** Kurioosumid: Jugoslaavia (ei saanud NSVLiga/Staliniga üldse läbi), Poola-Türgi lepe Kõige rohkem on mitte-alalise liikmena olnud Jaapan, kokku 21 aastat. Hääletamine Julgeolekunõukogus ● Protseduurilised - Mis on protseduuriline? ● Sisulised - Puudumine - Hääletamisest mitteosavõtmine kui ollakse tüli osapooleks ** Tüli vs olukord -> diplomaatiliselt eristatakse. Tüli on mingi konkreetse põhjusega, olukord on ilma konkreetse põhjuseta. Saab küsimuste vetostada protseduurilises, viia üle sisulisse ja seal uuesti vetostada. Hääletamises see, et keegi ei tohi olla vastu. Kui riik on ise tüli osapooleks, siis ei tohi võtta hääletamisest osa. Pmst pole ÜROl viiele alalisele liikmele võimalik kunagi sanktsioone kehtestada. Sekretariaat ja Peasekretär ● Sekretariaadi personali nimetab peasekretär - Ei saa oma valitsustelt juhiseid. Peab olema lojaalne ÜROle. ● Peasekretär valib Peaassamblee Julgeolekunõukogu soovitusel
Eesmärk : reformida institutsioone, et valmistada neid ette Hispaania ja Portugali liikmesuseks ning kiirendada otsuste tegemist ühtse turu ettevalmistamisel. Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi- mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise protseduur
( valitakse süsteemi alusel, hetkel on liige ka Eesti).Liikmed valitakse 3 aastaks. Julgeolekunõukogu on see millele rõhutakse palju ja peetakse ÜRO kõige tuntumaks pooleks.Teeb sisuliselt kõik sõjalised ja julgeolekualased otsused. Julgeolekunõukogu peaks teoreetiliselt olema maailma julgeoleku ülem, tegelikuses on see mõtetu mis seal toimub. Liikmeid on 15, 5 on alalist liiget kes on ja jäävad( Venemaa, Prantsusmaa, USA, Hiina, Suurbritannia) teevad otsuseid ja õigus otsuseid vetostada anuisikuliselt. Mõtetu sellepärast, et kõik probleemid tekitavad need alalised liikmed ise ja siis ka vetostavad . Rahvusvaheline kohus ( ICJ) Riigid esitavad kaasusi (tavainimene ei saa kaebusi esitavad, esitavad riigid nt. tõsised riigivastased kuriteod, sõjakurjategijad), kuuluvad 15 kohtunikku. Allüksus on ICC- kriminaalkohus( inimsusvastased kuriteod). ÜRO peamised tegevused inimõiguse kaitsega, arengutoetusega (riike kes on arengus maas), toit,
istungi Lõunatab PM-iga iga nädal Seega ülesanne: "konsulteerida, julgustada, hoiatada" · Teoorias võib Briti monarh: kuulutada sõda, sõlmida välislepinguid, vallandada PM-i, jne Saksa liidupresident: Valitud spetsiaalse kogu poolt (Bundestag + liidumaade esind.) Kinnitab ametisse kantsleri ja vabastab PM-i ettepanekul ametist ministreid Võib Bundestagi laiali saata, kui valitsus kaotab usaldushäälet. Kuulutab välja seadusi ja võib neid ka vetostada, kuid teeb seda vaid Konstitutsioonikohtuga nõu pidades. Tooge välja pool-presidentaalse süsteemi põhilised tunnused ja illustreerige neid näidetega mõnest riigist või riikidest, mille kohta te teate, et tegu on pool-presidentaalse süsteemiga! · Vähelevinud: Prantsusmaa, Soome, Leedu, Poola, Portugal. Üldjooned: President on otse valitud teatud tähtajaks (Prants. 5 a)
vajas ja vahel hääletasid nii nagu patroon soovis. Kliendid moodustasid ka kaitsesalku, väeosi. Paljud patroonid olid patriitsid, aga kliendid ei pruukinud olla vaesed plebeid. Ka jõukatel plebeidel võisid kliendid. Siit edasi plebeid hakkasid oma õigusi nõudma. Üks alus oli seepärast, et nad olid enamus sõjaväes. Hakkasid streikima ja said nii poliitilisi õigusi. Võisid moodustada omasid koosolekuid consilium plebeis ja nad said valida omale eestseisjad tribuni, kellel oli õigus vetostada Rooma riigiametnike otsused, kui need käivad vastu pleiebde huvidele. Järgmine nõue oli panna kirja Rooma tavaõigus. 451 koostati Rooma esimesed seadused 12 tahvli seadused, mis ei ole säilinud. Need oli väga karmid, rõhutasid seisusevahet, panid paika võlaõiguse ja perekonnaõiguse. Plebeidele suurt kergendust neile see ei toonud, aga vähemalt oli asi kirja pandud selgelt ja nii palju seadusi väänata enam ei saanud. 367 kehtestati uued seadused, kus
a Liidrid erukindral Andres Larka ja advokaat Artur Sirk Kritiseeris valitsust suutmatuse pärast hoida riigis korda ja tagada majanduslikku stabiilsust Muutus riigi suurimaks parteiks - u 20 000 liiget Töötas 1933. a välja uue EV põhiseaduse projekti, mis jõustus 1934. a Põhiseadus nägi ette 5 aastaks valitava riigipea e riigivanema ametikoha õigusega ise dekreete välja anda, Riigikogu seadusi vetostada, Riigikogu laiali saata. 1934. a märtsis pidid toimuma uue Riigikogu ja riigivanema valimised Riigivanema kandidaadid K. Päts, J. Laioner, A. Larka, A. Rei "Vaikiv ajastu" Eestis 1934 -1940 12.märtsi 1934 riigipööre Korraldasid peaminister K. Päts ja sõjaväe ülemjuhataja J. Laidoner kehtestasid 12.03.1934 riigis 6 kuuks kaitseseisukorra väitega, et vapsid valmistasid ette riigipööret
et saada nõu majandus ja sotsiaalvaldkondade Euroopa Ühenduste poliitikate väljatöötamisel. 1986 Ühtne Euroopa Akt Hakati euroopa majandusühendust edasi arendama. Tugevdati riikideülest elementi-kui mida EU vastu võetakse muutub see liikmesriikidele kohustuslikuks. Vähendati valitsusvaheliste kokkulepete mõju. Loodi õiguslik alus Euroopa poliitilisele koostööle(puudutab välis-ja julgeolekupoliitikat)Euroopa Parlament sai õiguse vetostada Euroopa Ühenduste laienemist ja lepingute sõlmimist assotsieerunud liikmetega. Euroopa Ülemkogu muutus formaalseks ehkki mitte Ühenduste lepingutes. Asutati EU esimese astme kohus(praegune Üldkohus), komitoloogia protseduur-(euroopa komisjon saab välja anda) sai aluslepingu osaks.Kehtestati siseturg:kaupade vaba liikumine, teenuste vaba liikumine, inimeste vaba liikumine, kapitali vaba liikumine kindlustati. Kvalifitseeritud
Kogu impeeriui käsu õigus oli tema käes, teiste riigiametnike õigus peatus. Piiramatu valitseja, pärast oli ta aruande kohustuslik. Tribuni plebis- algselt kaks hiljem 10, valitud plebeide koosoleku poolt . Veider lugu, nad ametlikud ei olnud riigiametnikud, vaid olid plebeide esindajad, sisuliselt omandasid riigiametniku staatuse, kohustus järgida et mitte ühegi magistraati ja riigiametniku otsus ei ohustaks plebeide huve, õigus kokku kutsuda koosolekuid ja vetostada ükskõik kelle otsust ( v. Diktaatori oma) . Vetiõigus oli tõhus relv, vetoõigust pärssis, igal tribuunil oli oma veto õigus vastu vetostada teise oma. Nad olid plebeide tribund ja valiti plebeide hulgast , ei tähenda et valiti lihtsarahva hulgats, aga valiti plebeide päritolu nobiliteedi suguvõsast. Andis plebeilist päritolu nobiilidele teatud eelispositsiooni rooma riigiasjades.
224) Viimasena saadetakse Kongressis mõlema koja poolt parandatud eelnõud konsultatiivkomisjoni, kus see ühesuguseks sõnastatakse. Siin punktis lõpeb eelnõude teekond harva, kuid see on võimalik juhul, kui komisjoni liikmed ei suuda jõuda üksmeelele. Kui aga selleni jõutakse, saadetakse kompromisseelnõu mõlemasse kotta heakskiiduks. Eelnõu, olles kogu Kongressi poolt heaks kiidetud, läheb lõpuks presidendi lauale, kus see võidakse heaks kiita või halvemal juhul vetostada. Veto võib Kongress aga tühistada kahe kolmandiku mõlema koja vastuhäälega. (Gitelson jt, 1996, lk. 222) Nagu näha, on seaduseelnõu tee pikk ja aeglane ning koosneb mitmetest etappidest. Iga etapi lõpus on takistus, mis võib eelnõu teekonna peatada, olgu selleks siis komisjoni huvi puudus antud küsimuses või presidendi veto. Seega peetakse tihtipeale Kongressi seaduseelnõude kalmistuks, kuna paljud eelnõud jäävad takistuste taha kinni enne, kui nendest saavad seadused.
Probleemid – kuidas hoida lõuna ala nii, et seda uuesti ära ei vallutataks. L-S ajal vastasseis konservatiivide ja reformatistide vahel kaob ära. Konservatiivide neokonfutsianism muutub ametlikuks hiina riigi idealoogiaks. See on ka aeg, kui neokonfutsianism levib ka mujale, Hiinast välja Koreasse ja Jaapanisse. Riigi halduse poolest L-S ülesehitatud teistpid. Valitsuses ametnikud, keisrid olid riigipeaks formaalselt. Keisril oli õigus vetostada midagi, mitte nõus olla jne. Sellegipoolest osalesid keisrid seaduseloome protsessis, riigiotsuste tegemise protsessis üsna vähe. L-S samm tagasi, ei liikunud paindlikuma lääne valitsuse poole, vaid autokraatsema süsteemi poole. P-S ajal oli valitsussüsteem tsentralisseeritud, aga võimu teostas mitu inimest, mitte üks valitseja. Areng toimus kiiresti ja huvitavalt, palju uusi asju tuli sisse.
annaabi.ee 
