Kaupa on kasulik demonstreerida nii, et peamised kauba omadused oleksid hästi jälgitavad. 4. Verbaalsed suhtlemisvahendid müümisel. Üks olulisemaid müügitehnika võtteid on jaatuse andmine ja saamine. Ühe võimalusena võib kasutada ümbersõnastamist. Ümbersõnastamise puhul alustab müüja näiteks väljenditega "Nagu ma aru sain...", "Sain ma teist õigesti aru, et te soovite...", lause teine osa sisaldab ostja poolt esitatud soovi või mõtet. Müümise verbaalsesse ossa kuulub ka kauba tutvustamine. Müüja kõne peab olema suhteliselt lihtne ja arusaadav. http://www.avatar.ee/majanduseabc/data/ii_trykk/8-psyh.pdf Esmamulje Hea esmamulje on teadupärast parim visiitkaart, mida endast teisele inimesele jätta. Esmamulje on suures osas alateadlik ning tekib kiiresti, püsib kaua ja tähendab palju. Sageli määrab esmamulje ära edasise hoiaku nii inimesesse kui ka firmasse, mida see inimene esindab.
Kõomägi keel on kaunis kui kalmaar. Tsitaadid, mõtted • “Looduslik naine ei saa kunagi täiuslik olla, seest loodus pole kunagi täiuslik.” • “Armastuses saab loota vaid silikoonile, kõik ülejäänu sünnib eimillestki ja kaob eikuhugi, õigustades vahepeal jäävaid kärsituid aastaid egotsentrilise tujukuse ja närbuva kehaga.” • LK96, 106 • “kui inimkeel degenereeruks tagasi nulli, siis kas viimane sõna, mis enne kui see kõigi teiste juurde verbaalsesse ühishauda lendab, on seesama, millest kõik kord alguse sai. See kõige esimene sõna, mille meie veel üpriski karvane esivanem oma esialgu üsna paindumatute lõugade vahelt kunagi igiammu välja urises. Kui ma nüüd katsun ette kujutada toonast maailma, kus salk haisvaid pesemata tegelasi savannis toitu otsides ringi ekslevad, siis olgem ausad, "mina" see tõenäoliselt ikkagi olla ei saanud. "Persse" väljavaated on aga kaunikesti lubavad. /..
sellest lähtuvalt erinevad ka kõnestrateegiad. Kolmas allikas esituse mõistele on poeetikast ja laiemalt kunstiteooriast lähtuv primaarselt kunstilise või poeetilise suhtlusakti esitamine, milles olulised on õnnestumine, oskused ja loomingulisus. Juba Roman Jakobson rõhutas, et keele poeetiline funktsioon ei ole oluline mitte ainult verbaalse kunsti puhul (kuigi on just seal domineeriv), vaid kuulub toetava lisandina igasugusesse verbaalsesse tegevusse. Selline poeetiline sooritus on eriti omane teatud suhtluse vormidele, näiteks mis tahes lugu võib olla jutustatud huvitavalt või mitte. Lähemal vaatlusel on oskused ja õnnestumine oluline igasuguse kõnelemise puhul: mida ka inimene ei räägiks, võib ta püüda oma kuulajate tähelepanu huvitavate detailidega, näiteks tabavate ütlustega või ootamatute mõttekonstruktsioonidega. Sellest kõnetegevuse omadusest
tekitavad loovaid lahendusi, mis erinevad probleemi otsesel käsitlemisel saadud lahendustest ning kuna kaasatud on loovus, siis tekitab see juba heaolutunnet iseenesest. Mitteverbaalne suhtlemine Kunstiteraapiates võib mitteverbaalne suhtlus põhineda häälel ja helil, kehal ja selle liikumisel, visuaalil, kostüümidel, objektidel ja rituaalidel ja see suhtlus ei pruugigi saada tõlgituks verbaalsesse keelde. Breunlini (1979) järgi toimib mitteverbaalne suhtlus kunstiteraapias järgmistel tasanditel: (1) sisemisel tasandil, kui kaasatud on sisemised dialoogid, mis väljendavad emotsioone, sisemisi psüühilisi protsesse või psühhopatoloogiat, see tasand jääb vaatlejale enamasti märkamatuks kuna toimub ainult inimeses endas; (2) diaadiline tasand interpersonaalne kahe inimese vaheline
http://www.youtube.com/watch? feature=player_embedded&v=xoKbDNY0Zwg Kas tahate mängida? Hakkame proovida väljendada oma tundeid mitteverbaalselt. Tutvustamine Praegu ma jaotan lipikud pantomiimi teemadega. Teil on vaja tahvli juures mitteverbaalsel teel anda kirjutatu. Siis üks õpilane "tõlgib" verbaalse mitteverbaalsesse keelde, teised uuesti verbaalsesse. -Kas kõik on selge? Läbiviimine Õpetaja jaotab lipikud pantomiimi teemadega. Üks õpilane läheb tahvli juurde oma lipikuga ja hakkab mitteverbaalsel teel selgitada kirjutatu lipikus. Teised arvavad mis õpilane näitab ja tõlkivad uuesti verbaalsesse. Kordamööda esitatakse pantomiimid. Õpilased demonstreerivad õpisituatsioonis,kuidas väljendada oma tundeid mitteverbaalselt.
80ndate Unt pole moes, kuid on moodne. Ta pole moelooja, vaid maailmamoe järgija... See pole enam liikumine tagasi sinna, kus pole maitset ega lõhna, vaid vanade maitsete ja lõhnade taasmaitsmine ja taasnuusutamine, parandamine, restauratsioon. Ühesõnaga, see on postmodernism, vähemalt üks liin sellest, mida postmodernismiks on nimetatud." (Hennoste, 1993). Vaatamata tema modernismitaotlusele, strukturaalsest teooriast juhindumisele, visuaalse toomise katsetele verbaalsesse teksti ning teistele eesmärkidele pole ta ühegi teooriaga lõpuni minev, selleks on tema kirjanikunatuur liialt spontaanne ja püsimatu, sukeldudes aina uutesse meeleoludesse ja kontseptsioonidesse, liikudes müstikast filosoofiadoktriinideni, akadeemilisest teatrist palaganini, salateadustest kommertsküsimusteni. Üldiselt kasutab ta juba modernismiperioodi tekstides ära olemasolevaid tekstikatkendeid ning uue teksti terviku hoomamiseks on vaja tunda varasemaid tekste
inimese saatuse just vaimuilmas, kuivõrd kallutab väline ILU inimest tema valikus materiaalse ja ideedemaailma vahel? (Kaisa Eiche on nüüdseks loobunud karjäärist Tartu kunstielus, ja astunud Jaapani tootefirma teenistusse, võites ühtlasi tagasi õiguse oma ilule, mida ta erinevail viisidel püüdis varjutada (a la Lilli Suburgi lõuarätik) väikelinna kunstnikkonnas liikudes.) NB! Ilu ja inetuse ajaloost on mõtisklenud meessemiootik Ecco. Võttes verbaalsesse esseemaailma ette ühe pildiinterventsiooni, asetan järgnevalt kõrvu fotod Lilli Suburgist, tema Pärnu tütarlastekooli pinginaabrist Lydia Koidulast ja ca 1,5 põlvkonda hilisemast Marie Underist (küll teades Suburgi rahvusärkamisajakõlalist nime, kuid teadmata tema välimust, kujutlesin millegipärast teda Marie Underile sarnanevana). Lydia Emilie Florentine Lilli (Caroline) Marie
tähelepanumehhanismi, mille abil kontrollitakse infovoogude valikuid ja kulgu töömälus ja selle allsüsteemide vahel ning võetakse vastu otsuseid. Tahteline mälu ja tahtmatu mälu - kõik mäluprotsessid ja enamik mälu liike kujutavad endast tahtelise ja mittetahtelise keerukat kombinatsiooni, kus üks võib teise ees vaid veidi domineerida Infotöötlus Plokkskeemid info,mida esilagu töödeldakse ja säilitatakse sensoorses mälus, kodeeritakse seejärel ümber kahes suunas verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu. Formeeruvad vastureaktsioonid Funktsionaalsed blokid Kontrolliprotsessid Paralleelsed hajusjaotusprotsessid - sisaldab mooduleid, millest igaüks täidab kindlat ülesannet, milles töötlus toimub paralleelselt ja kus süsteem on võimeline kujundama uusi seoseid nii sisendi ja väljundi kui ka ühikute vahel, omades seega õppimisvõimet Praiming - selle puhul avaldab eelnevalt omandatud teave mõju hilisemale mälust sõltuvale
küberneetiline suund. Mälu vaadeldakse kui funktsionaalsete blokkide ja/või moodulite süsteemi, milles tasemesisese ja tasemete vahel edastatakse ja kujundatakse erinevalt kodeeritud informatsiooni ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevaid töötlusreegleid, erinevaid struktuurireegleid ja töötluse kindlaid ajalis-ruumilised piirangud. Plokkskeem 1 - Sensoorse mälu info ümberkodeerimine verbaalsesse ja visuaalsesse lühimällu. Nende tasemete andmetele toetudes formeeruvad vastusreaktsioonid. Plokkskeem 2 Info sisestatakse algul esmasesse mällu, kus ta püsib suhteliselt kaua tänu kordamisele. Edasi sisestatakse info teisesesse mällu, kus ta võib säilida väga kaua ka kordamata. Joonis 3 Info töötlemise ja kadude plokksüsteem. Info liigub sensoorsest registrist lühimällu, edasi püsimällu. Viimasest on ka tagasitee. Oluline on nn
erinevalt kodeeritud infot ja kus erinevaid tasemeid iseloomustavad erinevad info esindamise ja säilitamise moodused, erinevad töötlusreeglid, struktuurireeglid ja töötluse kindlad ajalis-ruumilised piirangud. Mälu on lahutamatu tajust, kujutlusest, mõtlemisest, otsuse vastuvõtmisest. Mõned mudelid on keerulised, teised lihtsamad, mõned konkreetsemad, teised üldisemad. Info mida esialgu töödeldakse ja säilitatakse sensoorselt, kodeeritakse seejärel kahes suunas: verbaalsesse lühimällu ja visuaalsesse lühimällu vastusreaktsioonid. Tasemed on omavahel ,,tõlkesuhtes" saama kuuldut joonistada. Info sisendatakse alguses esmasesse mällu, kus ta püsib kaua tänu kordamistele edasi läheb info teisesesse mällu, võib säilitada ka kordamata eri funktsioonid ülises mälusüsteemis. Info liigub ka lühimälust püsimällu. Püsimälust on ka tagasitee- oluline on nn kontrolliprotsesside
annaabi.ee 
