lihtne ja korrektne. · Domineerisid · Oli avaramaid ja koekirjalised kangad, liibuvamaid pintsakuid, palju oli ruutu, ka püksid laiemaid ja kitsamaid tehti ruudulised. pükse. · Vahel kanti triiksärgi · Oli rohkem kolme asemel kõrge kaelusega nööbiga ülikondi dzemprit või trikotaazist · Pidulik ülikond oli tihti pluusi. teisest riidest vestiga. Pildid Meeste soengumood · Juukseid lõigati kõrva kohalt õhukeseks ja lühikeseks, kõrvatagune jäeti paksemaks. · Moes oli randiga kukal, siilisoengud, lokid ja sile üle pea kammitud soeng. · Pealt lõigati juuksed lühikeseks, kuklaosa jäeti pikemaks. Kasutatud kirjandus Kate Mulvey ja Melissa Richards. "Meie sajandi iluideaalid". Kirjastus Varrak, 2000 Ajakiri Siluett (sügis 2/1987, talv 3/1986)
Autoportree. Ta Matate (turg). Paul Cezanne (1839 1906) alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. Oma tõid õnnestus tal harva eksponeerida. Ta eemaldus impressionismistt kuid jäi tunnustama selle mitmeid saavutusi, eriti värvide ilu ja heledat valgusküllast koloriiti. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormikindlusega. ( Natüürmort kummutiga. Kaardimängjad V. Suplevad naised. Poiss punase vestiga. Natüürmort õunakorviga.Sinine vaas. Saine-Victoire'i mägi.) Kubism sellest saab rääkida aastast 1907. Algselt oli see pilkeks antud nimetus. Kubismi rajasid Picasso ja Braque. Kubistid säilitasid loodusliku motiivi, kuid nende ainering oli piiratud majad, puud ja natüürmordid nõude, muusikariistade ja muude sääraste esemetega , millel on küllalt kindel geomeetriline vorm. Side loodusega jäi ajaag järjest väiksemaks
1897 Lisaks: ,,Autoportree’’ 1888 ,,Te matete’’ ehk turg 1892 (5 inimest pingil) Paul Cezanne (1839-1906) ,,Natüürmort kummutiga’’ 1887 ,,Kaardimängijad’’ 1890-1892 ,,Suplevad naised’’ 1900-1905 Lisaks: ,,Poiss punase vestiga’’ 1888-1890 ,,Natüürmort õunakorviga’’ 1890-1894 ,,Sinine vaas’’ 1890-1891 Henri de Toulouse-Lautrec (1864-1901) Naiskloun La Goulue ,,Moulin-Rouge’is’’ 1891 ,,Härra Boileau’’ 1893 Reklaamplakat Jane Avril 1893 Maurice Denis ,,Muusad’’ 1893 Näide nabiide kunstist.
Kõik see toimub õues, uuel multifunktsionaalsel väljakul. Klassijuhatajad liiguvad oma klassiga kaasa. Need kes klassijuhatajad ei ole, saavad samuti spordipäeva raames ülesanded. Spordipäev algab rivistuse, tervituste ja soojendus ringiga, millele järgneb pendelteatejooks. *Pendelteatejooksu võistkonnad tuleb esmaspäeval 21. septembril kõikidel klassidel komplekteerida järgmiselt 5 poissi+5 tüdrukut(tüdruk tohib vajadusel asendada poissi). Alustab tüdruk ja lõpetab poiss vestiga. Pendelteatejooksude järjestus on järgmine, alustame vanematest klassidest ja lõpetame noorematega. Arvestust peetakse nii nagu allpool on välja toodud. 1. 10-12 klass (10 klass moodustab kaks võistkonda ja 12 klass moodustab kaks võistkonda, 11 klass moodustab ühe võistkonna)/5 võistkonda. 2. 8-9 klass moodustavad iga klass ühe võistkonna/5 võistkonda. 3. 6-7 klass moodustavad iga klass ühe võistkonna/6 võistkonda. 4
Reklaamplakat "Jane Avril" 1893 Naiskloun De Goulue "Moulin-Rouge'is"1891 PAUL CEZANNE "Kõik mind ümbritsev on taandatav geomeetrilistele kujunditele, vormidele." Portreed, zanrimaalid, maastikumaalid, natüürmort. "Kaardimängijad" "Suplevad naised!1900-1905 "Poiss punase vestiga"1888-1890 "Natüürmort õunakorviga"1890-1894 "Sinine vaas" 1890-1891 "Saine-Victoire'i mägi"
P.CEZANNE (20 saj. Kunst) ,,Autoportree kübaraga" DUCHAMP Änaine kes kõnnib trepist alla" ,,Suured suplejad" 1906 ,,Kahnweileri portree" ,,Poiss punase vestiga"1888 MATISSE ,,Abikaasa portree" 1905 G.BALLA VENE AVANGARD ,,Daam koeraga" N.GONTSAROVA
(,,Kaardimängijad"). Hakates impressionismiga tegelema sai suure tagasilöögi kriitikutelt, kes pidasid Cezanne ruumi kujutamist ja vorme rohmakateks. Impressionismist eemaldudes võttis siiski üle värvide ilu ja valgusküllase koloriidi. Edasi tahtis ta ühendada looduse vormid stereomeetriliste kujunditega (näiteks silinder, kuup, koonus). ,,Saine-Victoire'i mägi". Ta lõhkus ka tsentraalperspektiivi. Maal pidi olema vaimse tähenduse allikas. Teoseid: ,,Poiss punase vestiga", ,,Sinine vaas", ,,Natüürmort kummutiga", ,,Natüürmort õunaga", ,,Suplevad naised". Georges Seurat. Teda peetakse noeimpressionismi rajajaks (puäntillism ehk looduse edasi andmine punktitaoliste värvilaikudega). ,,Pühapäeva pärastlõuna Grande-Jatte'i saarel". Ta tajus, et värvilised objektid oma varjuga mõjutavad üksteise nähtavat värvust. Nn täiendvärvuse varjundid. ,,Seine Grande-Jatte'i saarelt nähtuna"
Siidirevääridega kuub, käänistega püksid, mille küljeõmblustel satiinpael, on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid on läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Frakiga ei sobi kanda käekella. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. Kikilips on vestiga ühte värvi. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Smoking Smoking on õhtuülikond ja seepärast kantakse seda ainult pärast kella kuut õhtul kas teatris, pidulikel õhtusöökidel, tantsupidudel või üritustel, mis toimuvad elegantsetes hotellides ja klubides. Traditsiooniliselt õmmeldakse smoking peenest mustast villasest riidest. Smoking võib olla ka valge. Sel juhul on püksid valged või mustad. Kuid tänapäeval on kasutusel ka tumesinisest,
Väärisehete ja ehtsate karusnahkade kandjate elustiil tõusis üldsuse huviorbiiti. Kõige sikim aksessuaar, mis kellelgi olla sai, oli hämmastaval kombel laps. Beebi pidi olema loomulikult täiuslikult ilus, puhas ja kaunilt riides. Mehed: · Klassikaline ülikond oli lihtne ja korrektne. · Oli avaramaid ja liibuvamaid pintsakuid, laiemaid ja kitsamaid pükse. · Oli rohkem kolme nööbiga ülikondi · Pidulik ülikond oli tihti teisest riidest vestiga. · Populaarne oli smoking · Domineerisid koekirjalised kangad, palju oli ruutu, ka püksid tehti ruudulised. · Vahel kanti triiksärgi asemel kõrge kaelusega dzemprit või trikotaazist pluusi. Muusika · Hard rock · Heavy metal · Michael Joseph Jackson ,,Bad" · Queen "Now I'm Here" · John Lennon ,,Mother" Filmikunst · Bruce Willis, Saksamaa ,,Visa hing" · Mel Gibson, USA ,,The River" · Sylvester Stallone, USA ,,Rambo"
*otsis ainsat, võimalikku ja objektiivset kujutamisviisi, mille kaudu oleks võimalik näidata luuduse fundamentaalset olemust. * alustas tumedate pastoossete piltidega, millel on tihti kujutatud vägivaldseid sündmusi. * töödes palju moonutusi ja ruumikujutus kohmakas. *Looduses nähtavaid vorme lähendas silingri, kuubi, koonuse või muuga *maalimine mitmest vaatepunktist – lõhkus aluse tsentraalperspektiivilt. * „Suplevad naised“, „natüürmort õunakorviga“, „poiss punase vestiga“, „kaardimängijad“ 16. Mis iseloomustab neoimpressionistide loomingut? Tooge näiteid *Maaliti aegamööda, kiht kihi haaval *Maaliti ääris, mis sulges kompositsiooni. *Ainestik tuli tavaliselt igapäevaelust, Palju kujutati populaarseid meelelahutusi, nagu kohvikud, tsirkused ja kontsertid aga tehti ka maastikumaale. *eesmärgiks oli valguse tõepärane kujutamine. Erinevalt impressionistidest huvitasid neid rohkem optilised efektid ja kompositsioon kui vahetu mulje edasiandmine. * G
Teostele paneb pealkirju küsimustena. Tahtis luua uut stiili, mis väljendaks suuri tundeid moodsal moel. Oli fanaatik ja iseõppija. Sureb süüfilisse. 14. Paul Cezanne. Pidas ennast elu kurvaks äparduseks. Melanhoolne. Jõukas. Esialgu maalib natüürmorte. Sageli võib näha, et teosed on naiivselt kohmakad. Esines ka esimesel impressionistide näitusel. Keskendub oma maalimislaadile. Värvid külmad, rahutud, tugevate mustade piirjoontega. (Poiss punase vestiga) Taotleb, et kõike saab vaadata läbi geomeetria. Elu lõpus hakkab maalima loodust, värvid heledad ja kirkad. Tõukejõuks järgmisele suunale. 15. Henri de Foulouse- Lautrec. Pärit aadli perekonnast. Kidura tervisega. Loomingus saab tõuke Decas' loomingust. Inspiratsioon Pariisi ööelust. Väga hea joonistaja. Sai õpetuse kohalikult. (Vrietee). Lemmikkohad olid lõbumajad. Meeldis napsitada ja naised. Kuulsuse sai Moulin Rouge plakateid kujundades.
- madal soeng 17. saj. Rõivastus 17. saj. keskpaigas keskpaik Mehed: - alusseelik püksid, põlvpüksid, särk, jakk, sukad, jalutuskepp - rosettidega kaunistatud kingad - suurte lokkidega parukad Naised: - kaks kleiti üksteise peal - dekoltee õlgu paljaksjättev - esitükiga korsett - kapsapeasoeng Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. saj. alguses Mehed: - vestiga ülikond, põlvedeni ulatuv saterkuub - kaelaside kravatt, palju nööpe Naised: 18. saj. - sale ja rühikas algus - kõrge traatkarkassil soeng - ühest kangast komplektid AMPIIR Varaklassitsism (1770-1800) 1700. a Materjalid ja värvid: - luksuslikud, paksud kangad - siid, musliin, samet - valge värv, tikand - 1/3 kleidi pikkusest
ilmtingimata kinni kas käest, käsivarrest või õlast. Sellisel juhul ei tohiks tõmbuda eemale. Kui soovite kedagi enda poole kutsuda, siis tuleb käe peopesa allapoole pöörata ja siis näpuga teha enda poole kutsuvaid liigutusi. Näpuotste nipsutamine lõua all tähendab ,et nipsutaja ei oska küsimusele vastata 4.3. Rõivastus Brasiilia on troopikamaa, seetõttu on soovitav kanda naturaalsest kiust kangaid. Brasiilias on südatalv juulis, ja südasuvi jaanuaris. Vestiga ülikond tähendab, et tegemist on ärijuhiga. Vestita ülikonda kannavad lihtametlikud. Rõivastuses tuleks välitida rohelise ja kollase kombinatsiooni ( need on Brasiilia lipuvärvid). Ärinaistel on väga tähtis konservatiivselt riietuda. Igasugune vääratus võib maksma minna koostöö. Samuti on tähtis maniküür. Teksapükse kannavad noored. Ärimehe vabaja rõivad võiks olla viigiteta püksid ja pikkade varrukatega särk. 9 4.4
Suured pidulikud lõunasöögid 1. HOMMIKUPOOLNE VASTUVÕTT · Riietus ei tohi olla sportlik · Väljanägemine korrektne · Naistel kostüüm või kleit · Meestel tänavariietus · Suvel või vähem pidulikel üritustel naistel kerged suvekleidid või kostüümid (kübar,kindad,sall), meestel hele ülikond 2. ÕHTUNE VASTUVÕTT, kutsel "TUME ÜLIKOND" · Tumesinine, tumehall või must ühe- või kaherealine ülikond vestiga või ilma · Särk valge või õrna koetriibuga · Siidlips tagasihoidliku mustri ja värviga 11 · Must lips on leinalips · Sokid piisavalt pikad ja musta värvi või ülikonna värvi tumedad · Kingad õhukese nahktallaga · Tume ülikond võib asendada frakki · Naistel pole kohased kampsunid, suured dekolteed · Naistel materjaliks siid, samet, õhuke villane. Soovitavalt ühevärviline
Frakk on õmmeldud mustast peenest villasest riidest. Frakiga kantakse kõva, tärgeldatud rinnaesisega särki, mille nööbid läbipaistvast materjalist, pärlmutrist või pärlitest. Särgikäised kinnitatakse mansetinööpidega. Välja arvatud matused ja mõningad teised erijuhtumid - väitekirja kaitsmine, doktoriks promoveerimine - kantakse fraki juurde valget vesti. See võib olla ühe- või kaherealine; vesti ääred õmmeldakse pikeest, nööbid peavad kinni olema. Kikilips on vestiga ühte värvi. Soliidsete restoranide peakelnerid kannavad musta vesti ja kikilipsu. Fraki rinnataskus kantakse ainult valget taskurätti. Kui kantakse aumärke - frakk on ainuke õhturiie, millega neid sobib kanda -, siis taskurätti ei panda. Kui etikett lubab smokingu juurde ka peenest mustast nahast kingi, siis fraki juurde kuuluvad ainult mustad lakk-kingad ja loomulikult mustad siidsokid.
○ 1986. aasta- fosforiidikampaania. SOTSIALISTLIK REALISM EESTI KUNSTIS Esimese Eesti Vabariigi lõpuaastatel: ● Tallinnas tegutses Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool (õppeaeg 4 aastat) ja Riigi Kõrgem Kunstikool, Tartus Kõrgem Kunstikool Pallas; ● Iseseisvat loomingulist tegevust oli alustamas lootust andvate andekate kunstnike põlvkond, kes oli saanud kunstihariduse kodumaal. Adamson Eric: Natürmort viiuli ja vestiga Suvel Elmar Kits: Figuur tooli ja lilledega Vana aednik Kunstiteoste arutelu EN Kunstnike Liidus Tallinnas (Pallase lõputöö) Konversatsioonid idiootidega V.I.Lenin ● Maal meenutab oma kompositsioonilt vene ikooni, vihjates sellega Lenini isiku jumalustamisele NSVLiidus; ● Keskel “pühak” ja ümberväikeste kaadritena pildid tema elust ja tegudest.
me tuleme? Kes me oleme? Kuhu me läheme?" Värvikirevad maalid ,,Ta matete", ,,Nägemus pärast jutlust", ,,Autportree". Süntetistlik stiil teosed, milles on religioossed või legendilised vihjed. P. Cezanne oli pettunud ühiskonnas, kes ei mõistnud tema kunsti. Tema vilets joonistamisoskus pani teda kasutama kehade geometriseerimise võtet. Mõjutas kubismi teket. Tahtis ühendada impressionistlikud värvid klassikalisele kunstile omase vormitunnetusega ,,Poiss punase vestiga", on teinud ka natüürmorte ,,Natüürmord õunaga", ,,Natüürmort kummutiga." Lõhkus tsentraalperspektiivi ,,Kaardimängijad V", ,,Suplevad naised", maasikumaal ,,Saint Victoire mägi" Puätnillism neoimpressionism, rajatud G. Seurat poolt ning hiljem edasi arendatud P. Signaci poolt. Uuriti värvispekrit, pintslitõmbed hästi aeglased ja rahulikud. Objekti kujutamine punktikestena. Igav ja tüütu. Seurat ,,Visand Grande Jatte saare jaoks",
Pidulik tume ülikond on kvaliteetsest, hinnalisest materjalist. · Üherealise ülikonna puhul võib kanda vesti, mis harmoneerub ülikonna ja daami rõivastusega. · Üherealise ülikonna kõige alumine nööp jäetakse lahti. · Traditsiooniliselt valge, elevandiluu värvi või pastelset tooni särk, soovitavalt topeltkäiste ja ja mansetinööpidega. Päevasel üritusel on igati kohane ka värviline või must särk. · Eelistatult pikk lips, mis valitud kooskõlas pintsaku, särgi ja vestiga ning daami tualetiga. Mustrita musta lipsu loetakse tavaliselt leinalipsuks. · Mustad või ülikonnast tooni võrra tumedamad, pikemad sokid. · Mustad, nahktallaga või ülikonnast ühe tooni võrra tumedama värvitooniga kingad. · Tavaliselt ülikonnaga aumärke ei kanta, lubatud on nööpaugus kanda aumärgi rosetti. · Väga piduliku sündmuse puhul (kui tume ülikond asendab frakki) võib kanda särgi tooni taskurätti rinnataskus.
koonusekujuli-sed, alt sakilised katused meenutavad ülestõstetud servadega teravapõhjalist kübarat. Kui silm nende losside amfiteatri astmeist kõrgemale tõusis, siis jõudis ta pärast sügava kuristiku ületamist Uuslinna katuste vahel, mis polnud muud kui Saint-An-toine'i tänav, lõpuks Angouleme'i lossini. Mitmete aegade suurehitusena pakkus see ka üsna uusi, väga valgeid osi, mis kogu ehitusega niisama vähe sobisid kui punane paik sinise vestiga. Kuid uue lossi haruldaselt terav ja kõrge katus oma rohkete nikerdatud vihmaveetorudega ja tinaplaatidega, kus kullatud plekist inkrustatsioonid särasid tuhande fantastilise arabeskina, see nii huvitavalt kirjatud katus kerkis graatsiliselt vana lossi tuhmunud varemete vahelt, mille paksud, vanadusest vaatidena tursunud, kõdunenud ja ülalt kuni alla mõranenud tornid sarnanesid suurtele vatsadele, mille eest nööbid on ära karanud. Taamal tõusis Tournelle'i lossi tornide mets