Koormuste vastuvõtmine ja kihtide sidumine. Mitmekihilise kergseina puhul tuleks määrata igale kihile langev koormus ja iga kihi kande- võime NRd vastavalt avaldisele. Kui mitmekihilises kergseinas on ainult üks kiht vertikaalselt koormatud, siis tuleks määrata seina kandevõime selle kihi arvutusliku ristlõike järgi, kihi arvutuslik paksus saleduse määramiseks leitakse avaldisega. Vooderdatud seina, mille sidemed tagavad kihtide koostöö vertikaalkoormuse vastuvõtul, tuleks arvutada nagu ühekihilist seina, lähtudes nõrgemast kihist ja kasutades K väärtust, mis vastab pikivuugile seinas. Uurded ja tühemikud vähendavad seina kandevõimet. Kui uurded ja tühemikud on lubatud piirides, võib nende mõju mitte arvestada. Seina arvutuspaksus tef, kus kasutatakse? Ühekihilise, kahekihilise, vooderdatud, kesttoestusega või mittetöötava voodriga seina ja
Kohta, kus vertikaalse vao tõttu seina paksus väheneb poole võrra, tuleb alati vaadelda vaba servana. 2) Kui seinas on ava, mille puhaskõrgus on suurem kui ¼ korruse kõrgusest või puhaslaius on suurem kui ¼ seina pikkusest või ava pind on suurem kui 1/10 selle seina pindalast, siis eeldatakse seina arvutuskõrguse määramisel, et ava ääres on seinal vaba serv. 3) Tühemike ja vagude mõju seina kandevõimele. a) Vertikaalsetest uuretest ja taanetest põhjustatud vertikaalkoormuse, põikjõu ja paindemomendi vastupanu vähenemisega võiks mitte arvestada, kui need uurded ja taanded on lubatud piirides (tabel 5.4), kusjuures taanete või uurete sügavuseks on arvestatud nende ehitamisaegne sügavus. Nende piiride ületamise korral tuleks vertikaalkoormuse, põikjõu või paindemomendi vastupanu kontrollida arvutustega. Kõiki uurdeid, mis on kaldu vertikaali suhtes vähem kui 5o , vaadeldakse vertikaalsetena.
6) a3 Bi + a4 kus Bi on alglahend ja Bi+1 täpsustatud lahend. Järgmisel iteratsioonisammul võetakse täpsustatud lahend alglahendiks. Iteratsiooni korratakse kuni Bi+1 ja Bi erinevus on küllalt väike. Esimesel sammul võib alglähendiks võtta Bi = V1 a4 . a3 = 0,5γ′sγNγ/γR a4 = [(q′sqNq + c′scNc)/ γR – dkγk] 15 Juhul kui vundamendile mõjub vertikaalkoormuse V kõrval ka moment M ja horisontaaljõud H, tuleb üldjuhul leida vundamendi mõõtmed järk-järgulise lähenemise teel kuni on täidetud põhitingimus Vd ≈ Rd. Otstarbekas on leida esialgu vundamendi laius (väiksem mõõt) ilma momendi mõjuta seose 1.6 abil. Vundamendi pikkuse momendi mõjumise suunas võib võtta seejärel L = B + 2e, kus e = M/V. Kui V sisaldab ka vundamendi ja sellele toetuva pinnase kaalu, annab selline arvutus antud tingimustele
konstruktsioon materjali teatud omaduste statistilise jaotusega määratud väärtusele. Teatud tingimustes kasutatakse normväärtusena nimiväärtust. f -- müüritise survetugevus (üldiselt), fb -- müürikivi normaliseeritud survetugevus, fd -- müüritise arvutussurvetugevus, fk -- müüritise normsurvetugevus, fm -- mördi keskmine survetugevus, fvd -- müüritise arvutusnihketugevus, fvk -- müüritise normnihketugevus, fvk0 -- müüritise normnihketugevus vertikaalkoormuse puudumisel, fx -- müüritise paindetugevus, fxd -- müüritise arvutuspaindetugevus, fxk -- müüritise normpaindetugevus, Materjalide omaduste arvutusväärtused Materjali või toote mingi omaduse arvutusväärtus leitakse valemiga Xd = Xk / M, kusM on materjali või toote omaduse osavarutegur, mis arvestab ebasoodsaid hälbeid normsuurustest. Osavarutegurite suurused antakse projekteerimisnormides EPN 26. Konstruktsiooni piirseisundid Piirseisundid
1) harilikest kividest müüritis, rea kõrgusega 50 150 mm (tellis, keraamilised kivid); 2) väikeplokkmüüritis, rea kõrgusega 180 350 mm; 3) suurplokkidest müüritis, rea kõrgusega 500 mm ja rohkem; Müüritise välimiste ja sisemiste kihtide omavaheline ühendus on saavutav ka kivide põikridadeta, kasutades metallsidemeid. Sel juhul tuleb seina vertikaalse pinna iga 0,5 m2 kohta paigutada vähemalt 0,2 sm2. kuid metallsidemete kasutamisel ei ole tagatud vertikaalkoormuse ühtlane jagunemine müüritises ning iga osa töötab ainult vahetult temale rakendatud koormustele. Seinte ladumisel silikaattellistest, mille valmistamisest on möödunud vähem kui üks kuu, tuleb müüritisse asetada horisontaalne terasarmatuur ristlõikega vähemalt 0,02% müüritise vööndi ristlõike pinnast. Armatuur paigaldatakse iga korruse seintesse mööda hoone perimeetrit akna aluslaudade ja silluste kõrgusele.
vesi sealt välja voolama. Väikese veejuhtivuse puhul kulub selleks aga palju vee algmaht silindris ja vee mahtust silindris graafiku sirge osa algusele poorsuseks. See sõltub normaalpinge suurusest. Teimi tulemusi ei aega. Pinnase tihenemist temast samaaegselt vee väljatõrjumisega vastava rõhu juures. Pressiomeeter on kasutatav liiva, kruusa ja tugevalt mõjuta vertikaalkoormuse mõjumise kestus enne nihkejõu rakendamist nimetatakse konsolidatsiooniks. ületihenenud savipinnase deformeeritavuse määramiseks. Puuduseks on ega ka nihutamise kiirus. Kuiva liiva korral c=0 ja tugevus on tingitud Terzaghi teooria lähtub järgmistest lihtsustavatest oletustest:1. Kehtib Darcy asjaolu, et deformeeritavus määratakse horisontaalsuunas samal ajal kui ainult hõõrdest
En -- elemendi elastsusmoodul, F -- seina vöö normatiivne surve- või tõmbetugevus, f -- müüritise survetugevus (üldiselt), fb -- müürikivi normaliseeritud survetugevus, fd -- müüritise arvutussurvetugevus, fk -- müüritise normsurvetugevus, fm -- mördi keskmine survetugevus, fvd -- müüritise arvutusnihketugevus, fvk -- müüritise normnihketugevus, fvk0 -- müüritise normnihketugevus vertikaalkoormuse puudumisel, fx -- müüritise paindetugevus, fxd -- müüritise arvutuspaindetugevus, fxk -- müüritise normpaindetugevus, G -- nihkemoodul, g -- kahe mördiriba summaarne laius kestsängitusega müüris, H -- seina kõrgus kuni koondatud jõuni, h -- seina puhaskõrgus (ka h1 ja h2), h0 -- konstruktsiooni üldine kõrgus, hc -- täite paksus, hef -- seina efektiivkõrgus, Ij -- pinna inertsimoment,
osa eksenrilisus mis leitakse materjali osavarutegur. vardas ja ruumilise seosega ei = Mi /Ni + ehi + ea Arvutusvalem arvestab peale pingeolukorra. >=0,05t ehi fk ja M veel toetuspinda Ab, Külgdeformatsiooni horisontaalkoormuse seina arvutuslikku takistamiseks võib varda põhjustatud ristlõikepinda Aef ja asetada näiteks kesta sisse, vertikaalkoormuse koormatava elemendi muid varda vastasküljed siduda eksentrilisus ülemises osas. omadusi. Eraldi tuleks kokku. Neid võtteid ea - juhuslik eksentrilisus vaadelda konstruktsiooni kasutatakse haprast saadakse seosega hef /300 hef toesõlmi.(Paine müüritise materjalist elementide - seina arvutuskõrgus. hef = n purunemine paindel võib tugevdamisel(JOONIS 5.1)
hõõrde mobiliseerimisega vaia küljel. Vaia normkandevõime võib leida lähtudes SNiP´i metoodikast, arvutusliku kandevõime leidmiseks jagatakse normkandevõime osavaruteguriga 1,25. EPN´i metoodika annab piirkandevõime. Sellest lähtudes leitakse norm-ja arvutuskandevõime tegurite , b, s ja t abil (vt.vaia kandevõime leidmine staatil.koormuskatsega). 5.3. VAIAGRUPI KOOSTÖÖ Vertikaalkoormuse ja momendiga koormatud vaiarühmas on vaiale mõjuv koormus F = V/n +(-) Mxy/y2i +(-) Myx/x2i < Rc kus V, Mx ja My on vaiarühmale mõjuvad arvutuslik vertikaaljõud ja paindemomendid vaiarühma peatsentraaltelgede x ja y suhtes; xi ja yi - kauguseds peatsentraaltelgedest iga vaia keskmeni; x ja y - kaugused peatsentraaltelgedest vaadeldava vaia keskmeni; n - vaiade arv; Rc - vaia kandevõime.
omadused antud vastavates tabelites. Kui ainult üks Z-profiili vöö on kinnitatud, siis teine (vaba) vöö paigutub külgsuunas, mis kutsub seinas esile painde. Roovi arvutatakse I etapil, nagu oleksid mlemad vööd toetatud, seejärel rakendatatakse kinnitusjõuga võrdne, kuid vastassuunaline jõud roovi vabale vööle. Osa sellest jõust kandub profiili seina painde kaudu kinnitatud vööle. See jõud tekitab punkti a suhtes paindemomendi, mis tasakaalustatakse vertikaalkoormuse rakenduspunkti siirdest tekkiva momendiga. Vaba vöö külgpaigutusest ja seina paindest tulenevalt on ühe kinnitatud vööga profiili kandevõime väiksem kui profiilil, mille mõlemad vööd on kinnitatud. Juhul kui kinnitamata on surutud vöö, on roovi ja kinnituselementide tööolukord veelgi ebasoodsam, kusjuures suurenevad ka vöö kinnituselementide sisejõud. Sellise Z-roovi Teras 1 102
· grupp K - eriliste funktsioonidega katused, näiteks helikopterite maandumisväljakud jms.. (2) Käesolevas peatükis käsitletakse ainult gruppi H kuuluvate katuste kasuskoormust. Gruppi I kuuluvate katuste kasuskoormus määratakse punktide 4.2 või 5.2 kohaselt. Grupi K puhul leitakse kasuskoormus lähtudes konkreetsetest tingimustest. (3) Katuste lume- ja tuulekoormust EPN 1 käesolevas osas ei käsitleta. 7.2 Koormuste suurus (1) Gruppi H kuuluvate katuste vertikaalkoormuse normatiivsed suurused on toodud tabelis 3. Ühtlaselt jaotatud koormuse qk suurus on antud katuse pinna horisontaalprojektsioonile. Tabel 3 Katuste normatiivne kasuskoormus Katus qk (kN/m2) Qk (kN) Grupp H · kalle < 200 0,75 1,5 · kalle > 40 0 0 1,5 0 0 Kalde 20 ...40 puhul qk väärtus interpoleeritakse
Muidugi on kobestunud pinnase nihketugevus väiksem. Kohevas liivas põhjustab nihe täiendava tihenemise, kuna on vabu poore, kuhu terad nihkudes paigutuvad. Lõppkokkuvõttes saavutavad nii kohev kui tihe pinnas küllalt suure paigutuse juures ühesuguse poorsuse. Seda nimetatakse kriitiliseks poorsuseks. Kriitiline poorsus ei ole pinnase konstantne omadus, vaid sõltub normaalpinge suurusest. Liiva lõiketeimil ei mängi erilist rolli aeg. Teimi tulemusi ei mõjuta vertikaalkoormuse mõjumise kestus enne nihkejõu rakendamist ega ka nihutamise kiirus. Muidugi ei kehti eeltoodu juhul kui on tegemist juba jõu dünaamilise mõjuga. Kuiva liiva korral läbib piirsirge koordinaatteljestiku null-punkti (joon. 5.6). niiske liiv kuiv või veeküllastunud liiv Joonis 5
annaabi.ee 
