1936. SALVADOR DALI. GALTEA OF THE SPHERES.1952. SALVADOR DALI. NÄO JA PUUVILJAVAAGNA ILMUTUS RANNAL. 1938. JOAN MIRÓ Ta oli katalaani maalikunstnik, skulptor ja keraamik. JOAN MIRO (1893 – 1983) Hollandi interjöör. 1928 HARLEQUINS CARNIVAL - JOAN MIRO RENE MAGRITTE (1898 – 1967) Ta oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte'i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. TEMA TÖÖD RENE MAGRITTE. THE LOVERS. 1928. RENE MAGRITTE.BLACK MAGIC. 1933/34. ALBERTO GIACOMETTI (1901 – 1966) Ta on itaalia päritolu Šveitsi skulptor ja maalikunstnik. Iseloomulikud ülipikad ja -kõhnad figuurid. TÄNAN TÄHELEPANU EEST!!!
Tegelased: hukkuvad, sunnitud hülgama inimeste maailma, vastukaaluks kunst, ennastohverdav armastus. Wagner ja Eesti: Wagneri selts, 18. mai 2001 W. gala (viibis ka ta pojapoeg Wolfgang), järgmine aastal 2007. Georges Bizet Ei ole kuulus reformija. Oluline siiski: teoste orkestratsioon, meloodia, oskas edasi anda draamat ja muusikalisi karaktereid. Stiiliperioodid: õnneliku lõpuga opéra comique'st realismi lävele, andis insp. Verismi heliloojatele. ,,Carmeni" sümfoonilisus avaldub saatuse teema kasutuses, see kasvab, areneb, kulmineerub teose lõpus. Pidev pinge kasv libretistid Henri Meilhac, Halevy). + hispaaniapärane koloriit(habanera, seguidilla). Ooperid: ,,Don Procopio", ,,Pärlipüüdjad", ,,Ivan Julm", ,,Perthi kaunitar", ,,Malbrough läheb sõtta". + 2 sümfooniat. Giuseppe Verdi Wagneri, Bizet ja Tsaikovski kõrval on ta 19. sajandi II poole üks suurimaid ooperiheliloojaid. Tänu
ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikžanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" – sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kokkuvõteks saaks ööelda, et Eesti kunsti ajalugu on Põhja-Euroopa demokraatlike väikeriikidega sarnane ning palllases juurdus vabameelne ja avangardilembene vaim, Eesti kunstnikud ei hoolinud väga Pariisi sürrealismistja vabagraafika muutus populaarseks kunstiks. KASUTATUD ALLIKAD: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kunst 2. https://et
'Armujook', 'Lucia di Lammermoor' Vincenzo Bellini – Suur meloodiameister ja bel canto stiili viljeleja. 'Norma', 'Puritaanid' Giuseppe Verdi – 'La Traviata', 'Rigoletto', 'Trubaduur' Ooper 19. sajandil (Itaalia ’verism’, prantsusmaa) Vabaduse, võrdsuse ja vendluse ideaalid kõlasid ooperilavadelt. Zanrid: lüüriline draama, koomiline ooper, realistlik ooper, suur ooper. Pietro Mascagni – Kirjutas oopereid. 'Talupoja au' (verismi tähtteos) Ruggiero Leoncavallo – ooperid 'Pagliacci', 'Der Ronald' Giacomo Puccini – ooperid 'Boheem', 'Madame Butterfly' Giacomo Meyerbeer (prantsusmaa) – ühendas saksa orkestri itaalia vokaalžanriga. Ooperid 'Robert-saatan', 'Hugenotid' Georges Bizet – Orkestriteosed, klaverimuusika, laulud. Pärusmaaks siiski ooper. Jõuline, realistlik, eripärane. 'Carmen' Ooper 19. sajandil (Saksa ja vene) Carl Maria von Weber – ooperid 'Nõidkütt', 'Oberon'. Esimene natsionalistlik
ülistav tähendus. Carmen hästi temperamentne, ilus, isekas, ,,looduslaps". Teeb nii, nagu tunneb. Avamäng 3 lõiku: 1. Viimase vaatuse härjavõitlus 2. Toreadoori ...mäng 3. ,,Habaneera" Carmen tantsib ja filosofeerib lauldes, võrdleb armastust linnuga, kes pole kerge kinni püüda ega ka kinni hoida ja kelle vaba lendu ei piira ükski seadus. Verism Verism on Itaalias 1870ndatel tekkinud kirjandus- ja kunstivool. 1890ndatel aastatel tungis verism ka Itaalia ooperisse. Verismi juures on prantsuse naturalismis. Naturalistid vahendasid elu väga täpselt, kaldusid kujutama elu mustemat poolt. Verismi esindajad muusikas: Itaalia heliloojad · Pietro Mascagni (1863-1945) ,,Talupoja au" esietendus 1890 Roomas, see ooper tegi ta üleöö kuulsaks. Ooper ühes vaatuses. Intermezzo instrumentaalne vahemäng vaatuste vahel. · Ruggiero Leoncavallo (1858-1919) temal samuti 1 ooper (,,Pajatsid"), kahevaatuseline, veidi pikem
eksootilised loomad, nagu lõvid, tiigrid ning jõehobud. Õpilaspõlvest peale armastas ta joonistada inimesi, portreteerida oma lähedasi, koolikaaslasi, tüüpe turgudel ja tänavatel. Wiiralti lemmikzanriks oli kahtlemata "fantastilised portreed" sageli grotesksed üldistused mõnest inimtüübist või inimlikust joonest. Dresdeni-perioodil muutus Wiiralti graafika suurejoonelisemaks, stiililt jõulisemaks ja kindlapiirilisemaks. Ta sattus verismi mõjuorbiiti, mille kiindumus groteski ja detailinaturalismi nakatas teda seda enam, et need jooned olid juba ilmnenud tema loomingus. Kohati sarnanevad Wiiralti Dresdeni-lehed väga Otto Dixi omadega, kelle teoseid imetlesid tollal teisedki noored pallaslased. 1931. aastast 1933. aasta kevadeni suhtles Wiiralt tihedalt Starsbourgi tuntud kunstniku ja kunstikollektsionääri, muusiku ja luuletaja Nelly Stulziga, kellest tehtud portreed ja mõned aktijoonistused
üle häälekäsitluse ja meloodia lihtsuse. "Boheemist" alates ei kartnud Puccini enam lavale tuua tavaliste inimeste lihtsaid probleeme, mis teda enim inspireerisid. Pietro Mascagni (1863 Livorno – 1945 Rooma) oli itaalia helilooja ja dirigent. Kuulus koos Ruggero Leoncavallo (“Pajatsid”), Francesco Cilea (“Adriana Lecouvreur”), Giacomo Puccini (“Boheem”, “Tosca”, “Turandot”), Alberto Franchetti ja Umberto Giordanoga (“Fedora”) Itaalia ooperi verismi koolkonda. Tema oopereid iseloomustab deklamatsiooni lai kasutamine ja dramaatilisus muusikas ja ooperi sisus ning vokaalliini äärmine jõulisus. Samuti see, et šüžeed tulenesid tihtipeale kaasaegsest ühiskonnast ning peategelased olid tavalised inimesed rahva seast, mitte enam aristokraadid, kuningad ja kuningannad. Mascagni komponeeris 15 ooperit, ühe opereti “Sì”, orkestri- ja vokaalmuusikat, laule, klaveripalu ja kirikumuusikat (“Messa di Gloria”)
Aastal 1948 naasis Euroopasse, kus tema kunstimotiivides hakkas domineerima religioossus. Kuulsamad maalid: The Persistance of Memory, Salvador Dali (1931) Ascension of Christ, Salvador Dali (1958) Birth of a New World, Salvador Dali (1942) René Magritte René François Ghislain Magritte (21. november 1898 15. august 1967) oli Belgia sürrealistlik maalikunstnik ja graafik. Varases loomingus ilmneb kubismi mõju, sürrealistidega liitus 1927, millest alates esindas verismi. Magritte´i maalidele on omased unenäolised ja isegi absurdsed seosed asjade vahel, suurt tähelepanu on pööratud ebahariliku illusiooni ja ruumilisuse efekti loomisele töödes. Unenäoline maailm on keskne teema ka belglase René Magritte loomingus. Magritte tegi vahet ärkvel-une, pool-une ja kirka une vahel. Kõige väärtuslikumad olid kaks esimest, kus ilmusid unenäo pildid, kuid teadvus säilitas ärkveloleku. Neid pilte sai kõige vahetumalt fikseerida
Just Viiralti Dresdenis viibimise aegu tõusis see vool saksa kunstielus tähelepanu keskpunkti. Viiralt nägi veristlikku kunsti näitustel, tõenäoliselt puutus ka isiklikult kokku selle voolu esindajatega, eelkõige silmapaistvaimaga neist Otto Dixiga2. Saksa kunstnikest, kes Viiraltile konkreetsemat mõju avaldasid, tulebki kõne alla esmajoones Dix. Verism haaras Viiralti kaasa ning ta on selle eredaim ja ehedaim väljendaja eesti kunstis. Verismi mõju tema loomingule toimis 1930. aastate alguseni välja. Ometi ei tule viimast liiga sügavaks pidada. Saksa tegelikkust vaatas ta ikkagi võõraste, kainemate ja iroonilisemate silmadega. Näib, et Dresdenis kogetu settis pikkamööda ja kandis alles Pariisis läbitunnetatuimaid, küpsemaid vilju. Viiralt sõitis Dresdenisse esmajoones õppimise kavatsusega ning tundis juba 1923.aastal, et on siinsed võimalused põhiliselt ammendanud.
Kuigi juba Kunsttööstuskoolis õppides oli Ed. Wiiralt teinud edukalt tutvust erinevate graafikatehnikatega, asus ta "Pallases" hoopis skulptuuri õppima. Tema lemmikalaks kujunes siiski graafika. Noor kunstnik suutis võrdselt vaimustuda nii Ado Vabbe arabesklikust, mitmeid kunstivoole sulatavast loomingust, kui ka vanadest klassikutest, eelkõige Albrect Dürerist. 1922. aasta kevadel saadeti Ed. Wiiralt kooli stipendiaadina end Dresdenisse täiendama, kus tema graafikas tugevnes verismi mõju. Ilmselt puutus ta seal isiklikult kokku Otto Dixiga. O. Dixile iseloomulik nägemuslikkuse ühendamine naturalismiga, inetuse demonstreerimine, küünilise pealispinna all aimatav meeleheide, koos maagilise realismi ja uusasjalikkusega said ka Ed. Wiiralti loomingu tunnusteks. Kuni 1930. aastate alguseni on ta verismi ehedaim väljendaja meie kunstis. Talle omaselt vaatles ta maailma aga sakslastest märksa kainemate, iroonilisemate silmadega
6. Psühholoogilised nüansid meloodia abil, mitte orkestriga nagu Wagneril 7. Ooperite kõrgpunkt suurtel ansambli- ja kooristseenidel III periood 1862-93 "Saatuse jõud" 62, "Don Carlos"67, "Aida" 71, "Othello"87, "Falstaff"93. 1. Lõpetatud numbrid peaaegu puuduvad 2. Lavalised draamad (Wagneril muusikalised draamad) 3. Orkestri osatähtsuse tõus 4. Kasutab juhtmotiive, kuid tunduvalt vähem kui Wagner. Kogu elu ja eriti viimasel perioodil pani Verdi suurt rõhku libretodele. Verismi noorema generatsiooni tähtsaim on Giacomo Puccini (1858-1924), kes sündis Luccas ja õppis Milaanos. Tema tähtsamad ooperid on: Boheem 1896, Tosca 1900, Madame Butterflay 1904, Tütarlaps kuldsest Läänest 1910, Trittico 3 ühevaatuselist ooperit 1918, Turandot 1926( lõpetatud Alfano poolt.). Realistlik ooper Georges Bizet (1838-75) Sündis Pariisis muusikute peres. 1848 asus õppima Pariisi konservatooriumi, õpetajaks oli J. F. Halevy suure ooperi helilooja
annaabi.ee 
