aastal Norras. Maailmameistrivõistlusi hakati korraldama 1966. aastast ja esimesed toimusid Soomes. Rahvusvaheline Orienteerumisspordi Föderatsioon IOF International Orienteering Federation loodi 1961. aastal. IOF-i peakorter asub Helsingis ja sinna kuulub 61 liikmesriiki. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950ndatel aastatel. Esimene individuaalne ojooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MVl valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). · 19. juunil 1926 esimene ovõistlus Eestis korraldati Pirital. · Esimesed individuaalvõistkondlikud Eesti meistrivõistlused ojooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel.Esimene orienteerumisklubi Eestis OK Ilves loodi 3. oktoobril 1978 Tartus. oriendeeruja kontrollpunktis.
Kõige suurema piimarasva toodanguga lehm 623 kg Kõige suurema eluea piimatoodanguga lehm 106332 kg Kõige kõrgema piimatoodanguga talulehm 8787 kg SIGA 2013. a oli Eestis 360 000 siga Korraga toob üks emis ilmale 10 - 12 põrsast. tapetakse juba 70-80 kg kaalu juures (4-5 kuu vanused), et saada kvaliteetsemat liha Ühe sea 100 kg kasvatamiseks kulub 300-400 s.-ü Eesti kõige suurem sigala on Viljandimaal Viiratsis Emise kaal(7 kuu vanuselt) 120 kg Nuumsead (6 kuu vanuselt) 100 kg Ööpäevane keskmine kaaluiive 0,550-0,650 kg/päevas. LAMMAS 82 700 lammast ja kitse Toodetud lambavilla 2010.a seisuga 154 t 2007. a toodeti Eestis tapakaalus 600 tonni lambaliha EKI andmetel tarbiti 2008. aastal Eestis keskmiselt 68,6 kg liha ühe elaniku kohta Eesti suurim lambafarm asus Valgamaal (687 lammast). Villa saadi 1990.a 1915 kg.
oli "Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri", kelle peres 4 tööjõulist hinge. 1717.a. kohta on samas kirjas, et "Laido oder Sarrema Jurri" peres on juba 6 liiget. Uurija oletab, et see esiisa "Laido Jüri" tõi saartelt hüüdnime "laid". Tema talu Kurikal hakati hüüdma "Laidu" taluks 1713. ja 1717. aastate vahel. Edasi leidis aga kinnitust, et Laidu Jüri elas Viiratsis juba enne Põhjasõda. Andmed saadi rootsiaegselt Viljandi ümbruse kaardilt aastast 1683. Sellel kaardil talu nr. 53 peremees oli "Sareme Jörgen" (Jüri rootsi keeles). Pärastistel kaartidel on sellel kohal Laidu talu. Edasisel uurimisel aga selgus, et Sareme on hoopis Saaremäe, läheduses voolav oja läheb mööda Riiumäest ja ojal oli nimi Laiduoja. Põhjasõja ajal oja ääres olnud neljast talust jäi järele ainult Saaremäe talu ja sai uueks nimeks Laidu
aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored ja korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest orienteerumisjooksus pole andmeid. Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne orienteerumisjooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa. 3 Orienteerumises peetakse hulgaliselt pikkade traditsioonidega rahvavõistlusi: põnev öine teade Jüriööjooks (alates 1960 aastast, võistkonnas 3 meest ja 2 naist), kahepäevased Suvejooks ja Suunto games, mitmepäevajooksud 4EST, Ilves-3 ja Kobrase karikas, rahvusvahelise mainega teatemitmepäevajooks Ilvesteade. Populaarseid igamehevõistlusi neljapäevakute nime all korraldatakse üle Eesti
tuntud kerge-jõustiklane (Varssavi 1924. aasta ülemaailmsete üliõpilasmängude võitja keskmaajooksus). Kuni II maailmasõjani võistlesid orienteerumises kaitseliitlased, piirivalvurid, sõjaväelased, koolinoored, korraldati meistrivõistlusi. Naiste osalemisest o- jooksus pole andmeid.Pärast sõda hakkasid matkajad orienteerumisvõistlusi uuesti korraldama 1950-ndatel aastatel. Esimene individuaalne o-jooks toimus 15. juunil 1958 Viljandi lähedal Viiratsis, kui Kalevi MV-l valikorienteerumises võitsid esikoha Heino Mardiste ja Illi Uuetoa (Vill). Organisatoorne areng: 8. juunil 1959 loodi Eesti NSV Matkaspordi Föderatsiooni juures orien-teerumisspordi komitee, mille esimeheks valiti Aleks Kaskneem, abiesimeheks Endel Jõgioja, koh-tunike kolleegiumi esimeheks Anto Raukas. Seda on tähistatud aastaid kui Eesti Orienteerumisspor-di Föderatsiooni asutamist, peetud nn juubeleid (1969, 1974, 1979, 1984).
Ka Vormsil esines palju unikaalseid perekonanimesid, 61%, kuid kuna tegu oli rannarootslaste asualaga, siis olid ka nimed peamiselt rootsipärased ja ilmselt Rootsis mitte väga unikaalsed(Must 2000: 94). Veidi vähem kui kaks kolmandikku eesti nimedest olid unikaalsed, see tähendab, esinesid ainult ühes kihelkonnas ja vallas. See tähendab, et nimi Ernesaks esines ainult Perilas, Kokla Hiiumaal Villivallas, Laidoner Viiratsis, Savisaar Vastse-Kuustes, Veetõusme Tuhalas ja Tennosaar Võnnu pastoraadis(Must 2000: 94). Selliste universaalsete nimede puhul võib eeldada, et kaks samanimelist inimest omavahel suguluses on. Kuid nimede eestistamise käigus võis juhtuda ka nii, et unikaalsest nimest sai universaalne. Mitmed isikud leidsid omale uue nime nõukogude ajal. Näiteks kirjutab professor Must oma raamatus, et ENSV Plaanikomitees töötas keegi sm Tennosaar, kes oli
Kompostide valmistamise, põllule veo ja laotamise inim-masina tööajakulu ning vedelküttekulu on võrreldavate tingimustes 1,5 – 2,0 korda suurem kui taheda sõnniku korral. Hästi valmisatud kompost on sisuliselt bioväetis: arvestades mikro- ja makroorganismide arvukuse, ensüümide sisaldust ning mõju mulla bioloogilistele omadustele. Hea kompost on ka haige mulla tervendaja, näitasid katsed (Viiratsis jm). katsetes on kvaliteetse komposti kasutamine suurendanud kartulisaaki erinevatel variantidel kuni 34% võrreldes väetamata variandiga. Enamsaak oli siin võrdne loomade all käärinud sõnnikuga (sügavallapanuga lautades). Katsetulemid olid 17% paremad, kui kompleksmineraalväetise „Stimul” kasutamisel, hea komposti kasutamine suurendas mullas vihmausside arvukust 2,5 - 3,5 korda,
Oskar (18901914). 1891. aastal koliti Viiratsi kooli Asumaa tallu (seal elati kolm aastat).1894. aastal kolisid Laidonerid Viljandisse Järve tänava majja nr 5. Seitsmeaastaselt läks Johan karjapoisiks. 10-aastaselt oli ta Karula vallas Laane metsavahi juures karjuseks. Haridus ...Minu kooliaja algus läks aga just kokku vallakoolide venestamisajajärguga ja me pidime kõik täie jõuga hakkama vene keelt õppima... Laidoner Johani õpingud algasid Viiratsis. Lugemise sai ta selgeks kuueaastaselt ema ja isa käe all. Kooli astus ta 8-aastasaelt ja õppis Asumaa vallakoolis aastatel 18921894. Õppimine ei valmistanud Johanile raskusi, lemmikaineks oli maateadus. Lapsepõlves unistas ta metsateadlaseks saamisest. 1894. aastal läks Johan Viljandi linna algkooli, mille lõpetas 1897. aastal väga heade tulemustega. Koolijuhataja oli sel ajal ärkamisaegne luuletaja Friedrich Kuhlbars. Kool oli saksakeelne.
oleks kasulik remondikoda sinna teha. Sest ise ma elan Viljandis ja oleks kasulikum sinna teha kui teise linna kolida. Joonis.1 Autosid ühe autoremonditöökoja kohta. 4 Siis ka plaanitavaks kohaks oleks Viljandi linna ääres, sest siis ei oleks rendi pind nii kallis kui on viljandi sees. Oleks vajalik ja odavam kui hoones oleks eelnevalt tegutsenud autoremondi töökoda. Selline hoone asub Viiratsis, seal tegutses enne kahe kohaline autoremondi töökoda. Sellele hoonele jääme kindlaks ja valmistame projekti vastavalt sellele hoonele. Autoremonditöökoda tuleb ühe tõstukiga ja üha auto kohaga kus oleks võimalik ühte sõidukit hoiustada.Plaanitav töökoda on ühele inimesele, laiendamisele saab alati hiljem mõelda kui asi juba jooksma hakanud on. 1.2 Plaanitava tegevuse visioon Alustada tuleks hakata lihtsamatest töödest milleks ei ole vaja spetsiaalseid seadmeid nt
Vallasvara ja raudvara vahe. Talupojal on õigus omada vallasvara aga samal ajal pidi olema talu võlgadest vaba. Raudvara kuulus mõisale. Vallasvara- väikeesemed mida sai ühest kohast teise paigutada. Raudvara- kõik see varandus mis on vajalik talupidamiseks. Hädavajalik. Loomad, järgmise aasta külvivili. Kõik need tööriistad millega talupoeg põldu haris. Neid ei tohi omada. Õigus mõisaomanike peale kaevata. Märts 1784. Ollakse rahutud viiratsis. Pearaha maksu kehtestamisega avastasind talupojad et see ei kergenda nende olekut viad on lihtsalt üks uus maks. Kõik jäi praktiliselt samaks. Pärisorjuslikku korda hakati kritiseerima. Pärisorjuse kriitikud. Heinrich von Jannau- 1753-1821. Laiuse kirikuõpetaja. Uurib samal ajal ajalugu. Tema konkreetne ajaloohuvi keskendub pärisorjuslikule korrale. Tema arusaama kohaselt tuli talupojad kohe pärisorjusest vabastada. Reformid pidid läbiviima monarh mitte mõisnikud.
salaalkoholi nappus. Selle leevendamiseks asuti napsi segama mingites tsisternides olnud kraamist, mis väideti olevat "mitte nii kvaliteetne kui piiritus, kuid siiski joogikõlblik". · Läänemaalt on haiglatesse toimetatud 7 mürgitusega inimest, kellest kaks lubati kodusele ravile. · Politsei on mürgiviinaga seoses vahistanud 9 inimest, neist neli 10 päevaks. · Viljandimaal Viiratsis suri ööl vastu kolmapäeva sõbraga kahe peale liitri turult ostetud salaviina joonud 49aastane mees, kuid esialgseil andmeil polnud tegemist Pärnumaal leviva mürgiga. "Minu tervisel pole küll midagi häda," lausus surnu joomakaaslane, kes oli veel järgmisel hommikulgi purjus. · Surmajuhtumite uurimiseks alustatud kriminaalmenetlused võttis neljapäeval üle keskkriminaalpolitsei Lääne regionaalkeskus.
2007. a toodang oli 289 kilogrammi elaniku kohta ja kogutoodang moodustas Euroopa pelletitoodangust 7% (allikas: www.pelletsatlas.info). AS Rait AS Rait alustas tegevust 1991.a., ostes Tartu lähedal Reolas väikese ja vanamoodsa saeveski. Täna on neil kaks saeveskit, Viiratsi Saeveski (koos AS Lemeksiga) tootmisvõimsus on 100 000 m3 ja Aegviidu Saeveskil (praegu rekonstrueerimisel) 50 000 m3. Mõlemad saeveskid on mõeldud peenemate palkide saagimiseks ja kasutavad Hew Saw saagimisliine, Viiratsis asuv Hew Saw mudel on suurem ja saeveski täielikult nüüdisajastatud. AS Rait toodab okaspuidust viimistlusmaterjale, selleks on olemas moodne hööveldamistehas, pinnatöötluse osakond ning aedade, terrasside jmt elemente tootev tütarfirma Parkwood Industries. Suurem osa toodangust eksporditakse paljudesse riikidesse üle kogu maailma, kuid AS-l Rait on ka märkimisväärne osa Eesti turul. Eesti turu kliendid on peamiselt ärikliendid, kuid Tallinnas asuva tütarfirma
annaabi.ee 
