2 Luuletuste analüüs OOTUS Uni ei tule Lume ootamine Haigutavad Vihma sajab Jalgrataste talveuni Kirjad tulevad Mullid Kuu Aeg Mina olen üksinda Aeg on pikk Lootus RÕÕM,UNISTUSED Valuloits Kõdid Pääsuke tTiia ja pääsuke Tiit Meil ei ole külm Peeglikese kevadelaul Suurveeaegu Kevade on tulnud Varblane väike mees Targad ja tubased Teremees Tõnu Täis kitsu ja kätsu Siret ja Piret Kärbsejaht Misalgab Kus on lumi Miks Vihmal on ilus hääl minul on vihmamantel Sügisel 3 Iirimaal on ilmasepad Suve soe silmadesse Õhtu on õunapuu Päikese aknasse Meie suured mured Kõllatse tsirgukese Kaks otsa Luuletused Kevade on tulnud Kevade on äkki tulnud, Lausa salamahti ja Teinud köögiakna all Lumelilled lahti ja Paisutanud Enajõe Üle perve luhale, Meelitanud lõunamaalt Linnuparved kohela, Teinud lapsed näljaseks, Laste riided poriseks. Tore oleks kevade,
mööda, rahvas kaevas üsna suure augu. Ühtegi münti leidmata jättsid nad lootuse leida aardeid ja läksid koju. Kui nad august välja tulid nägid nad vanemeest ja tema rajatud kanalit. Taibukamad rahvast mõistsid mis toimub ja seletasid teistele. Vanamees kaevas kanali pidulikult lõpuni ja vesi linnast suubus sellese auku. Kõik läksid linna tagasi. Kõik kiitsid vanameest ja kinkisid talle isegi tänuks suure õlu tünni. 2 päeva hiljem lõppes ka vihm ära. Oligi juba aeg vihmal lõppeda, kuna auk oli juba äärteni veega täidetud ja august sai järv. Rahvas andis vanamehele au panna tekkinud järvele nime, kuid kuna vanamees oli juba õlut enda tünnist maitsnud, jätkus tal loomingut ainult et ta nimetata linna auks. Ta otsustaski panna talle nimeks Maardu järv. Niimoodi tekkiski Maardu järv.
Ainult puulehtede pealt tohtis ta vett saada. Sellest ajast saati peab vihmakass ainult puulehtede pealt jooma, et oma ilusat kuube hoides kaevu kaevamisest eemale hoidis. Seetõttu karjub nüüd peoleo aina vihma. VINT Rahvas räägib, et ka vint, nagu peoleogi, ei olevat osa võtnud jõesängi (mõnel pool kaevu) kaevamise töödest, mistõttu ta nüüd ainult lepalehtede pealt tohtivat juua. Seepärast karjuvatki vint vihma. Tegelikult ei ole vindi laulul ja vihmal mingit seost. ÖÖBIK Põllumees kündis härgadega, kelle nimeks olid Kiri ja Küüt.Härjad olid väga laisad. Põllumees pidi neid kogu aeg tagant sundima:" Kiri! Küüt! Laisk, laisk! Too piits, too piits!" Ööbik kuulis künnimehe hüüdu ja juba järgmisel hommikul laulis ta ise: "Kiri! Küüt! Laisk! Laisk! Too piits, too piits, plaks, plaks, plaks!" Nii laulab ta tänapäevani. LEHELIND Kui Metsaisa lindudele laule jagas, magas väike lehelind selle maha. Teised laulnud, tema
metsas virvendusega! Ja siis hüüdke hõisktes metsa: ilus oled, isamaa! KODUMAA Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! ISAMAA Ado Reinvald Kus on mu kallis isamaa, kus tahaks rõõmsast' elada, kus üliõnnis oleks ma ja millest võiksin kiidelda? Ei ole seal mul isamaad, kus vennad venda vihkavad, kus iga mees end targaks teeb ja sala kiusust üle keeb.
kuid suurem minu murelastest küll oled sina, kodumaa! Mu tume tee ja raske rada ja murdev minu elu-töö; ei kuma koit, ei helgi eha, maad matab piiramata öö... Kodumaa Mihkel Veske Kas tunned maad, mis Peipsi rannalt käib Läänemere rannale ja Munamäe metsalt, murult käib lahke Soome lahele? See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! Siin teretavad metsa ladvad nii lahkelt järvi, rohumaid, siin taeva vihmal oras võsub ja päike paistab viljapäid. See on see maa, kus minu häll kord kiikus ja mu isadel. - Sest laulgem nüüd ja ikka ka: See ilus maa on minu kodumaa! On hädaohus isamaa Karl Eduard Sööt On hädaohus isamaa, kes tahaks siis küll viibida! Siis üles nagu ainus mees, et murda tõkked, mis on ees! Sest rahval siis veel teha jääb, et vaenlasele vastu läeb; me malev, kangelaste parv, kui äike tõuseb - hüüab sarv! Tõsta lipp Gustav Suits Tõsta lipp
Mao karistus on see, et ta peab roomama, naise karistuseks oli sünnitusvalu ja mees valitseb tema üle. Mehe karistuseks oli see, et ta peab eluaeg tööd tegema. Aadam ja Eeva said lapsed: Kain ja Aabel. Aabel oli karjakasvataja ja Kain oli põllumees. Kain tappis Aabeli kadedusest, sest Jumal eelistas karjakasvataja Aabeli ohvreid Kaini pakutud põlluviljaohvritele. Kain aetakse hõimust välja. Veeuputuse lugu: Jumal käskis Noal endale laeva teha. Jumal lasi vihmal sadada 40 päeva ja 40 ööd. Vesi võimutses maa peal 150 päeva. Lõpuks pani jumal taevasse vikerkaare ja see tähendas jumala ja inimeste leppimist. Paabeli torn: Inimesed, kes rääkisid alguses kõik ühte keelt, pidid ehitama torni taevani, aga jumal takistas neid. Jumal lõi erinevad keeled, puistas nad igale poole maailmas laiali ja seetõttu ei saanud ehitajad seda torni edasi ehitada. Paabeli torn on oma nime saanud pabülonist. 3
Maailm muutus ebameeldivaks paigaks. Kronost ennast haaras ka hirm ja meenus isa needus. Käskis oma naisel Rheal tuua kõik oma lapsed enda kätte ja neelas alla oma viis last. Kuuenda lapse asemel ulatas Rhea riidesse mähitud kivi. Kronos neelas selle alla. Jumal, kes jäi ellu oli Zeus. Jumalad: Zeus 6 · Kõrgeim kreeka jumal, jumalate ja inimeste isa · Ilmajumal, pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ja käsutas välku ning kõue · Õigluse jagaja · Sümboliteks välgunool ja kotkas Poseidon · Zeusi vend, kes oli merejumal, kuid keda peeti ka maapõue isandaks · Üks 12 olümposlasest · Elas meresügavuses ja tekitas oma kolmhargiga maavärinaid ja torme · Jälitas raevunult Odysseust, kes tema pojal oli silma välja torganud · Sümboliks kolmhark Hades
Paan, loomakarjade ja karjuste kaitsja, oli neist tuntuim. Ta oli saatür - pooleldi mees, pooleldi sokk, inimese ülakeha ja sarvedega. Ta uitas üksildlastel mäenõlvadel, mängides paaniflööti - puhkpilli, mis koosnes seitsmest eri pikkusega õõnsast vilest. 4 12 Olümpose Jumalat Zeus (Rooma Jupiter) Zeus oli peajumal, jumalate ja inimeste isa, taeva-, vihma- ja piksejumal. Pilvede koguja, kes lasi sadada vihmal ning käsutas välku ja kõue. Ta oli Kronose ja Rhea poeg. Tema oli see jumal, kes päästis maailma Kronose ülemvõimu alt ja kukutas ta troonilt. Zeus oli abielus Heraga, kuid murdis talle tihti truudust ja sellepärast oli tal palju lapsi, kelle ema ei olnud Hera. Zeusi poeg oli näiteks kangelane Herakles. Tema sümboliteks olid välgunool ja kotkas. Poseidon (Neptunus) Zeusi vend. Ta oli mere ja kõikide veekogude, maapõu ja tormide jumal. Poseidoni tunnuseks oli kolmhark
kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon
Siis võis kindel olla, et tütrele ükskord kosilased tulid.'' - MUHU [6, lk 50] `'Sündinud tütarlaps tulnud kolm korda tagurpidi läbi meeste püksi sääre lasta, saanud ruttu mehele. `' - JÕGEVA [6, lk 54] `'Kui lapsel raha peosse kinni jääb, saab rikkas inimene, kui lahti laseb, saab vaene inimene.'' - TALLINN [6, lk 77] `'Kui lapsel veiksest piast nina tihti tatine on, siis saada sellest tark inimene.'' -PILISTVERE [6, lk 88] `'Vihmal sündinud lapsed nutavad, aga kuival sündinud lapsed naeravad.'' - TARVASTU [6, lk 107] `'Esmaspäeval sündinud lapsest saab tulevikus esimees, teisipäev töömees, kesknädal kelm, neljapäev nõid, reede rikas, laupäev laisk, pühapäev taevapüüdja.'' - AMBLA [6, lk 123] KOKKUVÕTE Varasemalt on sünnikombed olnud küll teistsugused tänapäevastest, aga väga palju uskumusi on rännanud ajaga kaasa läbi aastate
lapsi välja oksendama, kuna teatavasti neelas Kronos oma lapsed alla, et nad tema asemel trooni juhtima ei asuks. Pärast Kronose kukutamist jagas Zeus maailma oma vendade Hadese ja Poseidoniga. Zeus sai valitsemiseks taeva, Poseidon mere ja Hades allmaailma. Zeus aga kartis, et tema lapsed võtavad talt samuti võimu, nagu oli seda teinud tema oma isaga. Zeusi kutsuti taevaaluses ruumis või mäe tipul trooniv ilmajumalaks, pilvede kogujaks, kes laskis sadada vihmal. Ometi polnud ta kõikvõimas ega ka kõiketeadja. Zeus oli tugev, kuid ta ei olnud arukas. Talle võis vastu hakata ja teda võis tüssata.Zeusi püha puu oli tamm, püha lind aga kotkas, teda kujutati kotka, valitsuskepi ja välgukimbuga, ka troonil istuvana. Paljud Zeusi austamisega seotud pühakohad on tammed või tammesalud. Tähtsaimaks neist pühapaikadest on peetud Dodonet. Poseidon Nii nagu Zeus on ka Poseidon üsna tuntud tegelane kreeka mütoloogias. Poseidon on Zeusi vend
Aku Aku sees käib väävelhappe ja destilleeritud vee segu. Erikaal on 1,27 g/cm3 . On olemas areomeetrid ehk aku happe mõõtur. Sinna juurde käivad tavaliselt ka akulaadiad. Aku klemmi puhastamiseks kasutatakse kas lõikuriga või tavalist harja. Koormustester on aku kestvuse olekut. Pesuvahendid Mootori jaoks Keskkonnasõbralik ja effektiivne rasvaeemaldus vahend (lahustil põhinev). Klaasipesu Lahustil põhinev. Klaasi jaoks on ka selliseid vahendeid, mis aitab vihmal klaasilt maha voolata ja putukatest jäänud plekke on kergem eemaldada (vahasampoon otse peale valatav ning vee hulka segatav). Survepesu vadelik Konsentraat, mida pole vaja palju kasutada (umbes 1 L 100le liitrile veele). Ukseluku sulatusvedelik Silikoonõli (müüakse õlina, aerosoolina ja pulgana). Jahutusvedelik Neid tehakse -36 ... -40 kraadi juures, neid on lillat, punasele-oranzi ja sinine-rohelist tooni. Lilladel ja punakatel on lubatav kasutusaeg 5 aastat, sinakatel aga 3.
Loomade kinnipüüdmist hõlbustas nende käitumise ja tavade tundmine, samuti ka oskus nende hääli järgi aimata. Ka loomade-lindude häälte matkimine on käsitletav muusikana. Samas koges ürginimene ümbritsevas maailmas palju seesugust, mida ei osatud seletada: uni, unenäod, surm ja haigused, äike, tormid. Püüd neid nähtusi mõista tekitas kujutelma, et looduses elavad ja tegutsevad silmale nähtamatud jõud. Arvati, et igal inimesel, loomal, linnul, aga ka puul, kivil, tuulel, vihmal jne loodusobjektil ja -nähtusel on oma hing, et kogu loodus, kõik ümbritsev, on hingestatud. Hinge peeti elu asukohaks ja näiteks magamise ajal (või haiguse korral) võis see kehast lahkuda. Surm tähendas niisugust und, mil hing oli keha jäädavalt hüljanud. Usku olendite ja loodusesemete hingedesse ning iseseisvatesse vaimudesse nim. animismiks. Loodusrahvaste elu kulgeb kooskõlas looduse rütmidega. Kõike looduses toimuvat seletatakse vaimude, hingede tegevusega
seitsme värviga sind põimis? SADU LAULAB Milvi Panga Sajan, sajan sajakaupa, Sulle kaela hüva kaupa. Vahel valan oavarrest, Läbi laiast linnuparvest. Vahel krahman piksemaalt, Kaasa jupi vikerkaart. Siis, kui enda uduks teen, Kerkib seene järel seen. Kui sind ründab jääkild tahe, Hoia kraed, sest olen rahe. VIHMA KODU Kalle Muuli Kus elab vihm?Kus on ta kodu? Kus puhkab ta, kui pole sadu? Ja kuhu poeb ta vihmavarju, Kui kaasas pole vihmavarju? Ei ole vihmal vaja varju Ta märjalt elama on harjund. Ta kodugi on jões ja järves, Või meres, kus on veelgi märjem. Kui aga pilv viib päiksekiired, Siis vihmal äkki hakkab kiire. Ei meeldi enam järv, ei jõgi, Ta tahab olla lapse põsil. PÄIKESEKIIR Päikene, sul naerusuu, Päikene, sa kiirtepuu, Valgust saadad metsa, teele, Kõigil rõõmsaks muudad meele. Küll on hea, et suvi on- Hüpata meil huvi on!(lapsed hüppavad) LUMEST TAAT Sajab, tuiskab terve öö Lapsi ootab tähtis töö
arhitraavist, selle peal asuvast friisist, mis omakorda kannab kaugele eenduvat karniisi ehk geisoni; · Võrdlemisi lame viilkatus, mille mõlemad kitsamad otsad moodustavad kolmnurga, mis piirab viilu välja ehk tümpanoni, kus asusid reljeefid, mis olid värvitud(kirjas oli); o Sammaste taga templi pearuum ehk naos; o Katusel vihmavee suunaja, mis ei lasknud vihmal otsaviilule voolata; o Sambad on kõige tähtsamad, neid on kolme tüüpi, need annavad ka stiilile nime Dooria, Joonia ja Korintose: Dooria suhteliselt madal ja jässakas, ilma baasita ehk alust ei ole, samba tüvest liigendavad püstsuunalised vaokesed ehk kannelüürid(16-20), ülevalt aheneb, keskkohast on pisut paisutatud, ülemine on kapiteel, mis koosneb mitmest osast;
mereni ja mis oli tihedates suhetes teiste seas ka Tüürose kuninga Hiiramiga. Jeruusalemma rajati Jahve tempel, mille ehitamiseks kasutati foiniikia meistrite teeneid. Valitsusaja lõpul puhkesid rahutused riigi põhjaosas. Eelia Vana Testamendi prohvet. Oma eluajal teenis ja õpetas Iisraeli Põhjakuningriigis. Tal oli suur usk Issandasse ; tuntud paljude imede poolest. Ta ei lasknud vihmal sadada kolm ja pool aastat; äratas ühe poisi surnuist ja kutsus tule taevast alla Jesaja 8. saj eKr, Juuda riigi prohvet. Manitses austama ühte jumalat & hoiatas Assüüria eest. Vana Testamendi prohvet, kes kuulutas prohvetlikult 740701 eKr. Kuningas Hiskija peamise nõuandjana oli Jesajal suur mõju nii usulistes kui poliitilistes küsimustes. Jeesus tsiteeris Jesajat sagedamini kui ühtegi teist prohvetit.
..100 korda). Nt. pH=5 on happesus 10 korda suurem kui pH on 6, pH 6 ja pH 3 vahe on juba 1000 kordne. Reostajate puudumisel on sademed tavaliselt vähe happelised, pH = 5,6, mis tuleneb sellest, et neis lahustub CO2, mis moodustab nõrga happe. USA põhjaosas, Kanadas, Põhja-Ameerika läänerannikul ja pea terves Euroopas on vihma ja lume pH ~4,5. Mõnedel juhtudel võib pH olla veelgi madalam. Udu happesus on tavaliselt veelgi suurem kui vihmal, sest on vähem vett. Näit. Los Angeleses udu pH = 2,5...3. Happevihmade keemiline analüüs näitab neis väävelhapet H2SO4 ja lämmastikhapet HNO3. 2/3 juhtudest on happesus põhjustatud H2SO4 ja 1/3 HNO3-st. Kütuse põletamisel tekivad C ja N-dioksiidid, mis õhus veega reageerides annavad happeid. SO2 + H2O = H2SO4 NO2 + H2O = HNO3 Tänapäeval on teada, et happed võivad õhust alla langeda ka ilma veeta ise või tolmukübemetega.
annaabi.ee 
