Kogu fotosünteesiprotsessi summaarne võrrand: 6CO2 + 12H2O = C6H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadiumis eristatakse protsesse fotosüsteem I ja fotosüsteem II . Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks vee fotooksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Moodustub molekulaarne hapnik, eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. 2H2O O2 + 4H+ + 4e- Fotosüsteem I põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seovad ümbritsevast keskkonnast H+ -ioone. NADP + 2e- + 2H+ NADPH2 Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplastide lammelidest väljaspool. Sahhariidide sünteesiks süsinikuallikana vajalik CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. Fotosünteesi pimedusstaadiumi
adeniin, ribosiit ja 3 fosfaat rühmast).GTP- valkude süntees. CTP,UTP DNA sünteesiks. Glükoosi lagundamisel saab eristada 3 etappi: glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid. Glükolüüs toimub päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus. Selle tulemusel saab ühest 6C-st 2 3C-st püroviinamarihappe molekuli ja 4H aatomit-Kaasneb 2-e ATP süntees. 4H-i seostuvad NAD- iga(vesinikukandja) ja selle abil saab H aatomeid kasutada hingamisahela reaktsioonides. Glükolüüs lõppeb, kui rakus on küllalt O-d (glükolüüs on seega aeroobne). Kui 0-d pole toimub anaeroobne glükolüüs. Anaeroobne glükolüüs e käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega. (piimhape=C2H4OHCOOH).Pärmseened ja mõned bakterid teostavad anaeroobsetes tingimustes etanoolkäärimist-ei eraldu H ja moodustub 2 etanooli ja 2 ATP.Glükolüüsi tulemusena saadud
... ehk glükoosi algne lagundamine 2 Glükolüüsi tulemusena tekib glükoosist kaks püroviinamarihappe (püruvaat) molekuli ning 4 vesiniku iooni/aatomit ?? C6H12O6 2CH3COCOOH + 4H Glükolüüsiga kaasneb 2 ATP molekuli süntees 2ADP + Pi 2ATP Eraldunud vesiniku aatomid/ioonid seostuvad vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldab neid vesinike aatomeid hiljem kasutada NAD + 2H NADH2/2NADH ?? Anaeroobne glükolüüs toimub hapniku puudumisel ... ehk käärimine lõpeb piimhappe või etanooli ja süsihappegaasi moodustamisega Piimhappekäärimine toimub hapniku puudusel lihaskoe rakkudes. Sel juhul saadakse piimhappebakterite tegevusel ühest glükoosist kaks piimhappe molekuli, kuid H aatomeid ei eraldu ning kogu protsess piirdub kahe ATP sünteesiga.
see enamasti ATP molekulidesse. ADP+P võrdub ATP + 30 Kj/mol energiat. Glükolüüs e glükoosi lagundamine, mis kulgeb nii taime kui ka looma rakkudes, mille põhieesmärk on ATP süntees. Algne reaktsioon toimub tsütoplasmavõrgustikus, protsessi tulemusena saadakse püroviinamarihappe molekuli (CH3COCOOH) 2 ADP+ AP (glükoos) muutub 2 ATP (2 püroviinamarihape+ 4H), mille lagundamine jätkub tsitraalitsüklis. 2NAD +4H on 2NADH2 NAD- vesinikukandja, mis võimaldab vesinikuaatomeid kasutada hingamisahelas. Glükoosi lagundamisel võime eistada kolme etappi: glükoosi, tsitraaditsüklit ja hingamisahela teaktsioone. Aeroobne glükolüüs(hapniku on piisavalt)- toimub erinevate ensüümide toimel 10 üksteisele järgnevat reaktsiooni. Anaeroobne glükolüüs e käärimine lõpeb kas piimhappe või etanooli moodustumisega, toimub hapniku pudumisel. Kuidas säilitavad organismid oma glükoosivarusid
tärklisena(taimed). 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 38 ATP 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? Glükolüüsi , tsitraaditsükli ja hingamisahela reaktsioon 11.Kus toimub glükolüüs? päristuumsete rakkude tsütoplasmavõrgustikus 12.Mis on glükolüüsi lähteained? Glükoos, ensüümid ja hapnik 13.Mis on glükolüüsi saadused? Püroviinamarihaoe, 2ATP, 2 NADH 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? Seotakse vesinikukandja NAD-iga, kasutatakse hingamisahelas 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? Mitokondri maatriksis 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? Apüroviinamarihape, hapnik 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? CO2 ja 10NADH2. 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? CO2 väljub rakust, NADH2 läheb hingamisahelasse 20.Kus toimub hingamisahel? toimub mitokondrites sisemembraani harjakestes 21.Mis on hingamisahela lähteained? 12NADH2 + O2 22
fotosünteesiga 9.Palju energiat saadakse 1 glükoosi molekuli täielikul lagundamisel? 30kJ 10.Millised etapid on eristatavad glükoosi lagundamisel? glükolüüs, tsitraaditsükkel ja hingamisahela reaktsioonid 11.Kus toimub glükolüüs? tsütoplasmas 12.Mis on glükolüüsi lähteained? toitained, polüsahhariidid, glükoos 13.Mis on glükolüüsi saadused? 2 püroviinamarihape, 4 vesinikku, 14.Kuidas kasutatakse ära eraldunud vesiniku aatomid? seostatakse vesinikukandja NAD-iga, mis võimaldav vesiniku aatomeid kasutada hingamisahelas 15.Mitu ATP-d saadakse glükolüüsil? 2 16.Kus toimub tsitraaditsükkel? mitokondris 17.Mis on tsitraaditsükli lähteained? püruviinamarihape, CO2 ja 2H (aktiveeritud äädikhape) 18.Mis on tsitraaditsükli produktid? järkjärgult CO2 ja 20H 19.Mis saab edasi tsitraaditsükli produktidest? H aatomid seotakse NAD-i poolt ja moodustub NADH2. kokku 10 NADH2 20.Kus toimub hingamisahel
reaktsioon Fotosüntees: 6CO2 + 12H2O C6 H12O6 + 6O2 + 6H2O Valgusstaadium: Fotosüsteem II: Reaktsioonide toimumiseks on vajalik valguse olemasolu. Klorofülli ergastatud elektronide energia arvel toimub vee fotolüüs - veest eraldub molekulaarne hapnik, elektronid ja vesinikioonid (2H2O O2 + 4H+ + 4) - ja ATP süntees. Fotosüsteem I: Põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Valgusenergia toimel liiguvad ergastatud elektronid vesinikukandja NADP molekulidele, mis seaovad ombritsevast keskkonnast vesinikioone (NADP + 2 + 2H+ NADPH2). Pimedusstaadium: Eesmärgiks sahhariidide süntees (glükoosi moodustamine). Süsinikuallikana kasutatakse CO2. Calvini tsüklis seotakse CO2 ja vesinikuallikas NADPH2. Lõpptulemusena moodustuvad kolmesüsinikulised suhkru molekulid, millede ühinemisel saadakse glükoos (6CO2 + 12NADPH2 C6 H12O6 + 6H2O + 12NADP). Calvini tsüklis kasutatakse valgusstaadiumis
Redoksreaktsioonides elementide oksütatsiooniaste muutub. Redoksreaktsioonides on üks lähteainetest redutseerija ja teine oksüdeerija. ATP- universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekul on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämmastikust, suhkrust ja 3 fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. NAD- on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja). Nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid. Fotosüntees- Fotosünteesi valgusstaadium- (vajalik valgused olemasolu.) Saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi läbiviimiseks. Toimub kloroplastides. Vee fotolüüs- Ergastatud elektronide energia arvel lagundatakse vee molekule (= fotolüüs, st vee lagundamine valguse toimel) ja sünteesitakse ATP. Fotosünteesi pimedusstaadium- (valguse olemasolu ei ole vajalik.) Saadakse orgaanilised ühendid- suhkrud.
Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks -vee fotooksüdatsiooniks (ehk vee fotolüüsiks) - ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil moodustub molekulaarne hapnik(O2), eralduvad elektronid ja vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. 2H20 O2 + 4H+ + 4e Fotosüsteem I vee fotooksüdatsioonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP(nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat) molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+ ioone: NADP + 2e + 2H+ NADPH2 Moodustunud NADPH2 on vesiniku allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumi reaktsioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Pimedusstaadium · reaktsioonid toimuvad kloroplastidest väljaspool(stroomas).
Fotosünteesi valgustaadium Reaktsoonid kulgevad kloroplastide sisemembraanides ainult valgusenergia mõjul. Klorofülli molekulid moodustavad koos teiste pigmentidega FOTOSÜSTEEME. FOTOSÜSTEEM II pigmenid teostavad vee fotooksüdatsiooni (fotolüüsi) ja ATP sünteesi Eraldivad vesinikioonid ja elektronid Eraldunud hapnik difundeerub läbi õhulõhede atmosfääri FOTOSÜSTEEM I pigmendid osalevad NADPH₂ moodustumisel (NAD – vesinikukandja) (seostud süsihappe gaasiga) vajalik pimedustaadiumi täitmiseks. Fotosünteesi pimedusstaadium ehk Calvini tsükkel: Pimedusstaadiomi reaktsioonid toimuvad kloroplastide stroomas. Süsinikuallikaks on õhulõhede kaudu taime sesenenud CO₂ Vesinikuallikas NADPH₂ Energiallikaks on vaja 18 ATP molekuli 6CO₂ + 12NADPH₂ -> C₆H₁₂O₆ + 6H₂O + 12NADP 18 ATP -> 18 ADP + 18 P (ENERGIA VABANEB KA)
Glükoosi lagundamine on dissimaltsiooniprotsess, mis on universaalne.C6H12O6 -> 6CO2 + 6H2O + energia 1) Glükolüüs- glükolüüsi algne lagundamine. · Toimub tsütoplasmavõrgustikus · Üksteisele järgnevate ensümaatiliste lagundamisereaktsioonide tulemusena moodustub glükoosimolekulist püroviinamarihappe molekule. · Eraldub 4 vesinikuaatomit ja saadakse 2 ATP molekuli. · Kasuteguriks 2 ATP molekuli Eraldunud vesinikuaatomid seotakse NAD-ga (vesinikukandja) ning kantakse edasi hingemisahelasse. 2) Tsitraaditsükkel · Toimub mitokondris · Püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses maatriksis. · Lagundamisreaktsioonid moodustuvad tsükli. · Eraldub 20 H aatomit, mis pärinevad vaheetapist, tsitraaditsüklist ja vee molekulidest. · Järk-järgult eralduvad CO2 molekulid ja H aatomid · CO2 eemaldatakse org-st. H aatomid seotakse NADi poolt -> 10 NADH ja kantakse hingamisahelasse.
II, mil on tähistus ajaloolise põhjusega, kuid töötavad vastupidiselt. Fotosüsteem II kasutab ergastunud elektronide energiat vee molekulide lagundamiseks – vee oksüdatsiooniks ja ATP sünteesiks. Vee fotooksüdatsioonil eraldub jääkproduktina hapnik, mis väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. Fotosüsteem I vee fotooksüdatsioonist osa ei võta, kuna selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP (nikotiinamiidadeniindunukleotiidfosfaadi) molekulidele, mis seovad ümbritsevast keskkonnas H+ ioone. ( NADP + 2e + 2H+ <=> NADPH2) Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti lammelidest väljaspool (stroomas). Pimedusstaadiumis ei ole valgus enam oluline. Sahhariidide sünteesiks süsinikuallikana vajalik CO2 siseneb õhulõhede kaudu taime ja difundeerub kloroplastidesse. Edasine protsess
salvestatud keemilist energiat saab hiljem kasutada sünteesiprotsessides. ATP e adenosiintrifosfaat - universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. ATP molekul koosneb: 1. lämmastikalusest adeniin (A), 2. riboosist ja 3. kolmest fosfaatrühmast (2 fosfaatrühma -> ADP). ATP moodustub glükolüüsi, käärimise, hingamise ja fotosünteesi käigus. ● NAD- vesinikukandja AEROOBNE LAGUNDAMINE C6H12 O6 glükolüüs- NAD 2AT tsütoplasmavõrg H22 P ustikus (AN, AE) püroviinamarih ape NA 2. DH2 tsitraaditsükkel- C mitokontri O2 maatriksis (AE) 3
Elektronide ülekandes vabanevat energiat kas. H+ ioonide konts. lamellide sisemusesse. Tulemusena tekib lamellimebraani eri poolte vahel vesinikuioonide gradient, mis sunnib neid liikuma lamelli sisemusest välja poole. H+ioonid pääsevad välja läbi mebraanis paikvena ensüümi , mis vesinikuioonide voolu mõjul sünteesib ATP-d Fotosüsteem I vee fotooksüdatisoonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergatunud elektronid liiguvad vesinikukandja nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaadi molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+ ioone. Moodustanud NADPH2 on vesiniku allkaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumireaksioonide tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid , mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Pimedusstaadiumi reaktsioonid toimuvad kloroplasti lammelidest väljaspool(stroomas). Sahhariidide sünteesiks vajalik
võrgustik sisemus harjakestel Lähteained C6H1206 2 tk 10 NADH2 püroviinamarjaha 2FADH2 6 O2 pet Saadused 2 tk 6 CO2 (ringilt 10 NAD (koos püroviinamarjah 4) 2 FAD-iga apet 8 NADH2 vesinikukandja 2 NADH2 2 FADH2 ) 2 ATP 2 ATP 2 FAD 2 H20 12 H20 34 ATP Eesmärk Glükoosis oleva energia arvel Koensüümid redutseerida koeensüüme NAD-i ja FAD- oksüdeeritaks
1.RAKULINE EHITUS Rakk - Kõige väiksem ehituslik ja talituslik üksus, millel on kõik elu tunnused. Elusorganismid jagunevad: Ainuraksed Hulkraksed amööb imetajad 2.AINE- JA ENERGIAVAHETUS Toitainete ja energia saamine keskkonnast Autotroofid Heterotroofid sünteesib toitu väliskekskonnast. (mullast) 3. PALJUNEMISVÕIME Suguline Mittesuguline viljastumine pooldumine 4.ARENEMIS- JA KASVAMISVÕIME Otsene Moondeline Järglased sarnanevad sündides vanematega Järglased omandavad moonde käigus uusi tunnuseid 5.STABIILNE SIEKESKKOND Püsiv keemiline koostis,stabiilne happelisuse tasu (pH) Kõigusoojased Püsisoojased Konn Karu 6.REAGEERIMINE ÄRRITUSELE Hulkraksetel meeleorganid, millega võtavad vastu infor väliskeskkonnast ja reageerivad sellele; üherakulistel rakumembraanis spetsiaalsed valgumolekulid. 7.PÄRILIKKUS Järgla...
Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina. Assimilatsiooniprotsessid organismis. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: * Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) * DNA süntees * RNA süntees * Valgusüntees * Lipiidide ja sahhariidide süntees ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes) Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad, st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama. C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib
Pimedusfaasi tuntakse ka Calvini tsüklina. Assimilatsiooniprotsessid organismis. Oluliseimad assimilatsiooniprotsessid organismis: * Fotosüntees (ainult rohelistes taimedes!) * DNA süntees * RNA süntees * Valgusüntees * Lipiidide ja sahhariidide süntees ATP (adenosiintrifosfaat) Universaalne energia salvestaja ja energia kandja kõikides elusorganismides NAD (nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid) NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja Glükoosi lagundamine (toimub nii taime kui loomarakkudes) Sahhariidid on organismi esmased energiaallikad, st energiavaeguse korral hakkab organism kõigepealt suhkruid lagundama. C6H12O6 + 602 = 6CO2 + 6H2O + 38 AT varuained (glükogeen) glükoosi molekulid süsihappegaas ja vesi energia Tsitraaditsükkel (toimub mitokondri sisemuses) Koosneb omavahel tsükli moodustavatest reaktsioonidest · Igat reaktsiooni katalüüsib
Hiljem kasutatakse seda energiat erinevates assimilatsiooniprotsessides. · Ühe fosfaatrühma liitmisel ADP le salvestub 30 kJ energiat molekuli kohta (kJ/mol) · ATP võib oma ühe fosfaatrühma koos salvestatud 30 kJ energiaga anda mõnele teisele keemilisele ühendile, muutudes ise jälle ADP -ks NAD · NAD nikotiin/amiid/adeniin/di/nukleotiid · NAD on keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja e vesinikusiduja) 11 Fotosüntees- jagatakse tinglikult kaheks etapiks: o Valgusstaadium (vajalik valguse olemasolu) SAADAKSE ATP JA NADPH2 MOLEKULID, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide läbiviimiseks o Pimedusstaadium (valguse olemasolu ei ole vajalik)
Universaalne energia salvestaja ja energiakandja kõikides elusorganismides. ATP molekil on keemiline ühend ribonukleotiid, mis koosneb: lämastikalusest (adeniin); suhkrust (riboos); kolmest fosfaatrühmast. ATP moodustub peamiselt fotosünteesi, hingamise, käärimise ja glükolüüsi käigus. Tema molekul salvestatakse erinevates assimilatsiooniprotsessides. NAD: -nikotiin; amiid; adeniin; di; nukleotiid. Keemiline ühend, mis transpordib vesiniku molekule (vesinikukandja ehk vesinikusiduja). Fotosüntees: Jagatakse tinglikult kaheks etapiks: 1. Valgusstaadium (valguse olemasolu vajalik). Sadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud pimedusstaadiumi reaktsioonide läbiviimiseks. 2. Pimedusstaadium (valguse olemasolu pole vajalik). Saadakse orgaanilised ühendid suhkrud. Lähteained: CO2 ja H2O. Energia: valgusenergia, nähtava valguse spektris (380-750 nm), max intensiivsus spektri punases (680 nm) ja violetses (440 nm) osas
orgaanilisest ainest. ATP adenosiintrifosfaat On universaalne energia talletaja ja ülekandja, mis osaleb kõigi rakkude metabolismis. Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kolmest fosfaatrühmast. Moodustub: fotosünteesil, hingamisel, käärimisel, glükolüüsil. ATP molekuli salvestatakse energia, mis on vabanenud dissimilatsioonil ning mida hiljem saab kasutada assimilatsioonil. ADP adenosiindifosfaat Koosneb: adeniinist, riboosijäägist ja kahest fosfaatrühmast. NAD vesinikukandja. METABOLISM TAIMERAKUS FOTOSÜNTEES Valgusenergia muudetakse keemiliseks energiaks, mida elusorganismid kasutavad raku tasemel. Toimub kloroplastides. FS: 6CO2+12H2O = C6H12O6+6O2+6H2O FS vajalikud ained: 14 1. Valgus (päike) 2. Anorgaanilised ühendid (H2O ja CO2) FS tulemus: 1. Glükoos (C6H12O6) 2. Hapnik (O2) eraldub atmosfääri FS etapid: 1. Valgusstaadium
saadakse 2 3C-list püroviinamarihappe molekuli+ 4 vesinikuaatomit. Anaeroobne glükolüüs- käärimine- lõpeb piimhappe või etanooli moodustamisega Tsitraaditsükkel- glükolüüsi tulemusena saadud püroviinamarihappe edasine lagundamine toimub mitokondri sisemuses. Enne tsitraaditsüklisse sisenemist eralduvad pürovh. CO2 ja 2 H aatomit Tsitraaditsüklis toimuvad ensüümide poolt katalüüsivad reaktsioonid, kust eraldub CO2 ja H NAD-vesinikukandja (NADH2) Glükoküüsi ja tsitraadietapis eraldub vesinik- (10 NADH2) molekuli- need suunduvad hingamisahelasse. Hingamisahel- toimuvad mitokondrite sisemembraanide harjakestes. (NADH2 arvel saab sünteesida ATP molekule) Hingamisahela reaktsioonides vabanevad NADH2 molekulid H aatomitest. (NAD- läheb glükolüüsi vesiniksidujana). Eraldunud vesinik seotakse hapnikuga ja moodustub vesi 12 NADH molekulist- 36 ATP molekuli. Kokku võib glükoosi lagundamisel moodustuda 38 ATP molekuli.
· Eraldub CO2 ja 2H aatomit moodustub 2NADH2 b) Anaeroobne ehk käärimine (hapniku puudusel) · glükoosi molekulist saadakse 2 piimhappe molekuli (lihastes) või 2 etanooli molekuli (pärmseente või bakterite tegevusel) · H-aatomeid ei eraldu · Sünteesitakse 2 ATP molekuli TSITRAADITSÜKKEL · toimub mitokondrites · 3C-ühend lagundatakse ensüümide abil · eralduvad H aatomid ja CO2 molekulid · H-aatomid seotakse NAD-i poolt (vesinikukandja), moodustub 10 NADH2 · CO2 kui jääkprodukt eritub organismist välja. HINGAMISAHEL · toimub mitokondrite sisemembraanide harjakestes · 12 NADH2 vabanevad H-aatomitest ja moodustuvad NAD-id, H seotakse hapnikuga moodustub vesi · Vabaneva energia arvel sünteesitakse 36 ATP Kokkuvõtteks: Ühest glükoosi molekulist saab: C6H12O6+6O26CO2+6H2O 22 36ATP+2ATP=38ATP
vesinikuioonid. Hapnik väljub õhulõhede kaudu ümbritsevasse keskkonda. Energia ülekanne ATP-le on kaheastmeline. Fotosüsteem II ergastunud elektronid haaratakse elektronitranspordiahelasse. Nende asemele tõmmatakse uued elektronid vee fotooksüdatsioonil lõhustatavatest vee molekulidest. Fotosüntees I vee fotooksüdatsioonis ei osale, selle põhiülesandeks on NADPH2 moodustamine. Süsteemis valgusenergia toimel ergastunud elektronid liiguvad vesinikukandja NADP molekulidele, mis seejärel seovad ümbritsevast keskkonnast H+ ioone. Moodustunud NADPH2 on vesiniku allikaks fotosünteesi pimedusstaadiumis toimuva sahhariidi sünteesil. Valgusstaadiumi reaktsiooni tulemusena saadakse ATP ja NADPH2 molekulid, mis on vajalikud fotosünteesi pimedusstaadiumi reaktsioonide toimumiseks. Pimedusstaadiumi reaktsioonid Pimedusstaadiumi reaktsioonide toimuvad kloroplasti lamellidest väljaspool (stroomas)
annaabi.ee 
