üle 30 kilomeetri kaugusele tungida ja pidid 30. juuniks maalt lahkuma. Piirangud tegid sõja võitmise võimatuks. Neid piiranguid ei peetud USA kodurindel millekski ning seepärast vallandus Kambodza sissetungi tõttu protestilaine koos vägivallaaktidega. 4.7 USA väljumine sõjast 1971. aasta kuud möödusid lahinguväljadel ja USA kodurindel suhteliselt rahulikult. Ameerika väed jätkasid taandumist, jättes aasta lõpuks Vietnamisse vaid 140 000 sõdurit. Suhteline passiivsus lahingutandritel muutis sõja poliitiliselt ebaoluliseks teemaks ka Ameerika üldsuse silmis. Samal ajal tehti edusamme Pariisi rahukõnelustel, kui Kissinger ja Põhja-Vietnami esindaja jõudsid lähemale relvarahu kokkuleppele, kuna mõlemad mehed mõistsid, et USA taandumine konfliktist on saamas reaalsuseks. Rahvusvahelisel rindel hoidis Nixon Põhja-Vietnamit surve all, lõdvendades pingeid NSV Liidu ja Hiinaga. Nii Nixon kui
Ameeriklasi oli pool miljonit. Algas otseline sõjategevus. Ameeriklased tõrjuti välja P.-Koreast. 1953 vahetusid riigi juhid ja samal aastal suri ka Stalin, kelle mantlipärija oli Hrustsov ("sula" periood). 1953 juulis sõlmiti vaherahu. Riik jäi jagatuks endiselt kaheks. 6 miljonit inimest langes selles sõjas. Vietnami sõda Võitlesid ida ja lääs, sotsialism ja kapitalism, Moskva ja Washington. 1946-1954 Indo-Hiina sõda - Vietnami ja Jaapani vahel. Jaanuar 1946 Jaapan tungis Vietnamisse. 1954 toimus Genfis konverents, kus otsustati sõjategevus lõpetada (sekkunud oli selleks ajaks juba Jaapanile lisaks ka Prantsusmaa). Kui väed välja toodi jagunes kaheks - Põhja-Vietnamiks (Vietnami Demokraatlik Vabariik, mis oli kommunistlik, pealinn oli Hanoi, u. 14 miljonit inimest) ja Lõuna-Vietnamiks (pealinn oli Saigon, tekkis demokraatlik vabariik ). Algab sõda nende kahe vahel. Põhja-Vietnami selja taga on NSVL ja Lõuna- Vietnami selja taga on USA
125,000ni · 1966 - USA sõjavägi Vietnamis kasvab 400,000 meheni · 1967 - Ameerika sõjaväelaste arv kasvab 500,000ni · 1968 - My Lai veresaun, USA sõjaväelased tapavad ühes Vietnami külas 347 tsiviilisikut, kellest valdav enamus olid naised ja lapsed. · Avalikuks tuleb My Lai veresaun · 1969 aasta aprilliks on Vietnamis hukkunud 33,000 USA sõjaväelast · Sama aasta 15. novembril leiab Washingtonis aset suur rahu demonstratsioon · 1971 - Vietnamisse on jäänud ~325,000 USA sõjaväelast, USA hukkunute arv on tõusnud 45,000ni · 1971 - Lõuna-Vietnami väed tungivad USA toetusel Laosesse · 1973 - Pariisi Rahuleping, USA astub sõjast välja Sõjas osalesid · Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit ja kogu kommunistlik blokk (sõjaline abi nõunikud, sõdurid) · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased · Vietnami sõda oli erakordselt julm · USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni)
* USA toetas kommunismivastast liikumist NSV Liidus ja teistes idabloki maades. * Kommunismi leviku pidurdamiseks osalesid USA väed 1950.aastate algul Korea sõjas. * 1954.aastal jagunes Vietnam kaheks Korea diktaatorlikuks riigiks: Põhja-Vietnam (NSV Liidu ja Hiina toetusel moodustatud) ja Lõuna- Vietnam (USA ja Prantsusmaa mõju all). * Tekkisid kahe riigi vahel teravad vastuolud. * 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. * Aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. * Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka naaberriikide Laose ja Kambodza alasid. * Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika väeüksused. * Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, andes neile relvi ja õpetades neid kasutama. * Sõda muutus üha julmemaks. * Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega.
13. veebruaril oli vahepeal USA presidendiks saanud Johnson andnud operatsioonile "Rolling Thunder" heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid. Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. See USA meelekindluse demonstratsioon pidi tooma Põhja-Vietnami tagasi nii mõistuse kui läbirääkimistelaua taha, välistades seeläbi vajaduse saata USA maavägesid Lõuna-Vietnamisse. Kokku kestis operatsioon "Rolling Thunder" 3 aastat ning kujunes sõjaajaloo kõige ulatuslikumaks strateegiliste õhurünnakute operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan ei toiminud.Kartes Hiina ja NSV liidu reaktsiooni piirati tegevust, mistõttu kadus operatsiooni tõhusus. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk. 1973. aastal sõlmiti Pariisis vaherahu. Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga. 27
1963. aastal. Nixon Esimene president, kes astus oma teisel valitsusajal tagasi ametist Watergate-i skandaali tõttu. Reagan Algatas ja planeeris tähesõdade programmi. Toimus reiganoomika kokkuhoid. 7. Miks astus USA Vietnami sõtta ja millega see lõppes? USA abistas nende riikide valitsusi, kus oli kommunistliku riigipöörde oht ja seetõttu otsustas ka toetada Lõuna-Vietnami Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu. 1960. aastate alguses saadeti Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Põhja-Vietnamit õpetas NSVL. Sõda muutus üha julmemaks ning pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. See sundis USA valitsust alustama läbirääkimisi Vietnamlastega. 1973. aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Peale USA lahkumist algas Vietnamis aga kommunismi pealetung ning Lõuna-Vietnami valitsus kukutati. Vietnamist sai ühtne kommunistlik riik
heakskiidu ning 2. märtsil tabasid Põhja-Vietnamit esimesed pommid. Pommitamine oli planeeritud astmeliselt laieneva sõjakäiguna, mis pidi Põhja-Vietnamit lõunapoolsete sisside toetamisest eemale peletama. Too USA meelekindluse demonstratsioon pidi 8 tooma Põhja-Vietnami tagasi nii mõistuse kui läbirääkimistelaua taha, nullides seeläbi vajaduse saata USA maavägesid Lõuna-Vietnamisse. Kokku kestis "Rolling Thunder" 3 aastat ning kujunes sõjaajaloo kõige ulatuslikumaks strateegiliste õhurünnakute operatsiooniks. Mainitud lahinguplaan läks aga vett vedama. Nõukogude Liidu ja Hiina ärritamise hirmus piirasid USA otsustajad "Rolling Thunder" sihtmärke ja seega kogu operatsiooni tõhusust. Lisaks sellele oli Põhja-Vietnam endiselt agraarriik ega olnud seega strateegilise pommitase jaoks kuigi otstarbekas sihtmärk. Suured kaotused suurendasid sõjatüdimust
Wattergate skandaal. Nixon astus lõpuks ise ametist tagasi. Reagan alustas tähesõdade programmi,arendas majanduslikkun kokkuhoidu mida kutsutakse reaganoomikaks. 7. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistlike liikumise vastu,kuna ,,doominoteooria" järgi kas või ühe Indo-Hiina ala kaotamine tooks kaasa ka teiste selle regiooni aladest ilmajäämise. 1960.aastate algul saatsid ameeriklased Lõuna-Vietnamisse sõjanõunikke. Sõda muutus aina julmemaks.Kommunistide terrorile ja mõrvadele vastas USA armee karistusrünnakutega. Sisside kontrolli all olevaid piirkondi laastati pommitamiste ja mürkainetega. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Avalikkuse survel oli Ameerika Ühendriikide valitsus sunnitud alustama vietnamlastega läbirääkimisi. 1973.aastal kirjutati alla sõja lõpetamise kokkuleppele. Pärast
Vietnami Demokraatliku Vabariigi, Prantsusmaa seda ei tunnustanud, Vietnami abi: kommunistlikud Hiina RV ja NSVL, Prantsusmaa abi: USA (kaotas), Vietnami jagamine kaheks: 1. kommunistlik Vietnami DV (Põhja) 2. lääneriikidele orienteeritud Vietnami Vabariik, Vietnami DV ei nõustunud sellega ja toetas kommunistlike partisanide sõjategevust Lõuna-Vietnamis, USA tõi rohkem vägesi L-Vietnamisse, (põhjuseks oli doominoteooria- kartus, et kommunism levik riigist riiki edasi) 1973. Jõudsid sõdivad pooled uue rahulepingu sõlmimiseni aga 1975 vallutasid kommunistlikud väed L-V ja need alad ühendati aasta hiljem P-Vga Lisaks : http://www.miksike.ee/docs/referaadid2007/kulma_soja_kriisid_liissandre.htm Kuuba kriis: 1959 - võimule tuli Fidel Castro Otsiti liitlasi - Nõukogude Liidule lähenemine (NL huvi:
kuid need jäid ära. USA-s räägiti "dominoo teooriast" - kaugida riigid muutusid selle järgi üksteise järel kommunistlikeks. Peale Hiinat muutus kommunistlikuks Põhja-Vietnam. Arvati et järgnevad kõik Vietnami naabrid. USA ei saanud kaugidas kommunismi levikut takistada, sest Lõuna-Vietnamis ei olnud demokraatlikku valitsust. Põhja-Vietnam hakkas hoopis abistama Lõuna-Vietnami kommunistidest partissane. 1946-1954 aasta sõjast toodi USA-st Vietnamisse sõjatehnikat, raha ja sõdureid. 1964 - puhkles avalik sõjategevus Vietnamis, USA ja Vietnami vahel. Alguse sai see Tonkingi lahe intsidendist: USA teatas, et Põhja-Vietnam on rünnanud USA laevu (tegelikult intsident lavastati). 1965 hakkasid USA lennukid pommitama Põhja-Vietnami. Samas hakati ka rohkem sõdureid USA- st indohiina poolsaarele viima. 1969. aastaks oli Vietnamis üle ½ miljoni USA sõduri.
annaabi.ee 
