Iseloomulikud tunnused Välimus ● Isased on suuremad ja nende sulestik on täiesti teistsugune. Isaslind on musta sulestikuga, millel kohati on sinakas või rohekas helk. Valgeid sulgi on sabal ja tiibadel. Äärmised tüürsuled on lüürakujuliselt järsult väljapoole painutatud. Kulmude peal on punakas näsa. Isaslind kaalub umbes 1,3–1,6 kg, emaslind 0,7–1 kg. Emaslind on ühtlaselt viiruline ookerpruun või ruskjashall. Noorlinnud on sulestikult emaslinnu sarnased. Pesitsemine ● Pesitseb madal- ja siirdesoodes ning metsaservades. Emaslinnud polsterdavad pesaks maapinna lohu, mis on kanarbiku sees hästi peidus. Kurnas on aprilli lõpus 6–12 muna. Munad on kollakasvalged, nõrkade plekkidega. Haub ainult emaslind, haudumine kestab 24–29 päeva
1. Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma nõela kapsas pistmata? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? sibul 3. Tare täis rahvast, ei ole ust ega akent ees? kurk 4. Suvine poisike, sajakordne kasukas? kapsas 5. Silmad paneb nutma, aga südant ei liiguta? sibul 6. Mulda läheb seeme väike, sellest sirgub kuldne päevalill päike? 7. Tüdruk toas, juuksed väljas? porgand 8. Hiir läheb auku, saba jääb välja? võti 9
Naljandite sündmustik on valdavalt tõsieluline. Naljandites on oluline koht sõnamängul ja sõnakoomikal. 6. Mis on pajatus? Pajatus on lühike,mütoloogilise sisu tagapõhjata rahvajutt,mille aluseks on kindel elujuhtum ja isik. 7. Mis on anekdoot? Anekdoot on lühike vaimukas üllatava lõpuga naljalugu. 8. Mis on mõistatus? Mõistatud on sõnaline peitepilt. See sisaldab küsimust,millele peab vastama. Nt. Seest siiru viiruline,pealt kullakarvaline. 9. Mis on kõnekäänd? Kõnekäänd on rahvapärane piltlik väljend. Kõnekäänu lõplik tähendus selgub lausest. Tänapäeval on kõrvuti kõnekäändudega kasutusel ajakohane mänguline kild. Nt. Leidis uue omaniku varastati. 10. Mis on vanasõna ? Vanasõna on vaimukas napisõnaline ütles,mis iseloomustab või hindab nähtusi rahvatarkuse ja ühiskondlike normide seisukohalt. Nt. Pill tuleb pika ilu peale.
" Varsti tuligi sahk ja blond hakkas saha järel sõitma. Tunni aja pärast jäi sahk seisma ja juht ronis välja uurima, kes ja mis põhjusel tal sabas tolgendab. Blond rääkis talle isa õpetusest, mees mõõtis teda pika pilguga ja noogutas lõpuks: "Selge siis ... Ülemiste parklaga saime ühele poole, kas lähme nüüd Kristiinesse? Paar laulu: https://www.youtube.com/watch?v=dQw4w9WgXcQ https://www.youtube.com/watch?v=6Dh-RL__uN4 MÕISTATUS: 1. Seitse poissi ühes kindas? 2. Seest siiru-viiruline, pealt kulla-karvaline? 3. Hõbekepp ja kuldnupp? 1. Hernekaun 2. Sibul 3. Rukis KEERDKÜSIMUSED 1. Miks jookseb jänes üle mäe? 2. Kuidas saad aru et elevant on voodi all? 3. Mis on suurim häbematus? 1. Sest läbi mäe ei saa joosta 2. Voodi on lae all 3. Kiilakalt kammi küsida LIITSÕNAMÄNGUD 1. Missugust mütsi ei panda pähe? 2. Missuguse harjaga ei pühita põrandat? 3. Missuguse prilliga ei näe? 1. Unimütsi 2. Kukeharjaga 3. Aprilliga AFORISMID 1
laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast
laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m üle mere pinna. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandukuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultuskive, muinaspõlde ja linnamägede asemeid. Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. See ala kujutab endast
laskuvad klindilt jugadena. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi jalamil on ulatuslikke kruusast ja liivast terrasse, mis on siia kuhjatud mandrijää sulamisvete poolt. Tuntuim asub Koljaku ja Oandu vahemikus ning avaldub peamiselt männimetsaga kaetud liivatasandikuna. Juminda poolsaare kaelal Hara soos on kujunenud väga omapärane viiruline maastik, kus lage- või puisrabavööndid vahelduvad arvukate rannavallidega. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Eriti iseloomulikud on need Muuksi, Võhma, Sagadi ja Vihula ümbruses, kus kadakastel loodudel leidub arvukalt muinasasustusele ja põlluharimisele viitavaid kivikangruid, kultusekive, muinaspõlde ning linnamägede asemeid. Lahemaa Rahvuspargi lõunapoolne osa ulatub Kõrvemaa metsade ja soodeni.Tegu on
Sakalat. Iseloomulik suur pinnakatte paksus, domineerivaks pinnavormiks on moreenkünkad, mille kõrgused algavad 50st m. Tänu reljeefi vaheldusrikkusele esineb palju järvi ning taimkate on mosaiikne (valdavaks on soo ja segametsad). Muldadest dom. soostunud leet ja soomullad. Küngaste nõlvadel esineb ka erodeeritud muldi. 5. Vooremaastik: Hõlmab Vooremaad, Türi voorestikku ning Võrtsjärve ümbrust. Maastik viiruline, positiivsed pinnavormid vahelduvad soo ja järvedega. Pinnakate kruusast ja liivast, muldadest dom. soostunud ja leetjad kamarmullad. Peamiselt põllumaa (head kasvukoha tingimused), metsadest kuuse ja segametsad. 6. Metsarohkete kõrgustike maastik: Hõlmab Saaremaa keskosa, Kõpu pls. keskosa, Tõstamaa kõrgustikku ja Sakala kõrgustiku edelaosa. Esineb palju luiteid.
parageneetilise rea vaevumärgatavatest lainetest ja mikrokünnistest kuni järsunõlvaliste suurte seljakuteni. Voorte ühiseks tunnuseks on voolujooneliseks voolitud kuju, mis kõige vähem takistas liustikujää liikumist. Piklike kõrgendike erineva kaldega reljeefielementide vaheldumine nendevahelistes vagumustes olevate soiste alade ja järvedega on põhjustanud nii muldade kui ka loodusliku taimekatte kasvukohtade ning põldude kaudu viirulise maastikumustri (Arold 2008). 3 Maastiku viiruline muster, piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned. See on omakorda ajendanud rahva fantaasiat otsima Vooremaa kujunemisele seletust, seostades voori ja nendevahelisi piklikke nõgusid Kalevipoja künnivagudega (Estonica 2001a). 3.2. Aluspõhi ja pinnamood Vooremaa põhja-loodeosas moodustavad aluspõhja ülaosa peamiselt Siluri ladestu Raikküla
(äike) 6. Siidilõngast seotud, kuldlõngast kootud, istub ilma ääre peal? (vikerkaar) 7. Ora ees, käärid taga, kerakene keskel? (pääsuke) 8. Öötöö, päevatöö, käbedam kui käsitöö? (pääsukese pesaehitamine) 9. Tulid mehed kirveta, ehitasid maja nurkadeta? (sipelgapesa) 10. Talvel paljas, suil haljas? (lehtpuu) 11. Valge poiss, rohelised juuksed? (lehtinud kask) 12. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 13. Virvipuu, värvipuu, üle metsa loogapuu? (vikerkaar) 14. Mitmet karva viiruline, kena lint ja triibuline? (vikerkaar) 15. Hiire teerada ümber toa? (räästatilgad) 16. Lõika pea, võta süda, anna juua, hakkab rääkima? (pajupill) 17. Suvel magab, talvel töös? (regi) 18. Kuhja luuakse, aha kuhja loojat ei näe? (mutt ja mutimulla hunnik) 19
paksuse savilasundi ülemine osa paljandub Põhja-Eesti klindi jalamil. Stratotüüp tüüpläbilõige geoloogilise alajaotuse või selle piiride iseloomustamiseks. Tektooniline rike maakoore plokkide erisuunalisest liikumisest põhjustatud rebend kivimlasundeis. Transgressioon mere pealetung. Veer negatiivse pinnavormi (oru, lohu, nõo) küljeks olev kaldpind. Viirsavi jääjärvedes settinud peeneteraline viiruline sete, mille aastakihtide (varvide) loendamisel saab määrata lasundi kuhjumise aega ja mandrijää taandumise kiirust. Ülimanner superkontinent, kõiki mandrilise maakoore osi ühendanud hiidmanner. 23 Kirjandus Üldine geoloogia: Arvo Rõõmusoks "Eesti aluspõhja geoloogia", 1983 käsitleb Eesti aluspõhja. Anto Raukas ja Aada Teedumäe (eds.) ,,Geology and Mineral Resources of
Too ka näiteid. 3. Mõistatused - žanri muutumise jälgimine tsentri ja perifeeria teooria abil Mõistatus on dialoogiline mäng, mis koosneb kahest osast – küsimusest (ülesandest) ja vastusest (lahendist). Eesti mõistatuste arhiivimaterjali hulgas on tuntumate esikümme järgmine. 1. Hark all, paun peal, pauna peal rist, risti peal nupp, nupu peal mets (metsas sead (käharpeaga poisike ajab välja))? – Inimene (+peahari). 2. Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline ~-keeruline? – Sibul. 3. Lipp lipi peal (~Lipitud ja lapitud) ilma nõela pistmata? – Kapsas. 4. Harakas aidas, saba väljas ~ Hiir läheb auku, saba jääb välja? – Võti. 5. Neli hobust tallis, viies jookseb ümber talli? – Sukavardad Tsentraalsel alal 130 000 "tavalist e. klassikalist e. traditsioonilist e. pärismõistatust, mis annavad mingist objektist piisavalt peidetud, kuid piisavalt läbipaistva kirjelduse; see
niidikeraks) jne.; 2) määratlemata subjektiga mõistatused, kus kujundil puudub substantiivne "tipp" ja lahendobjekti ei nimetata kindla metafoorse nimega, vaid kirjeldatakse ta tegevuste, omaduste, suhete, kohtade, aegade, helide vm. kaudu kaude ja "anonüümselt" (kuigi neis kirjeldustes võib olla vahel ka ilmseid vihjeid sellele, millist "valet" asja kujund silmas peab): Kaks korda sünnib, ristimata jookseb? Kanapoeg; Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline? Sibul; Rõngas, rõngas, kõks? Koer heidab magama; Üks ütleb: suvi pikk, teine ütleb: talv pikk, kolmas ütleb: üks mul kõik? Vanker, regi, hobune jts. Kujunditest räägime siin veidi lähemalt 1. liiki, s.o. määratud subjektiga mõistatuste põhjal. Eesti (ja küllap paljude teistegi rahvaste) mõistatustes jagunevad kujundid mõisteväljade kaupa väga ebaühtlaselt. Suures ülekaalus on inimolendeid ja loomi märkivad kujundid, järgnevad
Esineb viirsavi deformeerumisel ühtlaselt jaotatuks eeldus kehtib ainult siis, kui efektiivpinge ei suurene. Pärast deviaatorpinge suurendamist d võrra on küllaltki laiadel aladel Eesti lääneosas. Koostiselt ja omadustelt savi või liivsavi. koormust üleandev pind ei oma paindejäikust. See võib olla nii pinnasest horisontaalsuunaline kogupinge endiselt 3 ja vertikaalsuunaline 1=3+d. Viiruline ehitus on tingitud sellest, et suvel, intensiivse sulamise ajal jõudis tammi või mulde puhul, kuid tavaliselt on ehitise vundament pigem Poorivees on surve u=3+A1-A3. Poorivee surve mõjub igas suunas jõgedest järve kiire voolu tõttu ka jämedamaid tolmu osi. Talvel, kui vett oli absoluutselt jäik element. Pinnased on tavaliselt ebaühtlased, koosnedes ühesuguselt
Venemaal laialt levinud, siis tõrjuti kõrvale sisseveetud munakanakrosside poolt, kuna munaproduktiivsus ja söödakasutus oli neil ca 25-30% madalam. Loodud mitmete vanemate valgete leghornipopulatsioonide ühendamisel ja sellele järgnenud selektsioonil. Paljaskaelsed (transilvaania) kanad, paljaskaelsuse geeni Na kandjad. Levinud Kesk- ja Ida- Euroopas. Kanad 2-2,2 kg, kuked 2,5-3 kg, munatoodang 150-180 muna aastas, muna keskmine mass 62 g. Sulestik valge, viiruline või must. Kasutatakse ekstensiivsetes talumajapidamistes. Liha-munakanatõugudest olulisemad on roodailend, njuuhämpsir, sasseks, australorp ja uaiendot. Liha-munakanatõud ei oma tööstuslikus linnukasvatuses suurt tähtsust seepärast, et munakana ja kanabroiler toodavad muna ja liha efektiivsemalt. Sobib talumajapidamisse nii muna kui liha saamise eesmärgil. Kasutatakse uute tõugude ja krosside loomisel.
Tragöödia- Robert Faehlmann 2. Sonett- Betti Alver A.Kitzberg 5. Värssromaan A.Puskin ,,Jevgeni "Emajõe sünd" "Sügis" "Libahunt" Onegin" 3. Naljandid- Aapo Ilves 3. Ood (ülistuslaul)- 3. Draama- E.Vilde 3. Ballaad- M. Under "Porkuni "Ema on kajaka juures" K.J.Peterson "Kuu" "Tabamata ime" preili" 4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt 4. Jant- O.Luts 4. Poeem- A. Puskin kullakarvaline 4. Haiku "Kapsapea" "Vaskratsanik" 5. Stsenaarium- Elmo 5. Kõnekäänud: sajab nagu 5. Eleegia (kurblaul)- Nüganen "Tõde ja oavarrest Juhan Liiv "Helin" õigus"IV 6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab, see ise sisse 6
annaabi.ee 
