FOTODE, FILMIDE, HELI NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE TEEMAD: Sissejuhatus ( kogude korrastamise üldised põhimõtted, hindamine, hävitamise kriteeriumid, kirjeldamine) Fotode korrastamine Fotomaterjalide hoiutingimused Filmide korrastamine Heli ja videosalvestiste korrastamine Foto-, filmi-, video- ja helidokumentide säilitustingimused SISSEJUHATUS Audiovisuaalse info levik ja selle osakaal on viimastel kümnenditel tõusnud. Enamasti suhtutakse audiovisuaalsesse ainesse kui illustreerivasse materjali. Audiovisuaalsel ( edaspidi a/v) ainesel on eelkõige informatiivne väärtus ja andmetõestusväärtus. Peab rõhutama, et oma olemuselt on audiovisuaalsed salvestised veel ka kellegi looming, teos, mille puhul tuleb
Tallinna Ülikool Digitehnoloogiate Instituut RAHVUSARHIIVI FOTODE, FILMIDE, HELI- NING VIDEOSALVESTISTE SÄILITAMINE Koostanud: Kirke Põldsamm Maarja-Liis Tahk Gerda-Linda Heinsalu Tallinn 2015 SISUKORD rahvusarhiivi fotode, filmide, heli- ning videosalvestiste säilitamine.........................................1 Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 rahvusarhiivi ülevaade................................................................................................................4 Hoiustamine..
täitmiseks kulunud aja mõõtmine; täidetavate tööülesannete kaardistamine jms). Informatsioon sooritatud tegevuste kohta saadakse visuaalsel teel. Meetodiga kaasneb oht, et töötaja käitub vaatluse algetapis tavapärasest erinevalt. Sellisel juhul võib töötaja teadlikult lisada oma tegevusse aeganõudvaid ja tööd keerukamana näitavaid liigutusi. Kasutatakse erinevaid vaatluse vorme: I vahetu vaatlus; videosalvestiste vaatamine II ühe töötaja vaatlemine; mitme töötaja samaaegne vaatlemine Vaatlus ei sobi tööde puhul, mis nõuab mõtlemist ja otsuste vastuvõtmist, samuti spetsiifilist laadi tehniliste tööde puhul. Ankeetküsitlus à Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse informatsiooni tööga seotud komponentide kohta, näiteks: · töö sisu · töökeskkond · infovahetus · koostöö
Anndi jm pühapaigale viitava inimtegevuse märgid Kõrvaline inimtegevus: hoonde, rajatised, kaeved, kuivendamine, maaviljelus, niitmine, karjatamine, raie, põlemine, turism, muu mõju Kaitsetähis Hinnang pühapaiga seisundile (5 palli) Pühapaiga taastatavuse hinnang Kiireloomulised tööd Pildistamine Suuline pärimus Märkused Juurdepääs Kameraaltööd Inventuurilehtede sisestamine Piltide, helisalvestiste ja filmide kandmine registrisse Heli- ja videosalvestiste lindnimestike koosatmine Lindnimestikest olulise teabe valimine Heli- ja videosalvestiste litereerimine – kirjutatakse sõna-sõnalt välja. Litereeringute sisestamine andmekogusse, sidumine erinevate tunnustega Järeltööd Andmestiku analüüs Paiga teabekogumiku koostamine, puuduste kirjeldamine Vajadusel täiendav andmete kogumine ja välitööd Paiga lõplik piiritlemine, kaitse eesmärgi ja soovitava kaitsekorralduse määratlemine Paiga kaitse alla esitamine
tegevusi ta sooritas (nt tööülesande täitmiseks kulunud aja mõõtmine; täidetavate tööülesannete kaardistamine jms). Informatsioon sooritatud tegevuste kohta saadakse visuaalsel teel. Meetodiga kaasneb oht, et töötaja käitub vaatluse algetapis tavapärasest erinevalt. Sellisel juhul võib töötaja teadlikult lisada oma tegevusse aeganõudvaid ja tööd keerukamana näitavaid liigutusi. Kasutatakse erinevaid vaatluse vorme: · vahetu vaatlus; videosalvestiste vaatamine · ühe töötaja vaatlemine; mitme töötaja samaaegne vaatlemine Vaatlus ei sobi tööde puhul, mis nõuab mõtlemist ja otsuste vastuvõtmist, samuti spetsiifilist laadi tehniliste tööde puhul. 8. Ankeetküsitluse kui töö analüüsi meetodi olemus ja kasutusvõimalused Analüüsi läbiviimiseks vajalik informatsioon kogutakse kirjaliku küsimustiku abil. Küsimustiku kaudu kogutakse
valmisolek probleemidele otse lähenemiseks. Ka mina kasutan mõtete kaardistamise viisi nõustamisseansil arutatava probleemi läbimõtlemiseks. See on eriti hea meetod, kui töötate inimestega, kelle puhul on tegemist Audio-ja videosalvestiste kasutamine võib olla kasulik ka selleks, et tuua välja, mida head keeleprobleemiga. Visuaalne element aitab muuta mõtted konkreetsemaks ja jätab ruumi nõustamise käigus on saavutatud. Mul oli kord juhtum, kus klient oli esimest korda ühiseks probleemide lahendamiseks. nõustamisele tulles äärmiselt masendunud. Meeleheide kajastus tema hääles, tema
NB! Vaatlus ei pruugi toimuda üksnes visuaalselt, seetõttu ongi parem mõiste otsene vaatlus. ,,Vaadelda" võib kõikide meeltega, nt. vaadelda lõhnu (degustaatorid), helisid (linnulaul) jne.; - Dokumentaalvaatlus, kui vaatlusandmete kaudse allikana kasutatakse mitmesuguseid dokumente (aruanded, lindistatud intervjuud, ülesse võetud vaatlus e. videovaatlus mingi aja või tegevuse sooritamise jooksul, raamatupidamisregistrid jms.) Siia võiks liigitada ka vanade arhiveeritud videosalvestiste läbivaatamised; - Küsitlused , mis jagunevad omakorda mitmeks alaliigiks : suuline küsitlus, iseregistreerumine ja korrespondentsvaatlus. EKSPERIMENT. Eksperiment on uurimismeetod, mille käigus kontrollitakse püstitatud hüpoteesi, luues ise vajalikud tingimused muude muutujate kontrolli all hoidmiseks. Eksperimendi käigus kontrollitakse, kuidas sõltuv muutuja muutub vastavalt sellele, kuidas manipuleeritakse sõltumatu muutujaga (näiteks herilaste toitumise sõltuv muutuja
ajavahemiku jooksul · Sihtauditoorium on osa potentsiaalsest auditooriumist, mis on allika (nt reklaamija) poolt välja antud Auditooriumi hõlmatuse skeem: Välimine tsoon näitab peaaegu piiramatut potentsiaali teate vastuvõtmiseks. Järgmine tsoon kujutab vastuvõtu realistlikke maksimumpiire, kus potentsiaalne publik asub põhilise vastuvõtu geograafilistes piirides ja omab vastuvõtuks vajalikke seadmeid või vahendeid väljaannete, helisalvestiste, videosalvestiste jm ostmiseks või laenutamiseks. Muidugi peavad auditooriumil olema lugemisoskus ja muud vajalikud oskused. Oluline on ka kättesaadavuse ja sobivuse kindlaksmääramine. Nt võib sihtauditooriumi hulgast välja arvata lapsed alla kindla vanusepiiri. Potentsiaalset auditooriumi võib piiritleda ka inimestega, kellel on kasutamisharjumused ja poolehoid selle meedia suhtes. Mõnikord tuleb auditooriumi puhul arvestada päevaaega, kas on tegemist hommikuse, päevase või õhtuse auditooriumiga.
oli Fordi kahjum 3 billionit $). Koostöös Demingiga üllatas Fordi juhtkonda, et Deming ei rääkinud nendega kvaliteedist vaid juhtimisest ja organisatsiooni kultuurist. Demingi juhtnööride järgi tegutsedes sai Fordist 1986.aastaks USA kõige kasumlikum autofirma. Hilisemate aastate müügikäibed võrreldes GM ja Crysleriga tõestasid, et saavutatud edu ei olnud juhuslik. 1993.aastal asutas Deming W. Edwards Demingi Instituudi Washingtonis, kus asub mahukas audio- ja videosalvestiste arhiiv. Instituudi loomise eesmärk oli edendada Demingi Põhjalike teadmiste Süsteemi mõistmist, et arendada äri, rikkust ja rahu. Deming jätkas edukat konsultatsioonitegevust kuni oma surmani. Elu jooksul omistati talle enam kui tosin autasu lisaks Jaapani ordenile. Demingi juhtimise 14 punkti: 1. Luua püsiv eesmärk kvaliteedi parandamiseks. 2. Uue mõtteviisi omaksvõtmine ja kohanemine. Ei saa enam kauem leppida nii paljude viivituste , vigade ja
seisukohtadele, mis saadakse varasematest kogemusest ja teadmistest ning teoreetilis-statistilisest analüüsist kujutluse ja loogilis-verbaalsel tasandil (näiteks vastase tegevuse „üleskirjutamine“ või spordiala teoreetiliste alustega tutvumine). Kui kolmest nimetatud võimalusest kahe viimase korral saab ettevalmistuses kasutada informatsiooni analüüsiks teadlikku tegevust, näiteks videosalvestiste analüüsi või spordialade spetsiifikaga seotud kirjanduse lugemist, siis liikuvast objektist saadava informatsiooni mehhanismi juures on sportlikus tegevuses peamine osa nägemisaistinguga seotud kognitiivsetel võimetel. Nende hulgas on olulisemateks bioloogilise liikumise taju ja antitsipatsioon liikumiskiiruste eristamisel. 2. Mida annab treeneritele sportlaste bioloogilise liikumise taju võime suuruse määramine? Liigutustegevuse
annaabi.ee 
