mis kinnitatakse nurgaliistukinnitaja abil 150 mm sammuga. Alternatiivse lahendusena võib kasutada ka metallribadega Gyproc Flex Corner nurgateipi. 11. Karkassiruum täidetakse mineraalvillaga. Villa tüüp sõltub ehitatava konstruktsiooni heliisolatsiooni- ja tulepüsivusklassist. Vajadusel kasutatakse villa stabiilsuse parandamiseks villakonkse. 12. Raskete esemete seinale kinnitamise hõlbustamiseks paigaldatakse lisatoed. Viimistlemine 1. Viimistletavad pinnad peavad olema jäigad, kuivad ja tolmuvabad. Viimistletavad ruumid peavad olema eelnevalt hästi ventileeritud, min temperatuur vähemalt +10°C töödele eelneva kahe nädala vältel. Kipsplaatide viimistlemiseks sobivad mitmed valmispahtlid ja kuivsegud. Kipsplaadi vuukide viimistlemiseks kasutatakse ainult spetsiaalset pabervuugilinti, mis kleebitakse vuukidele segu abil. 2. Kipsplaatide vuugid pahteldatakse ja teibitakse korraga. Vuuki kantakse pahtel. 3
kihi armatuur. VLK standardlaius on 2,4 m ja pikkus vastavalt projektile. Tehases on võimalik toota ka erikujulisi koorikuid erineva laiuse ja otsa kaldenurgaga. Et vahelae ehitus sujuks kiiresti, tehakse vahelae laotuses üks koorik laiusega, mis sobitub kandeseintega. VLK maksimumpikkuseks on 10 m. Pikkus sõltub vahelae monoliitse osa paksusest. Iga kooriku pikema külje alumistesse servadesse on tehtud kaldkandid, et koorikute ühenduskohad laes oleks kergesti viimistletavad ja lõpptulemus oleks silmale hea vaadata. Kui vahelae lubatav mass on piiratud, võib triarmatuuride vahele panna 400 mm laiuse polüstüreentäite. See lahendus on samas ka odavam täisbetooni valust. Seda kooriku tüüpi nimetatakse VLK Light. Peab silmas pidama,et koos vahelae massi vähenemisega võib suureneda helide läbikostvus. Erinevates tingimustes nõuab armatuur erinevaid betooni kaitsekihte. VLK-s on tavaline kaitsekiht 15 mm, mida
kasutades asjakohaseid Praktiline töö mõõtvahendeid Aluspindade ettevalmistamine värvkatte alla rakendab Õppija; matemaatikaalaseid Mõõdab lähtuvalt tööülesandest teadmisi ja arvutab viimistletavad pinnad, kasutades juhendamisel vajaliku asjakohaseid mõõtvahendeid materjalide koguse, Hindab juhendamisel aluspindade lähtudes mõõtetulemustest seisundit ja tootekirjelduses Valib energiatõhususe nõudeid ja oma
Pahtlilabidas, lihvimistald, pritsepüstol Tapeedilabidas, tapeedihari, tapeedi lõikaja Lapp ,käärid Liimihari või -rull Kruvikeeraja Nuga, lood, pliiats Kraabits, terashari Aluspinnad ja nende ettevalmistamine sise- ja välistöödel Aluspind peab olema puhas, kuiv, pinnal ei tohi olla värvi nakkumist takistavaid aineid. Järgida ehitusteenuste töövõtu määruse (VOB) C osa, standardi DIN 18 363, pt 3 Uued krohvid-Välispinnad ja sisepinnad on viimistletavad peale piisavat ooteaega Määrdunud, liivased, tolmavad pinnad- kogu pinna ulatuses puhastada pestes, harjates või veesurvepesuga nii sise- kui ka välispinnad. Vajadusel kruntida Betoon- Naket takistavad osakesed pesta täielikult maha, veele lisada hästi niisutavaid puhastusvahendeid. Tolmavad ja liivased ained eemaldada Kriidised/tolmavad pealispinnad- puhtaks harjata või pesta. Kruntimine: Tugevat, normaalse imavusega aluspinda ei ole vaja kruntida.
rõhtpuu 9 1120 140 3 4,234 0,08 0,08 0,08 9 9 7 3 KOKKU: 17,84 KOKKU: 1,43 1,43 0,1 Detail Detaili Viimistletavad Viimistlusmaterjali kulu mõõtme pinnad d mm Viimistlusmaterjali ar jrk nimetus pikkus laiu ar pindal kokku krunt krunt vii vii . arvestus: v s v a m2 norm l m. m.
Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne.) eest Anda pindadele suurem kulumiskindlus Kaitsta pinda päikese UV-kiirguse pleegitava mõju eest Anda toodetele teatud esteetiline välimus Puitpindade ettevalmistamine Viimistlemiseks Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised) Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvimine Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehhaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150..180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest,
Seal juures valida kõige õigemad ja paremad puhastusmeetodid, mis sobivad just sellele esemele. 3. Otsustamine. Tuleb otsustada, kas saab ja kas on kasulik hakata seda eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistluseks. Ennem viimistlemist tuleb parandada kõik lõhed ja killukohad. Vigade parandamiseks kasutatakse eritooni pahtleid, puiduparandused ja suuremad kohad tuleb plommida ning katki kulunud detailid asendada uutega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud, et saada sobiva siledusega pinda. Lihvimisega eemaldame ka mehaanilise töötluse jäljed. Lihvimise viimaseks astmeks on peeneteralise lihvpaberiga lihvida pind. Jämeda lihvpaberiga lihvitud pind imab endasse liiga palju lakke, peitse ning materjalikulu on kordades suurem. Viimane lihv võiks olla teravusega 150-200 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali paremaks nakkumiseks peab pind olema puhas
0,176 0,2 0,0352 0,0144 0,2 0,00288 0,14 0,2 0,028 0,0048 0,2 0,00096 0,96 KOKKU: 0,19288 Viimistlusmaterjali arvestus Viimistlusmaterjal: lakk Detail Detaili mõõtmed mm Viimistletavad pinnad jrk. nimetus arv pikkus laius arv pindala m2 kokku nr 1 Sahtli esipaneel 1 435 120 4 0,0522 0,2088 2 Sahtli küljed 2 330 75 8 0,0495 0,396 3 Sahtli esi- ja tagatükk 2 440 75 8 0,066 0,528
3. Otsustamine. Kui on selge, mis puidu ja mis sorti viimistlusega on tegemist, tuleb otsustada kas saab hakata eset restaureerima. 4. Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks. Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised). Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid. Puiduparandused, mustad oksad ja suuremad vigastused tuleb plommida. Läbikulunud detail(id) asendada sarnasega. 5. Eelkarestus ja lihvimine. Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinna- sileduse saavutamiseks. Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed. Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume, samuti on laki kulu suur. Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180. 6. Pindade puhastamine. Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks alus- pinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne. Puidus sisalduv
Seepärast saab seda kasutada ainult kuivades kohtades. Peamisteks positiivseteks omadusteks on kõrge kuumakindlus ning hea plastsus ja veehoidvus. Orienteeruv vahekord. savimört (savimört koosneb):savist, liivast ja veest koosnev ehitussegu. Eksamipilet Nr.12 1. Lagede ja seinte värvimine Ettevalmistustööd: Ettevalmistustööd moodustavad värvimisel suurema osa kogu tööprotsessist. Selleks, et värvimine oleks nauditav ja mugav, on vaja viimistletavad pinnad korralikult ette valmistada ja vastavalt töödelda. Võimalusel viige ruumist välja või tõstke ruumi keskele kõik mööbliesemed, mis võivad tööde käigus jalgu jääda. Ruumi jäänud esemed katke kilega, põrandad ajalehtedega. Juhul kui põrandakatteks on kergestimäärduv materjal, on soovitatav see kile või tugeva paberiga katta ning ühenduskohad kindlalt kinni teipida. Värvitavad pinnad peavad olema ühtlased ning puhtad igasugusest mustusest. Tugevasti määrdunud
Kaitsta pindasid keskkonna kahjustava mõju (niiskus, tolm jne..) eest Anda pindade suurem kulumiskindlus Kaitsta pinda päikese UV- kiirguse pleegitava mõju eest Anda toodetele teatud esteetiline välimus Puitpindade ettevalmistamine viimistlemiseks Enne viimistlemist tuleb parandada võimalikud pinnadefektid (lõhed, kildumised) Defektide parandamiseks kasutatakse erinevaid pahtleid Lihvime Viimistletavad pinnad peavad olema lihvitud sobiva pinnasileduse saavutamiseks Lihvimine peab olema eemaldanud eelneva mehaanilise töötlemise jäljed Liiga jämeda teralisusega lihvitud pind imeb liiga palju peitsi, pind saab tume; samuti on laki kulu suur Viimane lihvimine peaks olema teralisusega 150...180 Pindade puhtus Viimistlusmaterjali parema nakkumise saavutamiseks aluspinnaga tuleb pind puhastada tolmust, rasvast, õlidest, silikoonist jne..
annaabi.ee 
