osas Õrnkimp Füsioloogiline funktsioon Paiknemine seljaaju valgeaine väädis Juhtetee Seljaaju juhtefunktsioonid: alanevad juhteteed Kortikospinaalkulgla (püramidaalsüsteem): neuronid asuvad motokorteksis ja premotokorteksis (väljad 4 ja 6). Toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele. Täidab sihtmotoorset funktsiooni Ekstrapüramidaalsüsteem (tugimotoorne funktsioon) Rubrospinaalkulgla Vestibulospinaalkulgla Retikulospinaalkulgla Tektospinaalkulgla Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla: algus – keskaju punatuum. Retikulospinaalkulgla: algus – sillas ja piklikajus paiknevad retikulaarformatsiooni tuumad. Nagu rubrospinaalkulgla toimib erutavalt painutajalihaste alfa- ja gamma- motoneuronitele ja pidurdavalt sirutajalihaste vastavatele motoneuronitele Ekstrapüramidaalsüsteem Vestibulospinaalkulgla: algus – vestibulaartuum. Toimib erutavalt sirutajalihaste alfa-
40. mis asi on mõhnkeha ja millest ta koosneb? Mõhnkeha on vahekoht, mis ühendab suuraju kaht poolkera. Mõhnkeha koosneb valgeaine plaadist NS slaid 35; anat lk 200, 202 41. milliseid funktsioone reguleerib piklikaju? Hingamine, südametalitlus, seedimine, aevastamise ja oksendamise reflekside keskus NS slaid 42; füsiol lk 249 42. kust saab alguse vestibulospinaalkulgla ja mis Algus- vestibulaartuum; toovad erutusi lihastele keha tasakaalu hoidmiseks NS slaid nr 68; anat lk 212 ülesanne sellel on? 43. mille vahel asub ajusild? Asub tagaajus, piklikajust ülal- ja eespool NS slaid 46; anat lk 195 44. mis on väikeaju peamine ülesanne
· Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) - väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla - tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid
Alanevate ehk eferentsete juhteteede kaudu jõuavad närviimpulsid peaajust seljaajju, kust nad antakse motoorsete närvide kaudu edasi keha perifeeriasse - lihastesse ja teistesse elunditesse. Alanevad juhteteed paiknevad peamiselt seljaaju valgeaine eesmistes väätides ja külgmiste väätide mediaalses osas. Tähtsaimad alanevad juhteteed on kortikospinaalkulgla, rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla, vestibulospinaalkulgla. 163. Seljaajunärvi moodustumine, arv, jagunemine: Vt. küsimus 148 joonis. Seljaajunärv moodustub seljaaju kõhtmise ja selgmise juure ühinemisel ja on väga lühike. Väljudes lülidevahemulgu kaudu lülisambakanalist, jaguneb ta kaheks - selgmiseks ja kõhtmiseks haruks. Seljaajunärvide kõhtmised harud kaela, õla, nimme ja ristluu piirkonnas koonduvad põimikuteks. Seljaaju närve on 31 paari: 8 paari kaela-, 12 paari rinna-, 5 paari nimme-, 5 paari ristluu- ja 1 paar õndranärve.
· Motoorset tegevust korrigeeriva lüli moodustavad mitmed kortikaalsed ja subkortikaalsed keskused · Korrigeerimisaparaadid (komparaatorid) asuvad - suuraju laubasagarates - põhimiktuumades (sabatuumades) väikeajus EKSTRAPÜRAMIDAALSÜSTEEM · Motoorika juhtimise subkortikaalne tasand realiseerub eelkõige ajutüves paiknevate motoorsete keskuste kaudu, mis moodustavad neli ekstrapüramidaalsüsteemi juhteteed: - rubrospinaalkulgla tektospinaalkulgla - retikulopinaalkulgla(d) - vestibulospinaalkulgla(d) · Koos väikeaju ja ajutüve retikulaarformatsiooniga moodustavad need juhteteed olulise lüli: - lihastoonuse regulatsioonis - kehahoiaku regulatsioonis - automatiseerunud liigutuste koordinatsioonis ASENDIREFLEKSID · Asendiefleksid reflektoorsed reaktsioonid, mis on seotud lihastoonuse ümberjaotamisega Maa gravitatsiooniväljas · Refleksikeskused asuvad põhiliselt ajutüves ja ka kõrgemates keskustes · Jaotatakse 2 rühma: - staatilised refleksid - statokineetilised refleksid
soojusregulatsiooni, janu- ja näljatunde, emotsioonide ja tundeelu regulatsioon. , *Retikulaarformatsiooni ülesanne on avaldada aktiveerivat või pärssivat toimet kesknärvisüsteemi talitlusele. *Hammas-, kork-, kera- ja telgihammastuumad on väikeajus paiknevad paaristuumad. *Mustaine kaudu reguleeritakse neelamis- ja mälumisliigutusi. 139.Millised alltoodud väidetest on väärad? *Rubrospinaalkulgla, tektospinaalkulgla ja vestibulospinaalkulgla on püramidaalkulglad., *Subduraalruum jääb selja- ja peaaju katvate ämblikuvõrkkesta ja pehmekesta vahele. 140."Seljaaju koosneb närvirakkude kogumikest ehk hallainest ning närvikiudude kimpudest ja kulglatest ehk valgeainest. Valgeaine asub seljaajus seespool, hallaine selle ümber perifeerselt." VÄÄR 141.Millised alltoodud väidetest autonoomse närvisüsteemi kohta on tõesed? *Parasümpaatikuse keskused on ajutüves ja seljaaju ristluu osas paiknevad tuumad.,
teistesse elunditesse. 1) Kortikospinaalkulglad – kulgevad motokorteksi pretsentraalkäärust mööda seljaaju eesvääti vastavalt tasemele, millist segmenti on vaja informeerida. Tahtlik liigutus. - Lateraalne kortikospinaalkulgla - Eesmine kortikospinaalkulgla 2) Subkortikaalkulglad – automaatsed liigutused - Rubosspinaalkulgla: algab keskaju punatuumast, lõpeb seljaaju eessarve motoneuronite juures. - Tektospinaalkulgla: algab keskaju nelikküngastikust - Vestibulospinaalkulgla: algab ajusilla vestibulaartuumast ja tuleb kuhu on paigutatud tasakaalunärvi tuum. 21. Lihastegevuse juhtimise ja tagasiside ülesanded 1) Närviimpulsside kulg tahtlikul põlveliigese sirutamisel: Signaal reielihasest (lihaskääv ja kõõlusorgan) sirutustaseme kohta -> reienärv -> nimmepõimik (viimane rinnanärv ja neli esimest nimmenärvi) -> õrnkimp -> kulgeb valgeaine tagaväädis posttsentraalkääru ülemisse ossa.
1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis- liigutuste sooritamiseks 4) TEKSTOSPINAALKULGLA asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 77 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded?
1) KORTIKOSPINAALKULGLAD – lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. – reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA – algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA – paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. – tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis- liigutuste sooritamiseks 4) TEKSTOSPINAALKULGLA – asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 77 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded?
1) KORTIKOSPINAALKULGLAD lateraalse närvikiud ristuvad piklikajus ja kulgevad seljaaju valgeaine külgmise väädi mediaalsesosas. Eesmise närvikiud kulgevad seljaaju valgeaine eesmise väädi mediaalses osas. reguleerivad tahtelisi liigutusi 2) RUBROSPINAALKULGLA algab keskajus paiknevast punatuumast, moodustab suuraju säärtes ristuse, läbib silla, piklikaju ja suundub seljaaju valgeaine külgmisesse vääti. 3) VESTIBULOSPINAALKULGLA paikneb seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas. tema närvikiud oovad erutusi lihastele keha tasakaalustamis- liigutuste sooritamiseks 4) TEKSTOSPINAALKULGLA asub seljaaju valgeaine eesmise väädi pindmises osas - selle kulgla vahendusel reageeritakse automaatselt ootamatutele tugevatele valgus ja heliärritustele. 76 143) Nimetage ajukestad, nende paiknemine, ülesanded?
pealihaste liiigutuste reguleerimine Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist.
Püramidaalsüsteem algab motokorteksist motoorne ala otsmikusagaras osaleb tahtlike liigutuste kontrollis, suurus ja asukoht on liigiti erinev Ekstrapüramidaalsüsteem Rubrospinaalkulgla algab keskaju punatuumast, kuhu tulevad kokku ajukoorest, väikeajust ja taalamusest pärit impulsid, mis reguleerivad lihasrühmade koordineeritud liigutusi seismisel, jooksul, ujumisel, hüppamisel jne. Loomadel peamine motoorne trakt. Vestibulospinaalkulgla signaalid lähtuvad sisekõrvast, võimaldavad säilitada tasakaalu, lihaste toonust ja kehahoiakut. Tektospinaalkulgla algab keskajust, kannab edasi optilisi ja akustilisi impulsse, mis võimaldavad ruumis orienteerumist. Eriti arenenud kaladel ja lindudel. Retikulospinaalkulgla- impulsid lähtuvad ajutüve retikulaarformatsioonist, modifitseerivad reflektoorseid ja vabatahtlikke liigutusi, kontrollivad hingamist, vereringet ja sensoorse süsteemi impulsside liikumist.
annaabi.ee 
