organeid (näit epiteeli aluskudedega) -hea verevarustusega - hõreda ja korrapäratu kiudude asetusega - leidub veresoonte seines ning ümbritseb neuroneid - oluline roll immuunsüsteemis RASVKUDE - Koosneb peamiselt rasva rakkudest - Oluline katte, kaitse ja fikseeriv kude - ainevahetuslikult suur energeetiline tähtsus -valge ja pruun rasvkude RETIKULAARNE RS koosneb III tüüpi kollageeni kiududest, mis toetab erinevaid raku tüüpe. -RS moodustab võrkja raamistiku näit. vereloomeorganites, lümfisõlmedes, . Samuti on soole ja mao limaskestas jne. - RS rakud on fagotsütoosivõimelised. VERI Ülesanded: Täiskasvanud inimesel 6-8% keha massist so 4-6L Transpordi funktsioon -Hapniku ja süsihappegaasi transport -Toit- ja jääkainete transport -Hormoonide jt. Bioaktiivasete ainete transport Stabiilse sisekeskkonna tagamine ( soojuse ühtlane jaotuvus, happe-aluse tasakaal, vedeliku bilanss) Kaitsefunktsioon (antikehad)
entsefaliit. Akuutses faasis ei ole närvinähte, alles u 2 kuu pärast. Vaid akuutses faasis levitatakse viirust, närvivormi puhul enam mitte. Võib levida vertikaalselt, sest viirus läbib platsenta – kutsikatel väikeaju hüpoplaasia, juhul kui sünnivad, siis elavad 3 kuud. Koerte parvoviirus CaPV * Ümbriseta viirus > väliskeskkonnas väga püsiv. Parvoviirus kinnitub soolele. * Nakatab eri loomi – koer, kass, naarits. 1/3 kujuneb leukopeenia (paljuneb ka vereloomeorganites). Koertel enteriit, kassidel varieeruv. Riskigrupis 4-12 nädalased kutsikad. Eristatakse soolvorm (alguses kollakas vesine, seejärel verine), südamevorm (trahhüokardia, hüpotermia, sage kutsikatel) ja segavorm (harv) * palavik, nõrkus, oksendamine, loidus, kõhulahtisus > dehüdratatsioon. Paljuneb lümfisõlmedes, soolehatud lamenevad, tekib kõhulahtisus ja verejooks soolevalendikus. Haigus vältab 3-7 päeva – kas paraneb või hukkub. Haigus võib olla tugevatel koertel
kuuluvaid loomi või erinevaid taimesorte (taimeliike). Sellise ristamise tagajärjel tekivad uued geenikombinatsioonid; tekivad tunnused ja omadused, mis vanematel puudusid. 2. Korrelatiivne muutlikkus - organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonna- tingimuste mõjul, nö nende kontrolli all. Ühe organi või koe areng kutsub esile ka teiste, sellega füsioloogiliselt ja anatoomiliselt seotud organite ja kudede arenemise. Näiteks südame arenemine (kasv) kutsub esile muutused vereloomeorganites ning tagab kudede ja organite varustamise verega (toitainetega). 3. Mutatsiooniline muutlikkus on see, kui organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus, tunnus, mida ei ole esinenud tema vanemail. Mutatsioon on organismi pärilikkuse materiaalsete kandjate muutustest tingitud pärilik muutlikkus. Mutatsioonid on tekkinud päriliku materjali muutumisel, s.t päriliku info muutumisest ja selle väärast edasiandmisest. Sellised muutused antakse edasi ka järglastele. 28
histiotsüüdid,nuumrakud jne. -Erineb kohevast sidekoest rasvarakkude rohkuse ja kiulise põhiaine vähemuse poolest. Nende kudede vahel toimuvad ka üleminekud. Säilib seal, kus on megaanilised ülesanded kulmud, orbitaalid jne. Veri ja lümf -Sidekoe vedelad alaliigid,koosneb rakkudest ja vereplasmast. -Pärit mesenhüümist ehk siis mesenhümaalset päritolu. -Erinevad testest sidekoe alaliikidest sellega, et ei paljune kohapeal vaid vereloomeorganites. Elutsükkel: loomefaas, tsikulatoorne faas, koefaas,lõppfaas. Vereplasma – seerum e. Defibrineeritud veri; koosneb toitainetest, ainevahetuse jääkproduktidest; verevalgud – albumiinid,globuliinid,fibrinogeen ;verevedelik mikroelementidega. Vererakud *Erütrotsüüdid e. Punalibled *Leukotsüüdid e.valgelibled – Agranulotsüüdid(tsütoplasmas ei ole sõmeraid) (lümfotsüüdid,monotsüdid) ja Granulotsüüdid(tsütoplasmas on sõmerad)
12. Veri sidekoe erivormina Sanguis on läbipaistmatu punane vedel sidekoe liik. Koosneb plasmast – rakkudevaheline vedel aine – ja temas ringlevatest vormelementidest - vererakkudest: punastest verelibledest (erütrotsüütidid), valgetest verelibledest (leukotsüüdid) ja vereliistakutest (trombotsüüdid). Veri ringleb veresoontes ning tema vormelemendid hõljuvad vereplasmas. Vereplasma hulk moodustab 60% ja vormelementide hulk 40% veremahust. Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust. Vere ülesandeks on gaasivahetus – viib hapniku kopsudest kudedesse ja toob kudedest CO 2 kopsudesse. Transpordib toitaineid seedekanalist kudedesse ja jääkained viib eritusorganitesse. Kaitseb organismi – rakuline kaitse (fagotsütoos) ja humoraalne (antikehade moodustumine). 13. Erütrotsüütide ehitus ja talitlus Erythrocyti - ümarad, keskelt veidi nõgusa kujuga tuumata ning enamuse organellideta rakud
Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse fibrotsüüte, histiotsüüte, kambiaalseid rakke,
Organite katteis , fastsiais ja sidemeis lisandub sellele ka mehaaniline talitlus. Sidekoe intertsellulaarsubstants koosneb amorfsest põhiainest ja selles asetsevatest kiududest. Viimastest on tingitud koe mehaanilised omadused (tõmbetugevus ja elastsus). Eristatakse kollageen-, elastiin- ja retikuliinkiude. Sidekoes eristetekese: Retikulaarne sidekude koosneb võrgutaoliselt ühinenud rakkudest ja retikuliinkiududest. Leidub mao ja soole limaskestas, eriti vereloomeorganites: lümfisõlmedes, põrnas ja üdis. Rakud koguvad oma kehasse võõraid aineid ja mikroobe. Kohev sidekude koosneb struktuurita põhiaines paiknevatest väga erineva suunaga peentest kollageen ja elastiinkiududest, millede vahel asetsevad suurel arvul eespool iseloomustatud rakuliigid. Sidekoe rakulised elemendid esinevad kõige mitmekesisematena kohevas sidekoes. Siin leiduvate rakkude hulgas eristatakse
Veri Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustavad vererakud kogumahust, nim. hematokritiks. Normaalselt on meestel 0,4-0,51 ja naistel 0,36-0,47. Hematokrit võetakse veri, pannakse katseklaasi, tsentifuugitakse ja saadakse: · Vererakud ei paljune kohapeal, vaid vereloomeorganites: Lootes eelkõige maksas ja põrnas, sest loote luud on üsna väikesed Peale sündi põhiliselt luuüdis · Ka vereplasma moodustub ekstravaskulaarselt. Vere valkude peamiseks sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke
Veri Inimese kehamassist moodustab veri 6...8%, seega on 70 kg kaaluva täiskasvanud inimese organismis ligikaudu 5 liitrit verd. Veri koosneb vereplasmast ja vererakkudest. Arvu, mis näitab, kui suure osa moodustavad vererakud kogumahust, nim. hematokritiks. Normaalselt on meestel 0,4-0,51 ja naistel 0,36-0,47. Hematokrit võetakse veri, pannakse katseklaasi, tsentifuugitakse ja saadakse: · Vererakud ei paljune kohapeal, vaid vereloomeorganites: Lootes eelkõige maksas ja põrnas, sest loote luud on üsna väikesed Peale sündi põhiliselt luuüdis · Ka vereplasma moodustub ekstravaskulaarselt. Vere valkude peamiseks sünteesipaigaks on maks. Vere funktioonid: · Transpordifunktsioon veri kannab kopsudest hapnikku ja seedetraktist imendunud toitaineid kudedesse. Toitainete oksüdatsioonil kudedes vabanenud süsinikdioksiidi viib veri kopsudesse ja teisi ainevahetuse jääke
VERI SIDEKOE ERIVORMINA Veri on läbipaistmatu punane vedel sidekoeliik, ringleb veresoontes Veri koosneb rakkudevahelisest vedelast ainest – vereplasmast ja temas ringlevatest vererakkudest e vormeelementidest: punastest verelibledest e erütrotsüütidest, valgetest verelibledest e leukotsüütidest ja vereliistakutest e trombotsüütidest Vereplasma hulk moodustab 55-60% ja vormeelementide hulk 40-45% veremahust Vererakud paljunevad vereloomeorganites, ning kõik vere vormeelemendid arenevad ühisest polüpotentsest tüvirakust Viib hapniku kopsudest kudedesse, sealt toob süsihappegaasi kopsudesse (organismi gaasivahetuse osalemise funktsioon) Seedekanalist transpordib veri toitaineid kudedesse, tema osalemisel toimetatakse jääkained eritusorganitesse Verel on tähtis funktsioon organismi kaitsmisel, ta kindlustab nii organismi rakulise kaitse e fagotsütoosi kui ka humoraalse
taimesorte või parandama olemasolevaid tõuge (madalatoodangulisi loomi ristatakse kõrgetoodanguliste loomadega). b) Korrelatiivne muutlikkus - organismi arenemine toimub pärilike faktorite ja keskkonnatingimuste mõjul, nö nende kontrolli all. Ühe organi või koe areng kutsub esile ka teiste, sellega füsioloogiliselt ja anatoomiliselt seotud organite ja kudede arenemise. Näiteks: südame arenemine (kasv) kutsub esile muutused vereloomeorganites ning tagab kudede ja organite varustamise verega (toitainetega). Organite omavahelised suhted (seosed) võivad olla positiivsed või negatiivsed. Positiivsed on nad sel juhul, kui ühe tunnuse areng kutsub esile ka teise tunnuse arengu. Negatiivsete seoste puhul aga, vastupidi, ühe tunnuse areng pidurdab teise tunnuse arengut (teket). c) Mutatsiooniline muutlikkus on see, kui organismil on tekkinud juhuslik, täiesti uus omadus, tunnus, mida ei ole esinenud tema vanemail
annaabi.ee 
