ning muu päritolu asunikke. Neid, kes ei suutnud oma saksa päritolu tõestada, kutsuti kadakasakslasteks. Paljud baltisakslased täitsid Venemaal nii riigiametnike, sõjaväelaste kui ka teadlaste rolli. Üheks olulisemaks baltisaksa suguvõsa päritoluga teadlaseks oli Karl Ernst von Baer. Karl sündis 1792. aasta veebruaris Piibe mõisas. Eestimaa rüütelkonna peamehe, Magnus Johann von Baer ja Juliana von Baer, pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Tema esimesed mälestuses pärinevad aga Virumaalt, Lasila mõisast. Selle mõisa omanik oli tema isa vanem vend. Onul lapsi ei olnud, seega jagati kokkuleppe alusel isa lapsed vennalikult pooleks. Selle tulemusena saadeti Karl kohe pärast sündi oma vanema venna Friedrichiga Lasilasse, kus mõlemad üles kasvatati. Vend suri üsna pea. Seda rohkem hoolitses sealne armastav tädi tema eest rohkem. Tädi mäletab Karl väga hooliva ning
E. von Baer ( 1792-1876) Karl Ernst von Baer oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri (1765- 1825) ja Juliane von Baeri (1764-1820) pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer, Edler von Huthorn. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikoolis arstiteadust ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis. 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal
Maiskondade konflikt Saksa ordu Liivimaa harus. Maiskondade konflikt oli sisetüli Saksa ordus 15. sajandi keskel. Konflikt puhkes seetõttu, et Saksa ordu Preisimaal harus ülekaalus olevad reinimaalased eesotsas kõrgmeister Paul Berlitzer von Russdorfiga püüdsid Liivi ordumeistriks teha Reinimaalt pärit Järva foogt Heinrich von Notlebenit. Liivimaa ordus olid aga ülekaalus vestfaallased, kes sellega ei nõustunud, valides 1438. aastal enda viitsemeistriks Vestfaalist pärineva Heidenreich Vincke von Overbergi. Esialgu ei soovinud Saksa ordu kõrgmeister Vincket tunnistada ja püüdis ka sõjalisel teel sekkuda. Kuid Järva foogt taandas end ise ja Liivimaal puudus Russdorfi-meelsetel igasugune toetus. Nii pidi kõrgmeister 1440. aastal lõpuks liivimaalaste valikut aktsepteerima ning järgmisel aastal tagandatigi ta suuresti seoses Liivimaa-Preisi konfliktiga. Peapiiskopi, Riia linna ja Saksa ordu konflikti areng. Konflikt läks teravamaks
Aga viited puudusid. 1990. aastail H. Mühlen publitseeris Johanseni käsikirju, mis muutusid kontrollitavaks: nüüd peeti väiteid ebapädevateks. Vb ka Ryssonbergi päritolu (?) Igatahes oli Tallinna-keskne kroonik. Oli protestant: Liivi sõda karistus moraalse allakäigu tõttu. Ilmus 3 trükki eluajal 1584 Berthis uuendatud trükk, täiendatud aga ka veidi puudu. Ilmus eesti keeles 1920. aastal ja 1967 tõlgiti üsna vigaselt. Johann Renner, jurist ordu juures. Pärit Vestfaalist. Suri ca 1583 Breemenis. Kroonika algusest kuni 1582. Leiti käsikirjana. Aga leiti veel mingi käsikiri Liivi sõjast, mis avaldati 1953. 1995 eesti tõlge. 16. saj II pool, 17. saj algus F. Nyenstadt ja S. Heuring. 1562 tegi ka keegi Bredenbach kroonika, küsis miks sedasi juhtus: reformatsiooni eest karistus. Leetopissid Novgorodi ja Pihkva teema. Annaali vormis, aastakaupa artiklitena. Korduvalt redigeeritud. Nimed suvaliselt. Nad kirjas Vene leetopisside kogus. Kirjas asjaajamisdokud.
esinevate elementidega. (Oja 2006) Kilbihoidjaina kasutati ajastule iseloomulikke figuure, esialgu kõige sagedamini lõvisid, leoparde, kotkaid, hobuseid, greife ja ükssarvi, hiljem rüütleid, sõjaväelasi jt inimfiguure (Oja 2006). 9 2 VASALLIDE VAPID Eestis läänistati esimesed külad juba ristisõja ajal. Eesti ala läänimehed pärinesid valdavalt Saksimaalt, Mecklenburgist ja Vestfaalist. Sotsiaalselt päritolult kuulusid nad lihtrüütlite ja ministeriaalide hulka, kes kodumaal läänimeeste hulka ei kuulunud. Eesti kuninga või piiskopi vasallina teenides see staatus osalt muutus; lihtrüütel või ministeriaal oli siin läänimees. (Saare 2006, lk 15) Väga palju vaieldi, kui suur võiks olla eestlaste osakaal läänimeeste seas. See arv kõikus 2-35% vahel erinevate arvamuste põhjal. Arvati siiski, et läänimeeste tehtud edasiläänistusi saanud
Ristisõdijate päritolu (sotsiaalne ja geograafiline)- Ristisõdijad olid pärit mittevabade rüütlite kihist, kes teenisid Bremeni peapiiskopkonnas ministeriaalidena. Enamus pärines Buxhoevedeni aadlisuguvõsast. Tuntuim suguvõsa liige oli Riia piiskop Albert, tema vend Theoderich ja Hermann (Tartu piiskop). Orduvendadest vaid üksikud pärinesid Liivimaalt. Geograafiline päritolu: Mõõgavendadest enamik oli alamsaksa päritolu. Nad tulid Liivimaale, Vestfaalist ja Põhja-Hessenist. 16. sajandil kõik ordu liikmed on pärit Vestfaalist. Riia piiskop Albert kutsus rüütleid ja vaimulikke Vestfaalist ja Hessenist. Liivimaa ristisõjaga olid seotud Holsteini augustiinlased, Loccumi ja Pforte tsistertslased, Magdeburgi ja Ratzeburgi premonstraatlased. Kaupmeeste huvid Liivimaa ristisõjas- Sakslaste majanduslik huvi Baltimaade vastu tekkis 12. sajandi II poolel. Kaubanduse elavnemise üheks eelduseks oli Lübecki linna rajamine 1159. aastal
Mainisin ekstra, et see on oluline, tuleb eksamisse. VESTFAALI RAHU- lõpetas 30-aastase sõja 1648 aastal. Esimene diplomaatiline leping tänapäeva mõistes, muutis Püha Rooma Keisririiigi juhtimist, kinnitati uued territooriumid ja jagati maid, kaotati kaubanduspiirangud ja vähendati piiranguid Rheini jõe kasutamisel. Vestfaali olulisus- tekkisid väikesed riigid sealt edasi arenesid rahvusriigid, kirikuvõimu vähenemine pandi ametlikult kirja, vürstiriikide süsteem. RVS Vestfaalist kuni 1870 - Jõudude tasakaal: keegi ei ole suurem ja võimsam, kui kaks järgmist kokku ( rahu tagati sellega, et mitte keegi ei julge kedagi rünnata, et jõud ei käi üle); Jõul põhinev hegemoonia; Euroopa Kontsert - 1815-1853 Euroopa suurriikide konsultatsioonipoliitika. Kõige esimene ja olulisem rvs organisatsioone. Viis olulist riiki Euroopas 19 saj.- Inglimaa, Venemaa, Austria ( Austria-Ungari), Preisimaa, Prantsusmaa. Euroopa külje all oli veel üks suur ja oluline riik oli Türgi
Algkirik oli 4-nurkse põhiplaaniga, ühelööviline, vastas suuruselt praeguse kiriku kahele keskmisele võlvikule ja on selle külgmüürides osaliselt säilinud (välislaius 13,4 m, -pikkus 26,75 m). Arvatavalt silindervõlviga algkirikul oli mõlemas külgseinas kolm kõrgel paiknevat akent ja ümarkaarne massiivportaal. Portaalid paiknesid 4-nurkses eenduvas ehisseinas (lõunaseinas kinnimüürituna säilinud), mis osutab meistrite päritolule Vestfaalist. Põhjaseinas on 4,5 m kõrgusel ukseava (kinni müüritud), mis tõenäoliselt kuulus kirikuruumi kaitse- ning redukorrusega ühendavale müüritrepile. 13/14. sajandi vahetusel suurendatud kirik koosneb neljast ühelaiusest võlvikust, mis on põhiplaanilt ruudukujulised. Idapoolne võlvik moodustab koori, kaks keskmist täidavad rahvale määratud pikihoone ülesannet ja läänevõlvik on narteksitaoliseks eesruumiks (oli algselt laia kaare abil pikihoonega
Joonistajana oli asjaarmastaja, visandas maastikuetüüde, portreid, kopeeris 16. sajandi meistrite teoseid. Baeri ausammas Karl Ernst von Baer (28. Veebruar 1792 Piibe mõis, Järvamaa 28. november 1876 Tartu) oli loodus- ja arstiteadlane, kirjeldava ja võrdleva embrüoloogia rajaja. Karl Ernst von Baer sündis Piibe mõisas Eestimaa rüütelkonna peamehe Magnus Johann von Baeri ja Juliane von Baeri pojana. Tema esivanemad olid pärit Vestfaalist, Saksamaal. Pärinud rüütlitiitli, oli tema täielik nimi Karl Ernst Ritter von Baer. Baer õppis 18071810 Tallinna Toomkoolis ja seejärel 18101814 Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas (sügisel 1814 kaitses doktoritöö eestlaste endeemilistest haigustest) ning jätkas haridusteed Berliinis, Viinis ja Würzburgis.[1] 1821. aastal asus ta korralise professori kohale Königsbergi Ülikoolis. 1826. aastal valiti Köningsbergis töötav Baer Keiserliku Teaduste Akadeemia
Laevakujutised Gotlandi pildikividel 8. aastasajast langevad ajaliselt ühte Gotlandi ja Kuramaa ranniku asukate kokkupuutega. Nimed Lindasnäs ja Kuramaa põhjatipp Domesnäs muutusid hästituntud geograafilisteks mõisteteks Mälerni oru ruunikividel Kesk-Rootsis. 1158 sai Lübeck kaubalinna õigused. Sakslased lõid endale Visbysse tugipunkti kaubavahetuse kindlustamiseks. Kasvas huvi Daugava kui kaubatee vastu. Liivimaale asunud saksa ristisõdijad ja kaupmehed pärinesid Vestfaalist ja Reinimaalt. Siia tuldi alati üle Lübecki ja Visby, piki Kura rannikut Riia suunas madala mere tõttu purjetada ei juletud. Seevastu Eesti ja Soome ranna vahel on iidsest ajast sõutud ja purjetatud, tehnilisi raskusi lahe ületamine ei valmistanud. Saarestikusilla kaudu oli Soome omakorda seotud Rootsi rannikuga. Põhjamaalaste põhiline laevatüüp oli sale, kiire ja kerge drake. Nendel käidi üle Põhjamere
annaabi.ee 
