Raudteid 54 000 km Kanaleid 109 800 km Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost
sotsialistliku liikumisega. Pärast selle lõhenemist vahistati Stalinit 8 korda kuritegude eest, millest 7 korda pidi ta karistust kandma. Stalini sõjajärgne majanduspoliitika Pärast 1945. aastat oli Stalini kõige tähtsam ülesanne sõjas Saksamaaga kohutavalt laastatud Nõukogude tööstuse ja põllumajanduse taastamine. 1945. aastal otsustas ta rakendada taas majandusstrateegiat, naasta taas keskse planeerimise ja kellektiviseerimise juurde. Neljandal ja viiendal viisaastakul pandi jälle rõhku kollektiivsele põllumajandusele ja rasketööstuse eelisarendamisele tarbekaupade tootmise arvel. Neid meetmeid on tavatsetud seletada käsumajanduse tugevdamisena, kuna see oli kõige tõhusam vahend majanduse taastamiseks. Tähele panemata jäeti paljud Stalini meetmed, mis mõjusid pidurdavalt. Formaalse planeerimise süsteemiga elustati jälle kõik 1930. aastate rumalused. Vaatamata 1930. aastate ebaõnnestumisele tuldi kollektiviseerimise
välisele tarbijale. Põlevkivigaas suunati Kohtla-Järvelt torujuhet pidi Leningradi juba 1948. aastal. Olulised muudatused toimusid turbatööstuses. Rekonstrueeriti Tootsi turbabriketitehas. Kiiresti arenes metallitööstus: · taastati elektrimootorite tehas Volta · uue tehnika said Tallinna Masinatehas ja Ilmarine, Eesti Kaabel, põllutöömasinatehas Võit. Kiiresti arenes ka kergetööstus, eriti tekstiili- ja jalatsitööstus. Taastati Kreenholmi ja Balti manufaktuur. Sõjajärgsel viisaastakul kadus Eesti tööstusest lõplikult erasektor (1945. a. 7 %). Viimased väikeettevõtted natsionaliseeriti 1947. aastal. Kuni 1958. aastani töötasid linnades käsitöölisi ühendavad nn. töönduslikud artellid, siis reorganiseeriti need riigiettevõteteks. Maareform vähendas oluliselt nende talumajapidamiste tootmisvõimalusi, mis olid andnud suurema osa põllumajandustoodangust. Maareformi ebaotstarbekust märgati juba 1945. aasta lõpul.
06ga. Vasaraheites seekord keegi kätt ei proovinud. Naiste odaviskes nihutas TSIKis õppiv Pille Lehemets rajooni rekorditähise 45.62le. Tahaks loota, et kergejõustiku kandepinna laienemisele ja meisterlikkuse tõusule Paide rajoonis aitab kaasa kergejõustikuosakonna avamine Türi Näidissohvoostehnikumi spordikoolis. Lisaks kaunis looduses paiknevale staadionile on seal nüüd spordirahva kasutada esmaklassiline õppehall. Uut tuult tiibadesse peaks kaheteistkümnendal viisaastakul tooma ajakohase spordihoone valmimine Jäneda Sohvoostehnikumis, võimlate ja spordisaalide ehitamine ,,9. Mai" ja ,,Oktoobri" kolhoosis, mitmete muude spordirajatiste korrastamine või rekonstrueerimine. · Jooksu õpetus jooksuhuvilistele . Kõige paremini soodustab noore organismi kasvamist ja arenemist päike, välisõhk ja vesi. Nende vahendite ärakasutamisel tervise tugevdamisel ning tippsporti jõudmisel on vaja teada kus joosta, millega joosta ja kuidas joosta
Transport Maanteid 926 460 km Kiirteid ei ole Raudteid 54 000 km Kanaleid 109 800 km Maanteid ja raudteid on alates 1949. aastast riigi põhilise teedevõrgu laiendamiseks üha juurde ehitatud. Praegu on eesmärgiks liiklusteede moderniseerimine ja laiendamine, et toetada majanduskasvu. Raudteevõrku laiendatakse (Kõiki provintse peale Tiibeti ühendab ühtne võrk) peamiselt riigi lääneosas. Eriti idaosa raudteed on ikka veel ülekoormatud. Üheksandal viisaastakul (19962000) on kavas ehitada 8100 km uusi raudteeliine, siis suureneb raudtee kogupikkus 62000km-ni. Ehitamise kiirendamiseks kavandati 1996. aastal investeerida idapiirkonda 509 mln. $. 1995. aastal teisaldati Sanghais 1,5 mln. konteinerit, see on Hiina ajakohaste sadamate kogukäibest kolmandik. Konteinerveod suurenevad aastas 30% võrra. Hongkongis on parim looduslik sadam, sealtkaudu toimub 40% Hiina väljaveost. Ka vahepeal hooletusse jäänud siseveeteid uuendatakse taas
alkoholi, tubakatoodete ja kontsentraatide turustamine. 1945. aastaks suudeti taastada ja ületada kaubandusettevõtete sõjaeelne arv. Kaubandusvõrgu laienemine toimus peamiselt väikeste jae- ja toitlustusettevõtete (piimabaarid, kohvikud ja veel sellist tüüpi ettevõtted) arvel. Viisaastaku jooksul avati enam kui 600 kauplust ja perioodi lõpuks oli kaupluste kogu arv 3355 (riiklikus kaubanduses 1730). Toitlustusettevõtete arv suurenes viisaastakul 688-lt 762-ni (riiklikus kaubanduses 477-lt 520-ni). Jaekaubanduskäive riiklikus ja kooperatiivkaubanduses kasvas viisaastaku jooksul 282,4 miljonilt rublalt 406,4 miljoni rublani. Masina- ja metallitööstuse laiendati ning taastati esialgu vanu ettevõtteid, mis hakkasid välja laskma peaasjalikult üleliiduliselt vajalikku toodangut. Eesti NSV tööstus hakkas tootma seadmeid põlevkivi- ja naftasaadustele (puurmasinad, tornid),
Andrei Zdanov (1896-1948) ja Moskva parteijuhiks saanud Nikita Hrustsov (1894-1971). Peale Jezovi kukkumist tõusis NKVD etteotsa senine Gruusia KP sekretär Lavrenti Beria (1899-1953), kellest kujunes üks Stalini lähimaid kaastöölisi. Suure puhastuse ajal tõusis esile Andrei Võsinski (1883-1954), kes oli süüdistajaks mitmel näidisprotsessil ja ühtlasi üks puhastuse peamisi ideolooge. Näljahäda Ukrainas (golodomor): Kolhooside loomine ja tööstuse eelisarendamine andsid esimesel viisaastakul põllumajandusele tugeva löögi, mis tõi kaasa talupoegade sissetuleku järsu languse. Selle asemel, et tekitatud probleeme lahendada, rakendas Stalini valitsus kolhooside loomise kiirendamiseks ja Ukraina rahvuslaste hävitamiseks meetmeid, mis tõid kaasa ühe suurima näljahäda inimkonna ajaloos. Jõukamad ja töökamad talupojad nimetati ametliku ideoloogia kohaselt kulakuteks ning kulakud kui töölisklassi vaenlased kuulusid hävitamisele. Iseseisvamad ja ettevõtlikumad neid
Industrialiseerumine viid läbi põllumajanduse, kergetööstuse, kaubanduse ja inimeste isiklike varade arvelt. See põhjustas nälga. Kõik talupoegadelt võetud varad paigutati rasketööstusesse. 1927. aastast anti riigi poolt välja laenu obligatsioone, mida sunniviisiliselt inimestele müüdi. Need osteti tagasi 1970ndatel ja seda 100 korda väiksema hinnaga, kui müüdi. Industrialiseerumist alustati esimesel viisaastakul - 1928/1929-1932/1933. II viisaastak 1933-1937 III viisaastak 1938-1942 - jäi pooleli II maailmasõja tõttu. 1929. aastal likvideeriti Riiklik Statistika Peavalitsus. 1933. aastal keelati statistiliste andmete avaldamine kohalike ajalehtedes. Pravda - partei riiklik häälekandja. Võis ainukesene avaldada partei poolt kinnitatud statistikat. Nõukogude Liidus loodi 1500 uut ettevõtet. Näiteks Stalingradi Traktoritehas, Neprogres. Neist enamus ei andnud kvlaiteetset toodangut
finantseerimisel. Finantseerimiseks suunati kõik varasemad kapitalimahutused üle tööstusesse- põllumaj, kaubanduse, transpordi areng pidurdus väga jõuliselt. Oluliseks raha juurde pumpamise vahendiks oli väliskaubandusbilansi muutmine, tuli rohkem välja vedada- eelkõige teravilja, ka metsamaterjale, naftat. Sissetulekud suunati tööstusesse. Vaja oli senisest tugevamat survet avaldada ka rahvale. Üheks võimaluseks oli tarbimise vähendamine. Esimesel viisaastakul kehtestati NL-is kaardisüsteem, mis puudutas ennekõike linnaelanikke. Saadi osta vaid nii palju, kui valitsus neile lubas. Rahva käest hakati raha ära võtma poolsundusliku riigi siselaenuga. Riik hakkas trükkima siselaenu obligatsioone, mille ostmine inimestele oli vormiliselt vabatahtlik. Kõigile ettevõtetele, rajoonidele, linnadele kirjutati ette, kui palju mis ajaks tuleb siselaenu müüa, siis tekkis kohe surve
tellimust saada- kolm olulist valdkonda. Ajaloolis-revolutsiooniline mineviku käsitlemine; sõjalis-patriootiline; kaasaja tootmisalane temaatika. Oluline oli ka Oktoobrirevolutsiooni aja käsitlemine. Tootmisalane temaatika oli väga tähtis, seda soodustati. See otsapidi mõjutas ka teadust. Tol ajal kandidaadiväitekirja kirjutamine teemal Kreenholmi manufaktuuri saavutused seitsmendal viisaastakul oli väga sobilik. Kes riiklikke tellimusi täitis, neile maksti väga korralikult. Riik nii kontrollis neid inimesi, pani konkreetsed tähtajad peale ja sai ka tulemuse, mida tahtis ja sundis ka paljusid teisi, kes mitte mingil moel niisama poleks seda teinud, samasuguseid töid tegema, et ka riiklikust tellimusest osa saada. Need, kes ei teinud, pidid teistes oludes läbi ajama.