, kindlustus veelgi Stalini ainuvõim. Sel ajal võttis stalinlik
turust. Uus majanduspoliitika – NEP – võeti kasutusele 1921, vabaturg taastati ja sai olla väikeettevõtte omanik, majandus paranes. Peale Stalini võimuletulekut kaotati NEP, jälle plaanimajandus, ressursid läksid industrialiseerimise arendamiseks, muutus agraarühiskonnast industriaalvõimuks. 40ndateks olidi majanduslikult iseseisvad, kauplemine oli vaid idablokis. Kuni 80ndateni oli majandus pea muutumata, plaanimajandus ja viisaastakuplaanid, majandusotsuseid võttis vastu poliitiline juhtkond, kui hinnad pidid olema kindlad, siis päriselt võisid need kõikuda, tarbekaup oli vähemtähtis rasketööstuses ja relvatööstusest. Majandus tõusis, kuid kui võrrelda milline ressurss läks majandusse, siis oleks toodang pidanud olema kõrgem, see oli madala tootlikkuse pärast. 87ndal oli Gorbatsovi perestroika, riigikontroll ettevõtete üle vähenes. 29. Ühiskonna ja režiimi muutumine Nõukogude Liidus
andma ratsionaalsus. Toimub see aga enamasti majandusliku efektiivsuse kao ja riigi kodanike elatustaseme languse hinnaga. Käsumajanduses pole üksisikul peaaegu mingeid võimalusi majandustegevusse aktiivselt sekkuda. Eraomandus ja erainitsiatiiv on käsumajanduses väga piiratud. Sageli nimetatakse käsumajandust ka plaanimajanduseks, sest kogu majandus on mitme aasta peale ette ära planeeritud. Majanduse arendamise plaan tõstetakse seaduse tasemele (viisaastakuplaanid NSV Liidus), selle mittetäitmine on karistatav. Seejuures ei planeerita mitte tarbija vajadusest lähtudes, vaid tootmise võimalusi ja eelnevaid tootmismahtusid arvesse võttes. Siniste botikute tootmine on mitmeks aastaks ette planeeritud. Nende tootmine jätkub kehtestatud plaani kohaselt, vaatamata sellele, et vahepeal on järjest mitu lumeta talve olnud või on sinise värvi asemel moodi läinud punane.
haldussüsteemile, põhiseadus ei maini. 21.01.1924 sureb Lenin, aga ennem astus välja Stalini võimutäiuse vastu. 24-29 Stalini tõus ainuvalitsejaks ja juhiks opositsiooni kõrvaldamise teel. 25' tagandab sõjarahvakomissari kohalt Trotski, kelle permamentse revolutsiooni teooria oli vastuolus Stalini teooriaga. 27' Trotski parteist välja ja asumisele. Dets 1929' Stalini 50. sünnipäev; autokraatliku diktatuuri algus: Viisaastakuplaanid muudavad NSVL-i alates 28' modernseks tööstusriigiks. Talurahva kollektiviseerimine kujuneb hiiglaslikuks agraarrevolutsiooniks, mille ohvriks 6/10 kõigist taludest ja u 11mlj inimest (kulakute likvideerimine 32'). Kolhooside ja sovhooside (riigimõisad) asutamine. Uued söe-ja maagikaevandused tagasid rasketööstuste rajamise. Elektrifitseerimine. Isevarustus söe ja nafta osas. Inimtööjõu ekspluateerimine.
pol poole, kus rõhutakse ühelt poolt NEP-i kandvat alustala kulaklust ja teisalt soodustatakse kehvikuid, lõhestades külaühiskonna. 20Ndate keskpaigas hakati uuesti rõhutama majanduse tsentraliseeritud juhtimise vajadust, suurenes KRM(Kõrgem Rahvamajanduse) osakaal, hakati kõnelema, et NEP-i stiihia tuleb asendada plaanimajandusega. 1926 hakati Riiklikus Plaanikomitees välja töötama maj arendamise I perspektiivplaani, seda tuli edasi hakati arendama 5 aasta kaupa, viisaastakuplaanid. Kõik see oli vaid sissejuhatus, NEP-i vastu suunatud ettevaatlik, kauge tegevus. 1928 sai alguse NEP-i lammutamine. 1927-28 talvel tekkisid üle hulga aja tõsised raskused teravilja varumisel. Viimati olid olnud 1921-22 suure näljahäda ajal. Riik kavatses kokku osta 4,2 milj teravilja, 28 a alguseks oli suutnud kokku osta vaid 2,4- peaaegu poole vähem. Ei lähtunud mingist teraviljaikaldusest, rahva vastasseisust jne, vaid valitsuse enda tegevusest. Valitsus oli 1927