videokaart on laienduskaart ja seade, mis muudab arvuti m�lus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. v�ib pidada "t�lgiks" , v�tab protsessorilt kahends�steemi andmed, mis p�rast t��tlemist teisendab k�ik andmed pildiks. kujutise loomine kahends�steemi andmetest on n�udlik protsess. 3d kujutise jaoks peab videokaart esmalt looma juhtraamistiku sirgjoontest. siis see kujundus rasterdakse (t�idetekse j�relej��nud pikslid) seej�rel lisab videokaart valgustuse, tekstuuri ja v�rvid. ilma videokaardita oleks vaja teostada suur hulk arvutusi millega arvuti hakkama ei saaks. EGA tuli turule siis sai kuvar l�bi toru analoogsingaali VGA tuli hiljem siis sai otse v�ljastada analoogsignaali k�ige populaarseim �hendusviis on PCI-EXPRESS �hendus. Graafikakaardi protsessor GPU on sarnane arvuti protsessoriga CPU. GPU on kavandatud tegema keerulisi protsesse mis on vajalikud graafika viimistlemiseks. FSAA- FULL SCENE ANTIALIASING - KAOTAB SER...
Mõnedel videokaartidel on lisafunktsioone nagu video salvestamise võimalus, TV tuuner, MPEG-2 ja MPEG-4 dekodeerimine ja veel firewire, hiire, valguspastaka ja mängupultite ühendusvõimalust. Videokaardiga on ka võimalus ühendada kaks monitori ühe arvuti taha. Haapsalu Kutsehariduskeskus Elery Tiits Arvutiteenindus 2b Videokaartide ajalugu Videokaartide ajalugu algab 1960ndatel, kui printerid asendati ekraanidega, millel olid visuaalsed elemendid. Selleks et neid elemente kuvada, oli vaja videokaarti. Esimene IBM PC videokaart toodeti koos esimese IBM PC-ga, see toodeti IBM poolt aastal 1981. MDA (monokroomne ekraani adapter) suutis töötada ainult tekstiga, toetades resulutsiooni 25x80. Sellel oli 4KB videomälu ja ainult üks värv. 1987 aastal välja tulnud VGA sai väga populaarseks ja pani aluse tänapäeval tuntud
Andmete lugemine vahemälust toimub palju kiiremini kui nende alalisest asukohast. Põhimälu on arvuti mälu see osa, kus hoitakse parasjagu kasutatavaid andmeid. Põhimälu nimetatakse ka muutmäluks, sest erinevalt püsimälust toimub seal pidev andmevahetus püsimälu ja teiste mäluseadmete vahel. Videokaart Videokaart on laienduskaart ja seade, mis muundab arvuti mälus oleva kujutise kuvarile arusaadavaks signaaliks. Kuna videokaartide elektritarbimine on üha suurenenud, on kasvanud ka videokaartide poolt eraldatava soojuse hulk. Kui see soojus kasvab liiga suureks, siis videokaart võib ülekuumeneda ning lõpptulemusena lakkada töötamast. Videokaardi jahutusseadmed Radiaator: passiivne jahutusseade. Suunab kuumuse eemale videokaardilt, kasutades soojusjuhtivat metalli (tavaliselt tehtud alumiiniumist või vasest). Ventilaator: aktiivne jahutusseade. Ventilaatorid on tavaliselt kasutuses
Ageia e. füüsikakaart Niisiis, sul on parim riistvara, kaasaarvatud parim 3d videokaart ja üks ülikiire protsessor. Kahtlemata annavad need hea mängukogemuse...? Kuid äkki on midagi puudu? Kas sul on Füüsikaprotsessor? Arvatavasti küsid nüüd, et mis asi see veel on?!? Kui sa ei tea mida kujutab PhysX- protsessor Ageia poolt on, siis hoia toolist kinni, muidu kukud maha...on aeg hakata füüsikaliseks. Okei, kõik me teame videokaartide põhilist tööd. Parim videokaart esitab ekraanil silmapaistvat graafikat, tekstuure ja lisab ekraanile nii palju objekte, kui võimalik. CPU(protsessor) teeb kõik matemaatilised ülesanded, nagu AI liikumine ja muud kalkulatsioonid. Kuid siiski kõige selle tipuks, peab protsessor sooritama ka rasked ülesanded keerukate füüsikaliste kalkulatsioonide osas. ole tähtis, kui reaalne kõik tunduda võib, kuid siiski ei toimi kõik nii, nagu peaks. Näiteid võime tuua
Ageia (füüsika) kaart Niisiis, sul on parim riistvara, kaasaarvatud parim 3d videokaart ja üks ülikiire protsessor. Kahtlemata annavad need hea mängukogemuse...? Kuid äkki on midagi puudu? Kas sul on Füüsikaprotsessor? Arvatavasti küsid nüüd, et mis asi see veel on?!? Kui sa ei tea mida kujutab PhysX-protsessor Ageia poolt on, siis hoia toolist kinni, muidu kukud maha...on aeg hakata füüsikaliseks. Okei, kõik me teame videokaartide põhilist tööd. Parim videokaart esitab ekraanil silmapaistvat graafikat, tekstuure ja lisab ekraanile nii palju objekte, kui võimalik. CPU(protsessor) teeb kõik matemaatilised ülesanded, nagu AI liikumine ja muud kalkulatsioonid. Kuid siiski kõige selle tipuks, peab protsessor sooritama ka rasked ülesanded keerukate füüsikaliste kalkulatsioonide osas. ole tähtis, kui reaalne kõik tunduda võib, kuid siiski ei toimi kõik nii, nagu peaks. Näiteid võime
8 Mhz, siini laius 32bit, teoreetiline max edastuskiirus 33MB/s (264 Mb/s) MCA micro channel architecture, loodud 1987 a IBM, kasutatakse pc PS/2, ei ühildi teiste siini arhitektuuridega, vanemaid kaarte ei saa, kiirem kui ISA siin., ei ole enam kasutusel Spek. siini taktsagedus 10 MHz, siini laius 32biti, teoreetiline max. Edastuskiirus 40MB/s(240 Mb/s) VLB Vesa local bus, 1992, 16 bitise ISA siini laiendus, ISA kaardid töötavad ka seal, 32/64 bitised, 58 pinni Kasutatakse: videokaartide lisamiseks + toetavad ISA siini kaarte - Madal kiirus, suured, ei toeta plug and Play'd Siini taktkiirus 33 MHz, siini laius -32 või 64 biti, max edastus kiirus 133 MB/s 33. Mälud: EEPROM, EPROM, ROM, PROM ROM read only memory, välis ehk püsimälu asub erinevatel andmekandjatel, iga andmekandja jaoks on oma seade selle lugemiseks kettaseade, kettaseadmed asuvad enamasti arvuti põhiplokis ja on emaplaadiga kaablite
järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. ÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul.
Sageli on adapteri või operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma - järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. ÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI..
Socket 939/940 Socket 939 on AMD protsessoripesa, mis avaldati 2004 aasta juunis, et asendada eelmine AMD protsessori pesa Socket 754 "Socket 939" asendati omakorda "socket am2"-ga 2006 aasta Mail. See oli teine pesa loodud AMD-i AMD64 seeria protsessoritele. "Socket 939" jaoks toodeti nii ühetuumalisi kui ka kahetuumalisi protsessoreid.(Athlon 64, Athlon 64 FX, Athlon 64 X2) Socket 939" toetab ainult DDRAm mälu kiirusega kuni 6,4 GB/s. Protsessoritel on tugi 3DNOW, SSE2 ja SSE3 jaoks. Videokaartide suhtes leidub "Socket 939" nii AGP kui ka PCI-E 16x videokaardi pesaga emaplaatidel. Kõige kiiremateks "Socket 939" protsessoriks loetakse "Opteron 185" ja "Athlon 64 FX-60" Mõlemad sagedusel 2,6 Ghz ja 1MB L2 vahemäluga. Kiireimaks ühetuumaliseks aga peetakse protsessorit "Athlon 64 FX-57" Kuna see jooksis natuke paremini sagedusel 2.8Ghz. Socket 940 on põhimõtteliselt sama, aga kasutab DDR2 vahemälu ja protsessor on 64 bitine. Socket T
operatsioonisüsteemiga kaasas mitu draiverit, iga eraldusvõime ja värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8 bitine ISA. ÷igemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PCdes kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile 'lähemale' tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.
värvussügavuse jaoks oma järelikult võivad ka adapteri võimalused eri reziimides erineda, olenevalt konkreetsest draiverist. Ühendus muu arvutiga Tänu andmete hiiglaslikule mahule on kuvaadapter üks nõudlikumaid lisaseadmeid PC süsteemisiinil. Tema nõudja- roll on isegi nii silmatorkav, et sageli võib uue siiniarhitektuuri kavandamise liikumapaneva jõuna näha just seda. Esimeste videokaartide ühendamiseks oli kasutusel 8- bitine ISA. Õigemini on selle süsteemisiini uuem variant (16 bit) praeguseni kõigis PC-des kasutusel, aga ainult aeglasemate komponentide jaoks. Kuni umbes 1993. aastani valdavad olnud ISA- põhised kuvaadapterid ei sobi graafiliste kasutajaliideste jaoks just kuigi hästi. ISA- siini kadumist uutest arvutitest on oodata paari aasta jooksul. Kuvaadapter oli tarvis protsessorile "lähemale" tuua, milleks loodi 32 biti laiused lokaalsiinid, VESA LB ja PCI.
saabub aeg neid kuvada. Tüüpiliselt töötab videomälu (RAM) väga kõrgel kiirusel ja omab "kahepoolset sadamakaid" see tähendab, et süsteem võib andmeid lugeda ja kirjutada üheaegselt. Operatiivmälu (RAM) on ühendatud digitaal-analoog tõlgiga (digital-to-analog converter DAC), mida tuntakse ka nimega RAMDAC, mis tõlgib kujutise kuvarile mõistetavaks analoogsignaaliks. Hetkel kasutusel olevate videokaartide muutmälu maht on vahemikus 128 MB kuni 4 GB. Tavaliselt kasutavad videokaardid spetsiaalset ning kiiret muutmälu, näiteks VRAMi, WRAMi, SGRAMi, jne. Aastal 2003 baseerus videokaartides kasutusel olev muutmälu DDR tehnoloogial. Aja möödudes on videokaartide tootjad läinud üle uutele ning palju kiirematele tehnoloogiatele, näiteks DDR2, GDDR3, GDDR4,GDDR5. Hetkel laiatarbekasutuses olevatel videokaartidel on mälude taktsammud vahemikus 400 MHz kuni 3.8 GHz.
annaabi.ee 
