(vaimu puudega) tunnistatud kohtukaudu. Selle isiku tehingud on seaduses kirjas tühisena. Füüsilisel isikl on elukoht ja tegevuskoht. Elukohaks loetakse füüsilisel isikul peamist elukohta, kui pole olnud võimalik kindlaks teha alalist või igakordset viibimiskohta. Tegevuskohaks isikul loetakse tema kutse või majandustegevuse kohta (töökoht või kool). Teadmata kadunu isiku kohta puuduvad andmed tema elusoleku, surma ja viibimis koha kohta. Teadmata kadunud isikut tuleb tunnistada kadunuks kohtu kaudu. Kui inimene kaob ära siis teda tunnistatakse surnuks 5 aasta pärast, kui ta pole varem välja ilmund. Näiteks: inimene kaob ära 01.09.2000 tema lahkumist hakkatakse lugema 02.09.2000 ja surnuks tunnistatakse 02.09.2005
ta teab, et asjaolud on muutunud. Lapsed Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused, kui seadusest ei tulene teisiti. Vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest (vanema hooldusõigus). Vanema hooldusõigus hõlmab õigust hoolitseda lapse isiku eest (isikuhooldus) ja õigust hoolitseda lapse vara eest (varahooldus) ning otsustada lapsega seotud asju. Isikuhoolduse sisuks on kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda (hariduse andmise asjade üle otsustamine, isikute määramine kellega laps võib suhelda jms). Varahoolduse sisuks on õigus ja kohustus valitseda lapse vara, muu hulgas last esindada. Esindamine Vanematel on oma lapse suhtes ühine hooldusõigus. Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus, st seda, et lapse nimel lepingu sõlmimisel peavad sellele alla kirjutama nii ema kui ka isa.
Hooldusõigus tähendab seda, et vanemal on kohustus ja õigus hoolitseda oma alaealise lapse eest. See tähendab hoolitsust lapse isikliku heaolu (isikuhooldus) ja lapse vara (varahooldus) eest. Lisaks annab see vanemale õiguse otsustada lapsega seotud asju (otsustusõigus), samuti on hooldusõiguslik vanem üldjuhul lapse seaduslik esindaja (esindusõigus). Hooldusõigusliku vanema õigus määrata lapse viibimiskohta ja suhtlusringkonda hõlmab muuhulgas ka vanema õigust määrata, kus ja kellega koos laps elab, ning see loob ühtlasi eeldused lapse kasvatamiseks ja tema eest hoolitsemiseks. Vanema isikuhoolduse õigus hõlmab vanema kohustust ja õigust last kasvatada, tema järele valvata, määrata tema viibimiskohta ja suhtlusringkonda. Kui vanematel on lapse suhtes ühine hooldusõigus, peavad nad last ka koos kasvatama (ehk
Usaldusisikuga lepingu lõpetamisest koondamisel või mittevastavuse tõttu ette teatamine 1 kuu varem. Kirjaliku põhjendamise kohustus (TLS § 87 lg 1¹). Etteteatamistähtaegade mittejärgmisel hüvitise maksmine. Etteteatamise tähtaeg sõltub tööstaazist (sh ettevõtte üleminekul üleandja juures töötatud aeg). Etteteatamine töölepingu peatumise ajal: Kirjaliku teate töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta saatmine. Hüvitise maksmise kohustus lepingu lõpetamisel (TLS § 90) : likvideerimise, koondamise, töötaja mittevastavuse tõttu. Pankroti väljakuulutamisel või tööandja pankrotimenetluse raugemisel maksab hüvitist Eesti Töötukassa. Töö- või kollektiivlepinguga või tööandja otsuse alusel võib maksta suuremat hüvitist. Töölepingu lõpetamise ajalised piirangud Tööandjal on keelatud lõpetada tööleping (TLS § 91):
vajadust. Kui tööandja TLS-s sätestatud etteteatamistähtaegu ei järgi, siis on ta kohustatud maksma töötajale hüvitist keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra vähem töölepingu lõpetamisest ette teatati ( TLS § 87 lg 2).. Nimetatud küsimuses on kujundanud oma seisukoha ka Riigikohus- tööandja kohustus etteteatamise osas on, olenemata töölepingu lõpetamise alusest, täidetud, kui sellest teatati tähitud kirjaga töötaja poolt tööandjale teatatud viibimiskohta. TLS § 26 lg 1 p 7 sätestab töölepingu kohustusliku tingimusena tööajanormi. Vastavalt TPS-le on tööaja üldine norm 40 tundi nädalas ja 8 tundi päevas, kuid mõnedel töödel ning mõnedele isikutele ( alaealised, pedagoogid jt) on kehtestatud lühendatud tööaeg. Kui kohaldamisele kuulub lühendatud tööaeg, siis see peab kajastuma töölepingus.TPS näeb ette ka lühendatud tööaja. Lühendatud tööaeg on kehtestatud alaealistele. Lühendatud tööaeg on
§ 116. Vanema hooldusõiguse põhimõtted (1) Vanematel on oma laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. § 118. Vanema hooldusõiguse teostamine (1) Vanemad teostavad lapse suhtes ühist hooldusõigust ja täidavad hoolduskohustust omal vastutusel ja üksmeeles, pidades silmas lapse igakülgset heaolu (alla 7a. last üksinda jätta ei tohi!). § 124. Isikuhooldusõiguse sisu (1) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda. (2) Kehaline, vaimne ja hingeline väärkohtlemine ning muude lapse suhtes alandavate kasvatusabinõude rakendamine on keelatud (füüsiline karistamine keelatud, aga see ei tähenda, et last ei tohi karistada nt mõtlemistool). § 125. Haridus Hariduse andmise asjades arvestavad vanemad ennekõike lapse võimeid ja kalduvusi. Vajaduse korral küsivad vanemad nõu õpetajalt või
Igal füüsilisel isikul peab olema elukoht. Elukohanõude tingib teiste suhtesubjektide vajadus suhelda isikuga tema õiguste ja kohustustega seoses. Elukoht on koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Elukoht võib olla üheaegselt mitmes kohas. Elukoht loetakse muutunuks, kui isik asub elama mujale viisil, millest võib järeldada tahet elukohta muuta. Isiku tegevuskoht on tema püsiva ja kestva majandus- või kutsetegevuse koht. Isik, kelle viibimiskohta, elusoleku või surma kohta puuduvad andmed niivõrd pika aja jooksul, et vastavalt asjaoludele on tõsiseid kahtlusi tema elusoleku suhtes, loetakse teadmata kadunuks. Juriidiline isik on seaduse alusel loodud õigussubjekt ja ta võib tekkida kahel viisil: 1) teatud liiki juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel; 2) otse selle juriidilise isiku kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik on isik, mis on loodud avalikes huvides
Otsustusõigus Esindusõigus Hooldusõigus-vanema kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest, jaguneb isikuhooldus (õigus hoolitseda lapse isiku eest) ja varahooldus (õigus hoolitseda lapse vara eest). Hooldusõiguse kuuluvus: 1) seadus-sünnijärgne ühine hooldusõigus; 2) kohtus (ka PSA-s) võimalik kokku leppida erinevas jaotuses. 1. Isikuhooldus: hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada järelevalve kohustus õigus lapse viibimiskohta määrata kohustus hoolitseda lapse igakülgse heaolu eest kohustus hoiduda lapse väärkohtlemisest õigus nõuda lapse väljaandmist kolmandalt isikult õigus määrata isikuid, kellega laps suhtleb kohustus võimaldada lapsele hariduse omandamist 2. Varahooldus: õigus ja kohustus valitseda lapse vara heaperemehelik rahapaigutus varalt saadava kasu kasutamine
kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades ei ole väljendanud soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanematest. · Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. · Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut. Isikuhooldus (PKS § 124-126) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda teha kõik tagamaks lapse heaolu. Isikuhooldus hõlmab õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab. Isikuhooldus hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda. Varahooldus (PKS § 127-133)
hooldusõigus, kui nad isaduse omaksvõtu tahteavaldust esitades ei ole väljendanud soovi jätta hooldusõigus vaid ühele vanematest. · Hooldusõiguslik vanem on lapse seaduslik esindaja. · Ühist hooldusõigust omavatel vanematel on ühine esindusõigus. Kui vanem esindab last iseseisvalt, eeldatakse teise vanema nõusolekut Isikuhooldus (PKS § 124-126) Isikuhooldus on hooldaja kohustus ja õigus last kasvatada, tema järele valvata ja tema viibimiskohta määrata ning lapse igakülgse heaolu eest muul viisil hoolitseda teha kõik tagamaks lapse heaolu. Isikuhooldus hõlmab õigust nõuda lapse väljaandmist igaühelt, kes last vastu tema vanema tahtmist õigusvastaselt enda juures hoiab. Isikuhooldus hõlmab ka õigust määrata need kolmandad isikud, kellega laps võib suhelda. Vanema otsus on siduv kolmanda isiku suhtes, kellel vanem on keelanud lapsega suhelda. Varahooldus (PKS § 127-133)
eelkõige juhul, kui laps viibib teise isiku järelevalve all seadusliku esindaja juuresolekuta. LKS eelnõu § 21, mis reguleerib lapse turvalisuse tagamist, seab vanemale, last kasvatavale isikule või asutusele, kus laps viibib, kohustuse tagada lapse füüsiline ja vaimne turvalisus, selleks tuleb vähendada lapse elu ja tervist ohustavaid riske, luua toetav ning stabiilne seotussuhe3 täiskasvanuga ja hinnata lapsele antud kohustuste ea- ning jõukohasust (lg 1); teada lapse viibimiskohta ja isikuid, kellega laps viibib (lg 2). Lasteasutusel on kohustus lapse lahkumisel asutusest anda laps üle või lubada lapsel lasteasutusest lahkuda vastavalt lapse vanemaga või last kasvatava isikuga eelnevalt sõlmitud kokkuleppe või mõlemale osapoolele teadaolevate rutiinide kohaselt (lg 3). Samal ajal lubab eelnõu § 21 lg 4 kasutada lapse ohjeldamiseks minimaalsel määral jõudu olukorras, kus lapse käitumine kujutab endas otsest ja vahetut
annaabi.ee 
