4. Nimeta sarvkesta põhilised funktsioonid silmasisu kaitsmine, valguskiirte pääsemise võimaldamine võrkkestani. 5. Kui suur on sarvkesta normaalne veesisaldus? 75% 6. Märgi õiged väited: a. Sarvkest on tundlikum kude inimese kehas. b. Vikerkestal on rikkalik verevarustus. c. Sarvkestas puuduvad närvid. d. Laugude naha all paikneb silmasõõrlihas 7. Nimeta vikerkesta funktsioon valguse regulatsioon ja eeskambri vedeliku temperatuuri regul. 8. Kus toodetakse vesivedelikku? - Ripskehas 9. Mis juhtub kui eeskambri nurk on suletud? Silmasisene rõhk tõuseb, vedeliku äravool on takistatud. 10. Nimeta pupilli lihased ja nende ülesanded Silmaava laiendajalihas (dilataator). Pupilli äärise ümber asub ringikujuliselt ahendaja/sulgur/sfinkter- lihas. 11. Millistelt närvidelt saab silm innervatsiooni? - Kraniaalnärvidelt. (ülemine- ja alumine silmaliigutaja närv, plokinärv, eemaldajanärv, näonärv
mürgi eritumise kiirendamine Kuidas takistatakse ravimmürgistuse puhul ravimi edasisist imendumist? Maoloputus Aktiivsöe manustamine Aktiveeritud söe (sõetabletid) algannus ägeda ravimmürgistuse puhul on (mitu).... grammi (g). 50-100g Kuidas kiirendatakse ravimmürgistuse puhul mürgi eritumist organismist?Soole loputus Forsseeritud diurees Antidoodi manustamine Hemodialüüs Hemoperfusioon tilguti ja rohkelt juua Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 tilk vesivedelikku = .0,05ml.. Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 ml vesivedelikku = 20tilka Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 teelusikatäis on keskmiselt 5ml Vedelike annustamisel tuleb arvestada, et 1 dessertlusikatäis on keskmiselt 10ml Mis aastal võeti Tartu Ülikooli õppekavva ravimite nimeõpetus? 1689.a Mis seadus reguleerib Eestis ravimite käitlemist? Ravimiseadus Mis institutsioon (asutus) reguleerib ravimite müüki, reklaami jne ning teostab kontrolli
1. silma lääts 2. vikerkest 3. sarvkest 4. võrkkest 5. ripslihas 6. klaaskeha koostisosa! On silmamuna toeseks - tagumine kõvakest, millele kinnituvad silma lihaste kõõlused ja eesmine 57. mis tähtsus on kiudkestal? läbipaistev sarvkest, mis sisaldab palju närvilõpmeid 58. mis tähtsus on soonkestal? Sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Sisaldab valgustundlikke elemente - kolvikesi (valguses ja värvide nägemine) ja kepikesi (hämar 59. mis tähtsus on võrkkestal? valgus) 60. mis on akommodatsioon? Ripslihase abil silmaläätse kuju muutmine Page 2 of 5 61. mis ülesannet täidab Niisutab ja puhastab silmamuna pisaravedelik? 62
4) Diafragma lõtvub ning rinnaõõs väheneb. Väljahingatavas õhus on 78% lämmastikku, 16,6% hapnikku, 4,4% süsihappegaasi. Meeleelundid Nägemine – Kepikesed - mustvalge nägemine. Talitlevad hämara valguse korral. Kolvikesed - värviline nägemine. Valgusärrituse vastuvõtmine. Silmamuna: 1)Kiudkest- Kaitseb; Toestab; Varustatud veresoonte ja närvilõpmetega. Lihaste kõõlused kinnituvad sellele. 2)Soonkest- sisaldab arvukalt veresooni, mis toidavad võrkkesta ja tekitavad vesivedelikku. Annab silmamunale värvi, kuna sisaldab pigmenti 3)Võrkkest- õhuke plaat, mille välimine pind on vastu soonkesta, sisemine pind vastu klaaskeha. Võrkkesta tagumine ala sisaldab valgustundlikke elemente ja seda nimetatakse nägemisosaks- pärissoonkest. Võrkkesta nägemisosas on eistatavad kümme kihti. Nendest kõige pindmisemalt asuvad fotoretseptoorsed e valgustundlikud närvirakud- kepikesed ja kolvikesed.
kaugusel asuvaid esemeid. 2 Silmaläätse asukoht, kuju, F: ● vikerekesta ja klaaskeha vahel ● kaksikkumer Funktsioon: - murrab kõige rohkem valguskiiri! - muudab fookuskaugust (akommodatsioon) - sellel võimel põhineb silma võime näha selgesti erineval kaugusel asuvaid objekte Kus leidub vesivedelikku ja mis on selle F? ● Silmamuna ees- ja tagakambris. Funktsioon: - osaleb sarvkesta toitmises - hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel KONJUKTIIV CONJUCTIVA - laugusid kattev silmamuna sidekest, mis kulgeb edasi silmamunale ja on tundlik, õrn, õhuke, sile, läikiv ning veresoonterohke CORNEA ehk sarvkest - silma väliskesta eesmine kumer osa, mis kaitseb silmasisu, laseb valguskiiri silma ja on silma valgustmurdvaks keskkonnaks.
18.Arvutamine ja ravimite manustamine I Kui on antud mg ja ml ja tahad % teada Näiteks: 5 mg – 2,0 ml 5* 100 = 500 = 0.25 % 2*(1000) 2000 II Kui on antud % ja ml ja tahad mg teada Näiteks: 20% - 2,0 ml 20* 2*1000 = 40 000 = 400 mg 100 1 g = 1000 mg = 1000 000 IU 0,1 g = 100 mg 0,01 g = 10 mg 0,001 g = 1 mg 1% = 10mg/ml ( 1 g = 100 ml, 1000 mg = 100 ml, 10 mg = 1ml) protsent näitab, et mitu grammi toimeainet on 100 ml ravimaines 1 spl ( 15 ml., 1 tl ( 5 ml., 20 tilka vesivedelikku ( 1 ml Ravimite manustamiseks on kõige parem i/v tee (kanüülida võimalikult tsentraalsem veen, ravim on siis südames 10-20 sek. pärast). Kui veenitee ei õnnestu, siis intra trahheaalselt (toime saabub hiljem, doos peab olema 2-3 korda suurem kui i/v) 19.HEMLICHI VÕTE - kasutatakse täiskasvavutel võõrkeha eemaldamiseks hingamisteedest.Abistaja seisab patsiendi taga ja haarab kätega ümber tema ülaköhu.abistaja surub ühe käe rusikasse ja astab selle naba ning mõõkjätke vahele
valguskiiri fokuseeritakse ja nad tungivad võrkkesta. Seal tekib esemete selge kujutis (vähendatuna ja ümberpööratuna). * Vesivedelik asub silmamuna ees- ja tagakambris. Eeskamber on ruum, mida piirab eest sarvkest, tagant - vikerkest ja silmalääts. Tagakamber on pilujas ruum, mille eesseina moodustab vikerkest, tagumise seina - silmalääts, ripsvöötmeke ja ripskeha. Kambrid on omavahel ühendatud vikerkesta ja silmaläätse vahel oleva pilu kaudu. Vesivedelikku toodavad ripskeha ja vikerkesta veresooned. See osaleb ka sarvkesta toitmises ja hoiab silmasisese rõhu kindlal tasemel.. * Silmalääts on kaksikkumer, ta asub vikerkesta ja klaaskeha vahel. Väljastpoolt katab teda läbipaistev kihn (kapsel). Selle eesmisel pinnal paikneb epiteel, mis produtseerib läätserakke. Olemasolevad rakud tihenevad ja umbes 40.a. vanuses moodustub läätse keskele tuum. Lääts sisaldab ~63% vett, ~35% globuliine, ~2% mineraalsooli. Tema valgustmurdev võime on 13
neuraalharjast, mesodermist/mesenhüüm) Läätse moodustamine - optiline plaktood moodustab läätse vesiikuli, mis areneb läätseks. Reetina (võrkkesta) moodustumine - arenev lääts signaliseerib parakriinselt (FGF) silmakarikarakke arenema reetinaks. Vikerkest - tekib neuraalharja ja silmakarika neutoektodermi rakkudest. Sarvkest - moodustatakse pinnaektodermist läätsevesiikuli indutseerimise tõttu. Ripskeha - ripskeha toodab vesivedelikku, mis täidab silma eeskambri. Karva, hamba, rinnanäärme plakoodid – ektodermi (epiteel) ja mesodermi (mesenhüüm) vaheline interaktsioon, kuidas vastavad struktuurid kujunevad? Neuraalhari – kuidas tekib (delaminatsioon), mis on selle derivaadid (tekised) e millised rakud/struktuurid tekivad? ajutine embrüonaalne struktuur, mille rakud annavad aluse mitmetele eri rakutüüpidele teke - neuraalse induktsiooni teel BMP (bone morphogenetic protein)
valguslainete fotoretseptoritele tagasipeegeldumise tõttu kannatab nägemise teravus. Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist. Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja
fotoretseptoritele tagasipeegeldumise tõttu kannatab nägemise teravus. Kui valgus paistab silma, siis pupill aheneb. Seda nimetatakse otseseks valgusrefleksiks. Selle abil kontrollitakse võrkkesta, vikerkesta, 2. ja 3.peaaju närvi ja teatud ajutüve piirkonna funktsioneerimist. Kaudse valgusrefleksi abil ühe pupilli valgustamisel aheneb ka teine kontrollitakse nägemisnärvide ristmikku. Silma tagakambri ripskeha toodab vesivedelikku. See voolab eeskambrisse läbi pupilli ja absorbeeritakse veenidesse sarvkesta ja iirise vahel nurgas. Kui see on takistatud, siis silma siserõhk suureneb ja võib põhjustada glaukoomi. Kui silma siserõhk ületab arterite siserõhu, siis silma verevarustus katkeb ja võib jääda pimedaks. 96) Kõrva ehitus ja kuulmine. Tasakaalumeel. Kuulmisanalüsaatori perifeerse osa moodustab kõrv. Väliskõrva ülesandeks on helilainete kinnipüüdmine ja
embrüo keskel jaotades silmavälja kaheks. Liiga palju Shh põhjustab silmade taandarengu. Läätse rakkude diferentseerumisel läbipaistvaks membraaniks, mis suunab valguse reetinale, muudavad nad oma kuju ja struktuuri. Primaarsed läätsefiibrid pikenevad ja täidavad läätsevesiikuli valendiku, läätseepiteelist tekivad uued sekundaarsed fiiberrakud. Fiiberrakud kaotavad oma organellid ja tuumad, täidetud läbipaistva kristalliiniga. Ripskeha ehk tsiliaarkehake (toodab vesivedelikku, vajalik läätse toitmiseks, tekitab silmarõhu, hoiab distantsi läätse ja sarvkesta vahel) nii neuraalharja rakkudest kui mesenhümaalsetest rakkudest. Silma iiris ehk vikerkest (pupilli regulaator, silmavärvus) tekib neuraalharja ja silmakarika neuroektodermi rakkudest Läätsevesiikul indutseerib pinnaektodermi moodustuma sarvkesta (pinnaektoderm -> välimine sarvkesta epiteel; neuraalhari, pea mesoderm -> ). Skleera e kõvakest (välimine, fibroosne kiht) ja
annaabi.ee 
