· Temperatuuride suurenemine Haiguste levik Tormid Liustiku sulamine · Magevee vähenemine Immigratsioon Sademetemustri muutumine Muutused loomade elus 30. detsember 2009 NIMI 6 Liustike sulamine · Ohustab veevarusid, magevesi võib kaduda · Suur veetaseme tõus Ujutab üle mitme riigi pinnad · Mõjutab loomade elu 30. detsember 2009 NIMI 7 Sademetemustri muutumine · Vihmapilvede kurss muutub Paljud inimesed jäävad veeta Vihm sajab alla mujal · Metsapõlengud · Tekivad kõrbed 30. detsember 2009 NIMI 8 Mõjutused loomade elus · Muutused lindude rändes · Muutused toiduahelas Mõned liigid jääksid toiduta Osade liikide arvukus suureneb (pole piirajat) · Paljud liigid häviksid 30. detsember 2009 NIMI 9 Peale orkaan Katrinat 30. detsember 2009 NIMI 10
Küs:Kudias tekkis Atacama kõrb? Vastus:tänu laskuvatele õhuvooludele ja külmadele hoovustele. Küs:Kudias kujunes Gobi kõrb? Vastus: Aasia mandri kuivas siseosas Küs:Miks on kõrbetes ööpäevane ja aastane temperatuuri kõikumine suur? Vastus:Heleliiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Küs:Miks on aasia keskosas levinud kõrbed ja poolkõrbed? Vastus:Sest see on mandri keskosa ja seal on kõige kuivem.ja ka sest mäestiked on ümber ja ned takistavad vihmapilvede liikumist. Küs:Kõrbetega seotud keskonna probleemid. Vastus: Liigse karjakasvatusega kaasneb kõrbealade laienemine. Oskamatu põlluharimise ja niisutamise tagajärjel võivad jõed, järved ja oaasid ära kuivada või muld soolduda ja muutuda kasutamiskõlbmatuks.
Kõrb võib olla · Liivane · Savine- taimkate peaaegu puudub. · Kivine II- Tunnus : kõrbetes on kuiv.aastas sajab keskmiselt 250mm sademeid, mõnel aastal ei tule aga tilkagi sademeid.Ka auramine on kiire ja ületab sademete hulga.paljud kõrbeloomad on öise eluviisiga. Kõrbed laiuvad parasvöötme lõunaosas ja lahistroopilises ning troopilises kliimavöötmes.(lõunA ameerika, lõuna aafrika). Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Sajab vähe ja põhiliselt ainult talvekuudel. Vahel sajab kuiva õhku e.sademed auravad veel õhus.temp.amplituud on päeva jooksul väga suur.liiv peegeldab soojuse atmosfääri tagasi,ega neela endasse. · Päeva õhutemp. +50 · Öösel temp.0. · Kõrbele on iseloomulikud kuumad ja kuivad tuuled, mis võivad ülekasvada kõrbetormiks. Põhjavesi on väga sügaval, allikate ja kaevude juures paiknevad oaasid nn
Shanghai, New York ning Hong Kong. Süsihappegaasi pole maailma ajaloos varem olnud rohkem kui 300 osakest 1 000 000 osakese kohta, kuid hetkel on see üle 360 osakese.See on viimase 100 aastaga kahekordistunud,süsihappegaasi sisaldus atmosfääris on tõusnud märgatavalt. Globaalne soojenemine põhjustab kliimamuutusi, piirkonniti muutub kliima kusagil kuivemaks ja kuumemaks, kohati jällegi jahedamaks ja sajusemaks. Aafrikas, Saheli kõrbes, suri miljoneid nälga, sest vihmapilvede kurss oli muutunud ning nad sadasid maha hoopis mujal. Sademetemustri muutumine on ohuks terve maailma põllumajandusele. Vähenenud sademed tekitavad paratamatult ka ulatuslikke metsapõlenguid, mis omakorda teevad olukorda veel hullemaks (Portigal, Hispaania, Austraalia ning California on nende poolest juba kurikuulsaks saanud). Samal ajal toob see kaasa suuremaid saake kõrgematel laiuskraadidel asuvates riikides. Kuid mis hinnaga? Teadlased on täheldanud, et üha enam troopilistele
Kõrbete kõige tähtsam kliimatunnus on väike sademetehulk. Aasta keskmine jääb tavaliselt alla 250 mm. Sajab tavaliselt talvel. Sademed esinevad tavaliselt kas vihmana või uduna. Kui välja jätta külmakõrbed, ületab aurumine sademeid. Kõrbi iseloomustab temperatuuri aastase ja ööpäevase käigu suur amplituud, see on põhjustatud pidevast kõrgrõhkkonnast ja temperatuuri inversioonist, mis ei lase tekkida pilvkattel. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Kõrbetele on iseloomulik suur kuivus. Mõnel aastaajal ei saa maapind üldse niiskust. Vahel sajab nn. kuiva vihma, mis tähendab, et sademed auravad õhus, jõudmata maapinnani. Õhutemperatuur muutub kõrbes ööpäeva jooksul suurtes piirides. Hele liiv peegeldab enamiku soojusest atmosfääri tagasi ega neela endasse. Päikese loojudes langeb õhutemperatuur järsult ja võib olla alla 0 kraadi. Päevane õhutemperatuur ulatub keskmiselt kuni 50 kraadi
ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. Suur sademetehulk, rünkpilved ja veeauramine loob ülimalt niiske õhkkonna. Iga erineva rinde puu kohta aurustub umbes 760 liitrit vett aasta peale ning see teeb kokku umbes 76 000 liitrit vett, mida iga rinde puu paiskab ühe aakri kohta atmosfääri. Suured vihmametsad ja nende õhuniiskus osalevad suuresti vihmapilvede tekkimises ja toodavad kuni 75% oma vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga
laskuma allapoole. Kõrbed laiuvad nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja troopilises kliimavõõtmes. Mandrite kuivad sisepinnad ja külmade merehoovuste naabruses asuvad kõrbed. 23% maailma maismaast on kõrbed. Kõrbeid võib kohata Afganistanis, Austraalias, Mehhikos, Jeemenis, Alzeerias, Liibüas, Tsaadis, Malil, Mauritaanial, Nigeril, Sunaadil, Egiptuses, Saudi-Araabias. Kõrbete levikut mõjutavad mäed, mis takistavad vihmapilvede liikumist. Terviklikuma vööndi moodustavad kõrbed Põhja-Aafrikas ja Ees-Aasias. Kõrbeline on ka sooja Austraalia siseosa. Kõrbete piiri aga on raske määrata. Üleminekud poolkõrbetele ja rohtlatele on järkjärgulised ning üks suur kõrbeala võib sisalsada mitut väiksemat kõrbe. Maakera suurimaks kõrbeks on Sahara, mille pindala on üle 8 miljoni ruutkilomeetri, mis on ühtlasi võrreldab terve Austraalia mandriga ja ta ulatub ligi 5700 km pikkuselt Atlandi
otsisid sõnu veel vastamata küsimustele. ,,Mis mõttes? Sa oled ju mu sõber." ,,Prints..." Elisa sirutas käed ja pööras ta pea vikerkaarest vastassuuna, sinna, kus haigutas müür ainus, ent kõrgekaaluline takistus kahe eri maailma vahel. Tüdruk käskis vaadata taevasse. ,,Mul on aeg minna, varsti toimub midagi tähtsat. Ja hirmsat. Ma pean olema oma karja juures. See on käsk koguneda." Heledakoeliste vihmapilvede vahel hõõvasid rulli tumedad äikesed, ebaloomulikult vingerdades ähvardasid nad madudena kõik alla neelata ühes avalas ründes. Poiss vaatas tähelepanelikult ja lausus siis: ,,Ka sina oled ohver, kunagi." ,,Jerome?" ,,Kuula: mul pole nii palju aega tegelikult, kui sinul, kuid mitte selle pärast, et minus surematust ei voola, vaid hoopis teisel põhjusel. Mu isa on Adelais suguvõsa pealik, nende juht ja õpetaja
2.Kihtpilved(Stratus) kujutavad endast halli või isegi kollakashalli läbipaistmatut pilvemassi, mis mõnikord on veidi vöödiline, sageli aga sarnaned uduga. Koos nende pilvedega esineb uduvihma, lumeteri, üksikuid lumekristalle. 3.Kihtsajupilved esinevad tumehalli, sinakashalli või kollaka tooniga läbipaistmatu pilvekihina. Nad annavad sademeid lausvihmana, lauslumena, jäävihmana lauslörtsina. Vihmapilvede alla tekivad nn rebenenud vihmapilved Fractonimbus , mis ise sademeid ei anna, kuid võivad kaasneda kõigi sademeid andvate pilvedega. Vertikaalarenguga pilved e konvektsioonipilved jaotatakse 2 põhiliiki: 1.Rünkpilved(Cumulus) rünkpilved on ilusa ilma pilved. Rünkpilve areng algab vatitoppi meenutava väikese pilvekese tekkest (Cumulus fractus). See pilveke kasvab nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kui pilve alus on pikem kui kõrgus, on tegemist Cumulus humilisega
Inimtegevus (fossiilkütuste põletamine, maakasutuse muutumine, põllumaj, mitmesugune tööstus) on suurendanud mitmesuguste ainete 15 kontsentratsiooni atmosfääris, mis võivad põhj kliima muutumist. Need ained saab jaotada: kasvuhoonegaasid- pikaajalised, kui kord juba kk sattunud, siis püsivad seal kaua; nerosoolid (tolm, tahm, veepiisakesed jne)- tahm põhj pilvkatte tekkimist, vihmapilvede teket. Kliima on erakordselt komplitseeritud nähtus, sõltub v paljudest erinevatest teguritest, mõjudest ja vastasmõjudest. Kliimas toimuvad raske ennustada- kliimamudelid ebatäpsed ja kohmakad, prognoosid põhinevad pikaaegsel ilmavaatlusel. GH-gaaside tõttu 1990-2100 globaalne keskm tõus 1-3.5 C võrra. Mõju inim tervisele- lõunapoolse levikuga nakkushaigused (puukide ja putukate teel borrrellioos, sääskede kaudu malaaria, kirpude ja lindude kaudu)
takistab ülemäärast auramist, teravad lehetipud aga soodustavad vihmavee kiiret mahavoolamist. Alumiste rinnete taimede lehed on, vastupidi, õhukesed ja õrnad. [11] Suur sademetehulk, rünkpilved ja veeauramine loob ülimalt niiske õhkkonna. Iga erineva rinde puu kohta aurustub umbes 760 liitrit vett aasta peale ning see teeb kokku umbes 76 000 liitrit vett, mida iga rinde puu paiskab ühe aakri kohta atmosfääri. Suured vihmametsad ja nende õhuniiskus osalevad suuresti vihmapilvede tekkimises ja toodavad kuni 75% oma vihmast. Ekvatoriaalne niiske ja kuum kliima ei ole inimesele kasulik, kuid mõned taimed, nagu näiteks sõnajalad, bromeeliad ning orhideed kasvavad epifüütidena võrastikus, kus päikesevalgus on paremini kättesaadav. Need taimed saavad oma vajaliku vee tavaliselt õhust, oma ''õhu juurte'' kaudu. See on võimalik tänu suurele õhuniiskusele. [12] Happelisus Enamasti on nii, et Euroopa ja Põhja-Ameerika lubjarikkal mullal kasvab hulga rohkem
servadega) või hallid pilvetükid. Vahelt võib paista sinine taevas või järgmise "korruse" pilved. Koosnevad allajahtunud veepiiskadest koos jääkristallide ja lumehelvestega. Võimalik nõrk vihm või lumi. Võivad olla lainelised ja kuhilataolised. 8) Kihtpilved (Stratud St) Võivad olla ühtlase udu taolised (Päike ja kuu läbi ei paista) ; rebebenud vihmapilvedena , tekivad vihmapilvede alla , nn tükk kukub suurest pilvest küljest. Lainelised ja rebebenud(pärast udu hajumist) 9) Kiht-sajupilved (Nimbostratus Ns) Vihmapilved , sinakashall , tumehall , tinjas ühtlane läbipaistamtu pilvekiht . Igast kraami võib sealt alla sadada. Alamliigid puuduvad. 10) Rünkpilved ( Cumulus Cu) Ilusad (suve) ilma pilved . Tekkeks on vaja päikest ehk sooja et tekiks tõusvaid õhuvoole. Võivad olla väikesed purutaolised ja kiiresti
annaabi.ee 
