teralisi moodustisi, vakuoole, nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmatest Narmad ehk karvad (pili) on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel
Mittevajalikud plasmiidid lagundatakse vastavate ensüümide poolt. Eeltuumse raku sisemuses puuduvad membraanidest koosnevad rakustruktuurid ja nendega ümbritsetud organellid (tsütoplasmavõrgustik, Golgi kompleks, kloroplast, mitokondrid, tsentrosoom, tsütoskelett). Bakterid koosnevad kapslist, sisaldisest, tsütoplasmast, tuumapiirkonnast, ribosoomidest (toimub valgusüntees, mõõtmetelt väiksemad), plasmiidist, karvakestest, viburitest, rakumembraanist, rakukestast ja limakapslist. Ainete kandumine raku ühest osast teise toimub valdavalt difusiooni teel. Gaasivakuoolid on valgulise membraaniga põiekesed, mis esinevad mõnede bakterite tsütoplasmas (aitavad vees elavatel organismil pinnale tõusta või laskuda). Bakterid paljunevad pooldumise teel (eelneb raku kasvamine ja varuainete süntees) ning suhteliselt kiiresti. Mõned bakterid võivad paljuneda ka pungumise teel, paljunemisrakkudega või mütseeli tükikeste abil
ON MAGUSAM, KUI SAHHAROOS. SUHKRUT ON ERALDATUD SUHKRUROOST, SUHKRUPEEDIST JA VAHTRASIIRUPIST. MILLE POOLEST ERINEVAD BAKTERID PÄRISTUUMSETEST? PÄRISTUUMSETEL ORGANISMIDEL ON ERINEV ARV KROMOSOOME, BAKTERITEL AGA VAID ÜKS KROMOSOOM; BAKTERITEL PUUDUB MEMBRAANIGA PIIRITLETUD RAKUTUUM, PÄRISTUUMSETEL ON SEE OLEMAS ; MÕNEDEL BAKTERITEL ON KEST KAETUD KARVAKESTEGA, TEISTEL VARUSTATUD ÜHE VÕI MITME VIBURIGA. NEED ON PÄRISTUUMSETE ORGANISMIDE KARVADEST JA VIBURITEST ERINEVA KOOSTISEGA. NAD ON KÜLL VALGULISE KOOSTISEGA, KUID EI KOOSNE MIKROTUUBULITEST.
Membraan koosneb valkudest ja lipiididest ning on päristuumsete organismide membraaniga sarnane. Membraanist väljapoole jääb bakterikest, mis koosneb polüsahhariididest, valkudest ja lipiididest. Kest ei ole nii jäik, kui taimedel ja laseb bakteritel vabalt kasvada. Kest täidab peamiselt kaitsefunktsiooni, mis on eriti oluline ühemembraaniliste bakterite puhul. Mõnel bakteril on kest kaetud karvakeste, mõnel aga viburitega. Bakterite viburid ja karvad on päristuumsete organismide viburitest ja karvadest erineva ehitusega (valguse ehitusega, kuid ei sisalda mikrotuubuleid). Karvakeste abil kinnituvad bakterid sobilikele pindadele ja seostuvad üksteisega. Viburite abil liiguvad bakterid edasi. Mõnel bakteril eritab kest limakapsli, sellel on eelkõige kaitsefunktsioon, kuid see hõlbustab ka liikumist. Mitmed bakterid on teistele organismidele ohtlikud, sest nad võivad põhjustada tervisehäireid, mis võivad lõppeda ka surmaga patogeensed bakterid
c) fikseerib rakustruktuure (elastselt) d) tagab tsütoplasma ringliikumise e) tagab seosed eri rakustruktuuride vahel f) kujutab endast vastavate valkude varu 4. Viburid on suht pikad ja jämedad struktuurid, kuid neid on rakul vähe. Need koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest), neil on korrapärane siseehitus (2 + 9 x 2) Esinevad a) viburlooomadel b) paljunemisrakkudel nt rändeostel ja spermidel 5. Ripsmed - korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: nad on viburites umbes 10 lühemad ja 10x peenemad; neid on oluliselt rohkem (ühel rakul 102 - 104 tk); nende talitlus on kooskõlastatud. Nt a) ripsloomad - kingloom, konna kloaagis opaalloom b) ripsepiteelil - koetüüp, mille pind on kaetud ripsmetega (hingamisteedes; munajuhades) Viburite ja ripsmete funktsioonid: a) tagada raku liikumine b) tagada raku lähikeskkonna muutust c) liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 6
ja glutamaati, mis seovad Na ioone. Selline Na-ga seostumine on oluline kesta stabiilsuseks: kui alandada Na kontsentratsiooni, siis rakukest laguneb ja bakter lüüsub. · Valgulise kestaga arhed värvuvad gramnegatiivselt. · Arhede hulgas on ka kestata bakterid - perekond Thermoplasma, kellel on membraanis tugevduseks lipopolüsahhariidid ja glükosüülitud valgud. Viburid · on paljudel arhedel olemas, kuid nad on ilmselt bakterite viburitest palju erinevad. · Bakteritel kinnitub vibur rakule valgulistest ketastest koosneva basaalkehaga. Flagelliinidest koosnev viburiniit on basaalkehaga ühendatud liigendiga - konksuga · Viburid on arhedel peenmad, kui bakteritel. Viburil on konksutaoline struktuur olemas, kuid ketastest koosnevat basaalkeha ilmselt pole. Kui arvestada seda, et basaalkeha kettad seostuvad rakukesta eri kihtidega ja arhede rakukest on omapärane
Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 3-6 minuti järel, uuesti. Bakterite levik, kasutamine ja tähtsus Vibur kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisest. Lisaks viburitele on paljudel Gram-- mikroobidel jäigad jätked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakteriofaagid. Nii Gram-+ kui Gram-- bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri – polüsahhariidi
pakub kaitset ning võimaldab bakteritel moodustada kolooniaid (kapsel on kleepuv). Prokarüoodid võivad üksteise ning ka substraadi külge kinnituda ka valguliste moodustiste piilide abil. Piilid on vajalikud ka konjugatsiooniks. Umbes pooled prokarüoodid võivad suunatult liikuda. Liikumiskiirus on umbes 50 ?m/s, kusjuures 50 ?m on umbes 100 korda pikem prokarüootsest rakust. Kõige levinum on liikumine viburite abil. Prokarüootide viburid erinevad eukarüootide viburitest nii ehituse kui talitluse poolest. Prokarüootidel puudub tuum. Neil on üks kaksikahelaline ringikujuline DNA molekul (rõngaskromosoom), mille asukohta rakus nimetatakse tuumapiirkonnaks. Erinevalt eukarüootsete rakkude kromosoomidest, on rõngaskromosoomid vaid väga vähesel määral valkudega seotud. Prokarüootses rakus võib lisaks olla ka väiksemaid DNA rõngasmolekule, neid kutsutakse plasmiidideks. Need
Viljastatud munarakus on valdav osa e. rebu toitevaru. Spermide ehitus ja mitmekesisus Osad : 1) Pea tuum, tuumas on kokkupakituse aste kõige suurem maailmas. Akrosoom muundunud Golgi kompleks, mis sisaldab lõhustavaid ensüüme. Tsütoplasma. 2) Keha e. vaheosa mitokondrid (kuni 10) ATP, tsentrioolid 3) Saba e. vibur tüüpiline päristuumne vibur (korrapärane siseehitus(2+9*2) ja tubuliini mikrotorukesi Spermide mitmekesisus 1) Viburitest viburite arvust a. Vibureid pole. Nt. puukide spermidel, vesikirpude spermidel, solkmete spermidel b. Üks vibur. Nt. enamik loomorganisme. c. Mitu viburit. Nt. kuukalad, erinevad vähid. 2) Suurusest a. Väga väiksed spermid on paljudel ümarussidel ja kaladel b. Väga suured spermid on niinimetatud liitspermid, omased putukaliikidele Munarakkude ehitus ja mitmekesisus Ehitus 1) Kestade olemasolu (vt
Viburite esinemine või puudumine on oluline tunnus bakterite fenotüübilises klassifikatsioonis. Mehhaaniliselt on viburid kergesti eemaldatavad, kuid tekivad ruttu, 36 minuti järel uuesti. Vibu kinnistub bakteriraku kehale konksu ja basaalkehakese abil. Üle 40 geeni võtab osa viburi moodustamisel. Lisaks viburitele on paljudel Gram mikroobidel jäigad hetked, mis tungivad läbi mikroobiraku ümbrise ja mida nimetatakse pili ehk fimbriad. Need on viburitest tunduvalt lühemad, karvataolised struktuurid, mis aitavad bakteril kinnituda kasvuks sobivatele pindadele või seostuda üksteisega. Pili koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin. Pili kindlustavad bakterite kinnistumise peremeesrakkudele ja soodustavad DNA vahetust bakterite konjugatsioonil, neile kinnituvad ka bakterifaagid. Nii Gram + kui Gram bakterid võivad sünteesida suurt hulka limast polümeeri polüsahhariidi
Mida tahkemal pinnal rakk liikuda saab, seda enam tal on vibureid. Kui voogajad rakud külvata ümber vedelsöötmesse, siis taastub kiiresti normaalne morfoloogia: raku pikkus ja viburite arv väheneb. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 mm (keskmiselt 1 mm). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. G(-) bakterite piilid on ehituselt ja sünteesimehhanismi poolest erinevad g(+) bakterite omadest. G(-) bakterite piilide valkude monomeerid on seotud mittekovalentselt ja nende monteerimine piiliks on mitteensümaatiline. G(+) bakterite piilide valgud aga on niidis seotud peptiidsidemete abil, mille sünteesib transpeptidaas. Miks on adhesioon bakteritele kasulik? Kuna bakteril kulutab liikumine väga palju energiat, siis on ilmselt kasulik lihtsalt kuskilt
nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest Narmad ehk karvad on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei
Põhjustavad kroonilisi haigusi ja on resistentsed ravile. Moodustudes implantaatide pinnale tekitavad põletikke ja on vastupidavad antibiootikumidele. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 m (keskmiselt 1 m). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. Piilide tipus on adhesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka vaktsiinide tegemiseks. Rakult eraldatakse piilid ja neid kasutatakse vaktsiini tegemisel materjalina. Piilide roll pindadele kinnitumisel. Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus.
nukleoide. Ribosoomid vastutavad bakteri rakus valgu sünteesi eest. 8. Nukleoid Geneetiline materjal paikneb bakteritel DNA molekulis, mis esineb tsütoplasmas enam-vähem kompaktse moodustisena. Nukleoid ei ole piiritletud tuumamembraaniga ning seda nimetatakse ka genofooriks. Ta sisaldab DNA niiti. See niit kujutab endast suletud ringi ja seda nimetatakse bakteriaalseks kromosoomiks. 9. Viburitest Viburid on bakteri liikumisorganiteks. Nad on niidikujulised, valgulise koostisega ning kinnituvad tsütoplasmas paiknevale basaalgraanulile. Arvatakse, et basaalgraanul on viburite ATP-aasi energiaallikaks. Viburite kuju võib olla silinderjas või lindikujuline Viburid paiknevad otstes või ümber rakukeha. Neid võib olla üksikult või arvukalt. 10. Narmastest Narmad ehk karvad on torujad moodustised, mis esinevad paljudel bakteritel. Narmad ei
e. Tagab seoseid eri rakustruktuuride vahel f. Kujutab endast vastavate valkude varu jagunemisel 5) Viburid Suhteliselt pikad ja jämedad rakustruktuurid, kuid rakutasandil on neid vähe. Viburid koosnevad tubuliinist (mikrotorukestest). Neil on korrapärane siseehitus. Viburid esinevad: a. Viburloomadel (maksalutikas) b. Viburid esinevad paljunemisrakkudel 6) Ripsmed korrapärane siseehitus, aga viburitest eristab: a. Viburitega võrreldes 10x lühemad ja peenemad b. Neid on oluliselt rohkem c. Ripsmete talitlus on kooskõlastatud (nt. ripsloomadel, ripsepiteel) Viburite ja ripsmete funktsioon: · Tagada raku liikumine · Tagada raku lähikeskkonna muutus · Liikumatud ripsmed võivad olla retseptorid 7) Tsentrioolid 2 tsentriooli = 1 tsentrosoom. Tsentrioolid koosnevad
membraanide vaheline ala periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust
võivad olla kasutatavad teise bakteri poolt. OHTLIKKUS INIMESTELE: Biokiles on bakterid tundetumad antibiootikumidele, sest lina takistab antibiootikumide difusiooni rakkudeni. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 m (keskmiselt 1 m). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. Piilide tipus on adhesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka vaktsiinide tegemiseks. Rakult eraldatakse piilid ja neid kasutatakse vaktsiini tegemisel materjalina. Piilid koosnevad spiraalselt asetunud proteiinidest, mida nimetatakse pilin Piilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele
Moodustudes implantaatide pinnale tekitavad põletikke ja on vastupidavad antibiootikumidele. 65. Mis on piilid ja millest koosnevad? Piilide roll pindadele kinnitumisel. Piilid on valgulised jätked bakterite pinnal, mille põhifunktsiooniks on rakkude kleepimine pinnale e.adhesioon. Erandiks on tüüp IV piilid, mille abil saab rakk ka liikuda. Piilide diameeter on 3-25 nm ja pikkus on 0.3-12 µm (keskmiselt 1 µm). Seega on nad enamasti viburitest lühemad. Piilide tipus on adhesiinid, mis tunnevad ära retseptori seostuspinnal. Patogeensete bakterite piile kasutatakse ka vaktsiinide tegemiseks. Pillilide tipus on adhesiinid. Nende kaudu toimub kinnitumine pinna (näiteks eukarüoodi limaskesta rakkude) retseptoritele. Kinnitumises määravad spetsiifilisuse suhkrud glükosüülitud valkude ja lipiidide koosseisus. G(-) bakteritel kinnitub piil välismembraanile.
periplasmaatiline ala) bakteriteks. Bakteritel esinevad rakumembraani sissesopistused mida nim mesosoomideks. Mesosoomid on seotud DNA sünteesi ja valkude sekreteerimisega. Prokarüootsel rakul võivad esineda väljakasvud. Kui need on lühikesed, siis neid nim pili'deks ja need on vajalikud pinnaga seostumiseks. Suuremad väljakasvud kannavad nime viburid (flagella) ja on olulised liikumises. Bakterite viburid erinevad eukarüootide viburitest. Ei sisalda mikrotorukesi. On raku pinnaga seotud valgust koosneva rõngaste struktuuri vahendusel. Bakterid võivad olla väga vastupidavad ebasoodsatele keskkonnatingimustele, moodustades endospoore rakusiseseid tugeva kestaga moodustisi, milles tsütoplasma on dehüdreerunud. Aktinomütseedid on hargnevate rakkudega bakterid, mis produtseerivad näit streptomütsiini. · Eukarüootsed rakutuumaga. Tuumas paikneb DNA, mis on muust raku sisaldusest