and Gradient, mille abil seadistatakse viirtutsmustri omadused ja siis klõpsatakse nupul [Add: Select objects] või [Add: Pick Points]. - Add: Select objects valida objektid, mida soovitakse viirutada 23 - Add: Pick Points valida selle ala sees punkt, mida tahetakse viirutada. Valiku lõpus vajtuada , mis toob ekraanile uuesti seadistamise akna. - Pattern viirutuse stiil (ANSI31 on tavaline viirutus) - Angle viirutuse nurk (0 = 45 kraadi all viirutus) - Scale viirutuse tihedus (mida väiksem väärtus, seda tihedam on viirutus) - Preview viirutuse eelvaade - B (Remove Boundaries) esialgsest viirutuseks ettenähtud aladest eemaldatakse järgneva valikuga määratud alad - Viirutus teostatakse ja aken viirutusaken suletakse vajutamisega nupule OK või ( ). 24
4. Mõõtmete märkimata piirhälbed h14; H14; ±IT14 (kirjanurgas) 5. Tsementeerida h = ......; HRC ..... 6. Valukalded .... Koostejoonis a) Tükitabel, kõik elemendid (detailid), alakoostud, standardsed tooted, materjalid b) Joonisele kantakse gabariitmõõtmed (pikkus, laius, kõrgus) ning mõõtmed, millega tuleb arvestada antud koostu kokkumonteerimisel või ühendamisel teiste koostudega, avade jaotusringjoone mõõtmed jne c) Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoone vahekaugust d) Veotelje lõige A-A , kõik elemendid on mõõtkavas e) Keermesliide, keermesniit pideva peenjoonega f) Tihend viirutusjooned risti omavahel ja kinnitatud soones, tihendi otspind ei kontakteeru teise pinnaga g) Distantspuksid on nihutuse vältimiseks mööda telge h) Laagersõlm (laagerdus) on korrektselt vormistatud, joonistatud 3 Detailijoonis eskiis
pinnale. Kihtide viisi maalitakse aga kuivale. Kui värv on kuivanud lisatakse sellele uus kiht värvi ning lastakse uuesti kuivada. Joonistusel kasutasin Akvarium 12 Akvarel Medovaja 4 Pastapliiats Pastapliiatsit kasutavad joonistajad vähe, ehkki sellega on väga hea joonistada, eriti kui südamik on tugev, kvaliteetne ega määri. Pastapliiatsiga saab teha paberile õhkõrna eeljoonistuse või viirutuse, et seejärel kontuure kordusjoonega rõhutada. Sellisel viisil tekib ilus diferentseeritud joonte spekter. Pastapliiats ei ole, erinevalt sulepeast, sulest või pintslist, tundlik niiske ilma suhtes. 5 Guass Guass on läbipaistmatu kattev vesivärv (akvarell) ja sellega maalimise tehnika. Maalitakse võimalikult märjale pinnale, harilikust akvarellist erinevalt on võimalik pinda mitu korda üle maalida. Valge aine
murdekohtadest jäme- lõikepinna kulgemist näitavad jooned. Kriipskakspunktpeenjoon - Liikuvate osade äärmisi asendeid märkivad jooned, Eseme kontuur enne painutust, Painutusjooned pinnalaotusel. Lõikepindade viirutamine - Peab jälgima, et detaili joonise kõikidel kujutistel oleks viirutus ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Viirutusjoonte vahekaugus võib ulatuda 1...10 mm olenevalt viirutatava pinna suurusest. Kokkupuutuvate detailide eristamiseks valitakse nende lõigetel erinev viirutuse suund või muudetakse viirutusjoonte vahekaugust. Ülevaade pindadest - Tasapinna, silinderpinna ja koonuspinna moodustaja on sirgjoon, sfääri ja rõngaspinna moodustaja aga ringjoon või selle osa. Siinjuures sfäär tekib ringjoone pöörlemisel ümber oma diameetri (seega ümber sirge, mis läbib ringjoone tsentrit), rõngaspind aga tekib ringjoone pöörlemisel ümber telje, mis asetseb ringjoone tasapinnas, kuid ei läbi tema tsentrit
koostu kujutised nii, et joonise järgi selguks toote kõigi üksikute detailide vastastikune asend, seadme tööpõhimõte, gabariidid (pikkus, laius, kõrgus) ja ühenduse viis ning mõõdud külgnevate koostudega. Kirjanurga kohale kirjutatakse tehnilised andmed (lühike seadme tehniline iseloomustus). Koostejoo- nise vormistamisel tuleb arvestada, et kõige ülevaatlikum koostejoonisel peab olema tema peakujutis. Jälgida, et koostejoonisel oleks ühe ja sama detaili viirutuse kalle kõikides lõigetes ja ristlõigetes ühesuunaline ja ühesuguse tihedusega. Kokkupuutuvad detailid viirutatakse aga erinevas suunas. Kui see ei ole võimalik, siis muuta viirutusjoonte vahekaugust või nihutada kõrvalseisva viirutuse suhtes. Koostejoonisel antakse igale detailile oma number (osanumber), mis on vastavuses tükitabelisse kantavate detailide osanumbritega (vastab standardile ISO 6433-1981). Esmalt võiks nummerdada
pat); · Pattern: viirutusmustri valimine kas ripploendiboksist nime järgi (nimed tähestiku järjekorras) või käsunupult ..., millega avatakse alamaken Hatch Pattern Palette, mille neljalt vahekaardilt ANSI, ISO, Other Predefined (vt. joonis 22) või Custom saab pildi või nime järgi viirutusmustri valida; · Swatch: sama toimega, mis käsunupp ... (näidatakse ka jooksva viirutusmustri pilti); · Angle: viirutuse pöördenurk viirutuse lähtemustri suhtes (nurk valitav ripploendist või klaviatuuri abil kirjutatav); · Scale: mastaabitegur (tegur valitav ripploendist või klaviatuuri abil kirjutatav); · Pick Points pöördutakse otse joonisele, kus viirutatava(te) ala(de) sisemus(ed) tuleb hiireklõpsuga ära märkida (iga valitud piirkonna rajajoon tõstetakse esile muutub kahvatuks); valik sulgeda hiire parempoolse klahviga (või sisestusklahviga);
a) Kui valitud objekt ei lõiku valitud kärpimisjoonega: Object does not intersect an edge (selline vastus on siis, kui EDGEMODE = 0 ja kui objekt ei lõiku kärpimis- joonega; Moodust EDGEMODE = 0 on soovitatav kasutada pea-aegu alati ja eriti siis, kui joonis on keeruline ja tuleb valida hulk piirjooni. b) Kui valitud objekti ei ole võimalik töödelda (vanadel AutoCADidel – näiteks plokina kujundatud viirutuse üksikut joont): Cannot TRIM this entity (seda objekti ei saa kärpida) c) Ringjoonest osa eemaldamisel, kui kärpimisjoon lõikab ringjoont vaid üks kord ja põhimuutuja EDGEMODE = 0: Circle must Intersect twice (ringjoont on vaja lõigata kaks korda) . . . Ülesanne 2 Tihend 78 2) F ↵
pole vaja teha täiendavaid valikuid („sisestada punkt piirjoontega piiratud alal”) or – tähenduses "või siis tee mõni järgmine valik" [Select objects / seTtings ]: – nelinurksetes sulgudes, rida üksikuid Valikuvõimalusi, eraldatud üksteisest kaldkriipsudega; valiku tegemiseks sisestada see suurtäht (need suurtähed), mis on valikus, seega – objektivalikuks sisestada "S ↵" ja viirutuse täpsemaks seadistamiseks sisestada "T ↵". Mõne Valikurea lõpus võib olla nool-<>-sulgudes mingi sõna või arv, mis tähendavad kas siiani kasutataut või soovitatavat nime või arvulist suurust. Kohati (eriti mingi mõiste esmakordsetel mainimisetel) kasutatakse mingi tegevuse, nime või abistava võtte kirjeldamist nii, et selle tegevusega seotud nime algustäheks on SUURTÄHT, näiteks Tarbijateljestik, Ülariba, Käsurida jne.
Venni diagrammid väljendavad graafiliselt hulkade elementide omavahelisi paiknemisi ja võimaldavad täpsemat kirjeldust, sh on võimalik näidata ka üksikelementide paiknemist või elementide puudumist. Joonis 4.7. Venni diagrammides kujutab terminiga S tähistatud ring terminile S vastava hulga kõiki elemente, sellele vastab joonise vasakpoolne kujund. Keskmine kujund illustreerib olukorda, kus termini S maht on tühi – terminile vastav hulk on tühihulk. Viirutuse asemel kasutatakse ka halltoone või mingi värviga tooni. Oluline on see, et kui terminit kujutav ala on toonitud või viirutatud, siis selles alas pole terminil elemente. Parempoolne kujund illustreerib olukorda, kus termini S maht ei ole tühi, selles on vähemalt üks objekt – talle vastav hulk sisaldab vähemalt ühe elemendi, mida tähistatakse ristikese või x-iga. 1 5. ARUTLUS JA JÄRELDAMINE Teise peatüki (Semantiline kolmnurk) keskel oli pikem lisamaterjal, mis käsitles mõiste
Venni diagrammid väljendavad graafiliselt hulkade elementide omavahelisi paiknemisi ja võimaldavad täpsemat kirjeldust, sh on võimalik näidata ka üksikelementide paiknemist või elementide puudumist. Joonis 4.7. Venni diagrammides kujutab terminiga S tähistatud ring terminile S vastava hulga kõiki elemente, sellele vastab joonise vasakpoolne kujund. Keskmine kujund illustreerib olukorda, kus termini S maht on tühi terminile vastav hulk on tühihulk. Viirutuse asemel kasutatakse ka halltoone või mingi värviga tooni. Oluline on see, et kui terminit kujutav ala on toonitud või viirutatud, siis selles alas pole terminil elemente. Parempoolne kujund illustreerib olukorda, kus termini S maht ei ole tühi, selles on vähemalt üks objekt talle vastav hulk sisaldab vähemalt ühe elemendi, mida tähistatakse ristikese või x-iga. 1 4
annaabi.ee 
