Kremli kindluse Spasski väravatorn ja Ivan Blazhennõi kirik RAHVASTERÄNDA-MINE S küüdid, kledid, vikingid Hagia Sophia katedraal praeguses Istanbulis. Pliiatsikujulised minaretid ehitasid türklased, kes kiriku 1453. a. mosheeks muutsid. Draakonipea. Viikingilaeva vöörikuju Osebergi laevahauast. *Doni ja Doonau jõevahelisel alal iraani pkeeli kõnelelenudsküüdid hõimud *Kesk-ja Lääne-Euroopas suurim rahvas Jumalaema ja Kristuslaps troonil. 867. keldid. Hagia Sophia katedraal. *Loomastiilis kujutati metsloomi, kuid
Raamatudvoldikud on laotatud Kadrioru lossist pärit musta värvi presidendiametilauale. Tõrsi kätte sattus see laud tükkidena. Tõrs ei söanda oma saarelt päevakski lahkuda. Nelja aasta eest üritasid kolm meest talle jõuga "katust pakkuda". Aga edutult. Nüüd kavatseb Tõrs saarele ka muinaslinnuse ehitada, palgid tahab ta tuua kodukandist Saaremaalt. Tõrsi plaanid ulatuvad veel kaugemale. Ta kavatseb teha viikingilaeva, sepikoja, tuuliku ja lasketiiru. Jõele tahab ta oma elektrijaama püsti panna. Maja ees konutavatel tankidel kavatseb ta aga mootori mürisema ja rattad veerema ajada. Muuseumi looja abikaasale Tiiu Tõrsile, poeg Hannesele ja tütar Triinule pereisa pöörased plaanid meeldivad. Triinu on innukas klaverimängija. Kodus harjutab ta kunagi president Pätsile kuulunud klaveril.
Merovingide ajal olid inimesed ja loomad raamatumaalidel veel lihtsustatud ja varjudeta ning seetõttu tasapinnaliselt mõjuvad. Eri kloostrites tekkisid iseseisvad raamatute kaunistamise koolkonnad. Väga kõrgetasemelisi miniatuurmaale loodi Iirimaal tookordse euroopa ühes kultuursemas osas. Nendele andsid erilise võlu Iirimaa põliselanikelt keltidelt pärinevad ornamentika ning kaunistatud suured algustähed- initsiaalid. Viikingilaeva vööri Ruunikivi Borgundi püstpalkkirik ehtinud lohepea Norras Omapärase peatüki varase keskaja kunstis moodustab pikka aega tervet Euroopat terroriseerinud viikingite kunst. Tuntud on nende laevaninasid kaunistanud nikerdatud lohepead. Paljudesse kohtadesse, isegi kaugele Ameerika mandrile on nad jätnud nn. ruunikive. Huvitavad on ka Norra nn. püstpalkkirikud.
piltvaipu, puuskulptuure jne. *Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis.
Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad
Maili Roio sõnul muudab merepõhjast päevavalgele toodud leiu unikaalseks selle terviklikkus ja ainukordsus ning see, et kõik esemed on hästi säilinud. 8. Pilte arheoloogilistest leidudest Kunstiakadeemia krundilt päevavalgele tulnud täring. Humalast leitud pronksist noatupp ja kee. Salme teise ,suurema viikingilaeva väljakaevamised paljastasid üle 17 meetri pika laeva koos 36 surnud sõdalasega . Pärnumaa , Mihkli kiriku põhja- ja lõunamüüri talaaukudest leiti 3 uhket seinalühtrit , mis olid sinna peidetud 1943.aastal. Mihkli kiriku kaevamistel puhastati välja kiriku põhjaseinas umbes 2m pikkune müürisisenekäik .
Armin Laanejärv 1) Luud räägivad Salme viikingilaeva lugu Risto Perendson Postimees 03.01.2009 00:00 Saaremaalt sügisel leitud ja ühtlasi sajandi arheoloogialeiuks peetav Salme Viikingilaev sisaldas inimluid ja looma jäänuseid. Nende analüüs tõestab laeva unikaalsust kogu Läänemeres. Salme laevamatuse teeb eriliseks see, et seal on üle kahe korra rohkem inimesi kui seni leitud laevadel, ka luustike asetus ei ole tavalise matusepoosi moodi. Laevas oli 7
Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras. 12. karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik. Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani 1012
Laeva meeskond oli tavaliselt 40-60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati
Laeva meeskond oli tavaliselt 40- 60 meest, kellest igal oli oma istepink. Relvadeks olid mõõk, oda, kirves, vibu ja nooled, aga ka sõjanui. Levinud on arvamus, et viikingid orienteerusid ainult päikese ja tähistaeva järgi või hoidusid ranna lähedale. Tegelikult tundsid nad ka nn. Päikesekivi - kristalli, mis näitas isegi pilves ilmaga päikese asukohta. Vähemalt Taanis Roskilde viikingimuuseumis saavad külastajad selle abil päikese suunda määrata. Viikingilaeva konstruktsioonis etendas tähtsat osa kiil, mille kasutamine võimaldas ehitada laeva laiana, aga samas heade sõiduomadustega. Laevad olid väga tugevad, nendega võidi ületada ookeani. Ainult suure tormiga ei jõutud üle parda sissepaiskuvat vett välja pilduda. Kellele kuulus laev? Viikingite seas oli mehi, kellele kuulus terve laev. Tavaline oli aga laeva ehitamine, mehitamine ja ülalpidamine kogukonna poolt. Viikingite alad Läänemere ääres jagati laevkondadeks,
Mälestuskividelt Neil on ruunikirajs tekstid ja skemaatilised, illmekad laevad ja inimeste kujutised. Esemeid kauniststi paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas, draakonipead. Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauast Norras. 9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt Idagootide kuninga Theoderichi mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj)
sajandi keskel hakati rajama suuremaid linnuseid eriti suured maalinnad kerkisid Lääne- Eestis ja Saaremaal. Eestlaste relvastusel olid tähtsal kohal odad. Kasutati nii viske- kui torkeodasid. Küllaltki paljud omasid ka mõõku, sõjanuiasid ja -kirveid. Varustusse kuulus tavaliselt kilp, jõukamad võisid lubada ka rõngassärke. Põhiline väeüksus oli maakonnas moodustatud malev. See koosnes nii jalameestest kui ka ratsasalgast. Merel tegutsesid osavalt saarlased oma kiiretel viikingilaeva meenutavatel alustel. RELIGIOON Muinasusund Usuti, et kõik inimesed ja muud elusolendid omavad väge, seda võis leiduda ka teatud paikades või objektides, ka sõnades. Sõnade abil sai ravida, loitsida, needa. Inimesi, kes seda oskasid, pidid ka ise omama erilist väge. Selliseid teadmamehi nimetati nõidadeks või tarkadeks. Väge polnud kõikjal ühepalju, kujunesid välja kindlad pühad paigad kivid, allikad, hiiepuud. Loomadel ja
puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid. 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail. Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis.
olid jäänud elama Ameerikasse, segunesid põliselanikega. Kui Ameerika uuesti avastati, leiti Põhja-Ameerikast ka heleda nahaga ja blonde indiaanlasi. 1960. aastal kaevati muistne viikingite asula välja L´Anse aux Meadowsis Newfoundlandis, mis on oluline kinnitus, et viikingid käisid Ameerika mandril kaua enne Kolumbust. 1958. aasta suvel sooritasid Leifr Erikssoni marsuudil reisi Bergenist New Yorki seitse norralast, kellest ainult kaks olid meremehed. Nende väike laev oli täpne viikingilaeva koopia. Reis kestis 22 päeva. 4.5 Viikingid Eesti alal Tõendeid eestlaste sidemetest viikingitega võib leida Skandinaavia ehetest ja relvadest, aga peamine allikas on siiski Skandinaavia ja Islandi folkloor. Selles on nimetatud idas paiknevat maad, mida kutsutakse Idateeks, Austrvegir´iks või Austriki´ks ja ka Svitoid ´iks. Eistland või Esthland on vanast germaani keelest ja viitab maale, mis asub Läänemere idakallastel. Praeguse Eesti riigi maa-ala nimetati aga 8
annaabi.ee 
