Hind hõlmab kogu veoahelat koos kauba ümberlaadimistega vahepunktides. Põhitariif ei sisalda maanteetranspordi veokulu, tollivormistust ega muid lennuveoga seotud kulusid. Lennuveotariifides avaldatud hinnad on üldjuhul arvestusliku kaalu kilogrammi hinnad väljaveomaa valuutas. Õhutranspordi põhitariifi arvutatakse veetava kauba kaalu ja ruumala alusel, mõõtühikuna kasutatakse kilogrammi. Tariifi arvutamise aluseks on saadetise kaal ja mahukaal ehk tihedus, millelt minnakse veohinna arvutamisel üle arvestuslikule kaalule. Arvestusliku kaalu leidmiseks võrreldakse omavahel kauba tegelikku kaalu ja mahukaalu ning arvestuslikuks kaaluks võetakse suurem absoluutarv. Mahukaalu arvutatakse lennutranspordis 1/6 suhte alusel, kus saadetise ruumala kuupsentimeetrites jagatakse 6000- ga, seega näiteks: 6 dm3 = 1 kg ehk 1 m3 = 167 kg. Tavakaupade standardpõhitariifid on: • miinimumtasu - põhitariif ei tohi olla madalam kui miinimumtasu
veeremi ja autojuhtide tootlikkuse hindamine ja parendamine; operatsioonide mõõtmiseks ja efektiivsuse tagamiseks vajaliku mõõdikutesüsteemi loomine; veeremi ennetava hooldus- ja remondisüsteemi loomine; personali töölepingute, ametijuhendite ja muude seadusandlusest tulenevate dokumentide ettevalmistamine ja vormistamine. Transporditeenuse ostmisel ja pakkumisel on üheks võtmeteguriks pakutav veohind. Veohinna määramisel tuleb jälgida kõigi veo teostamiseks tehtavate kulutuste kajastamist omahinnas. Selleks oleme loonud mudeli - transpordikulude kalkulaatori, mis on täpne ja mugav töövahend kasumlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks optimaalse veohinna leidmisel. Lao juhtimisel on efektiivsuse peamisteks võtmeteguriteks motiveeritud personal, lao paindlikkus reageerimisel nõudluse muutusele, asjakohane IT süsteem ja väärtust mittelisavate operatsioonide eemaldamine
Kordamisküsimused eksamiks. 1.Saadetis - (consignement, shipment)Saatja poolt saajale ühe korraga teele lähetatud kaupade (materjalide) kogus. Saadetise puhul otsustatase enne teele saatmist, millise transpordiliigi, transpordivahendi, teenusepakkuja, veohinna, maksude, täiendavate tasude, veo ajaga jms. selle lähetamine teostatakse ja milline osapool kannab saadetise lähetamisega seotud kulud. 2.Mahukaal - Saadetise mahukaal on saadetise pakendi mõõtmete alusel arvutatud näitaja, mis võimaldab hinnata kui suure pinna saadetis sõidukis hõivab. Mahukaalu võrreldakse saadetise füüsilise kaaluga ning saadetise tarnehind arvutatakse suurema näitaja alusel. Mahukaubad maantetranspordis < 333kg/ m3; Mahukaubad lennuveod 1m3 = 167kg 3
Korrutame buldooseri vajaduse päevades 10ga (eeldame et buldooser teeb päevas 10h päevas tööd), saame teada, mitu tundi teeb buldooser tööd. Siis liidame omavahe tööjõu hinna (100kr/h), rulli hinna (550kr/h), buldooseri hinna (650kr/h) ja greideri hinna (650kr/h). Saadud tulemuse korrutame buldooseri tundide tööga, saame masinate ja tööjõu maksumuse. ((9120/400) x 10) (100+550+650+650)=444600kr. (28415,12 ) Nüüd liidame materjali ja veohinna, masina ja tööjõu maksumusega, saame kihi maksumuse. 1193808+444600=1638408kr. (104713,36 ) 9120m3 killustikaluse ehitus läheb maksma 1638408kr. (104713,36 ) Ajalise vajaduse jaoks on vaja materjali maht jagada buldooseri päevatootlikusega 9120/400= 23 päeva Töö tegemiseks läheb aega 23 päeva. 8 7. TÖÖDE KVALITEEDI KONTROLL
Korrutame buldooseri vajaduse päevades 10ga (eeldame et buldooser teeb päevas 10h päevas tööd), saame teada, mitu tundi teeb buldooser tööd. Siis liidame omavahe tööjõu hinna (100kr/h), rulli hinna (550kr/h), buldooseri hinna (650kr/h) ja greideri hinna (650kr/h). Saadud tulemuse korrutame buldooseri tundide tööga, saame masinate ja tööjõu maksumuse. ((9120/400) x 10) (100+550+650+650)=444600kr. (28415,12 ) Nüüd liidame materjali ja veohinna, masina ja tööjõu maksumusega, saame kihi maksumuse. 1193808+444600=1638408kr. (104713,36 ) 9120m3 killustikaluse ehitus läheb maksma 1638408kr. (104713,36 ) Ajalise vajaduse jaoks on vaja materjali maht jagada buldooseri päevatootlikusega 9120/400= 23 päeva Töö tegemiseks läheb aega 23 päeva. 8 7. TÖÖDE KVALITEEDI KONTROLL
23. Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalumahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega. Lühikesed
treilereid) 23.Mida mõistetakse veose arvestusliku kaalu all? Arvestuslik kaal kirjeldab veose kaalu ja mahu vahekorda. Iga veoliigi jaoks on rahvusvahelise transpordikonventsiooniga kokku lepitud kaalu-mahusuhe, mis võimaldab veotasude arvestamisel minna füüsiliselt kaalult üle arvestuslikule kaalule. 24.Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm 25.Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse) 26.Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega.
kauba pealelaadimiseks ( samuti 4 päevaks), kui vedu toimub selle laevakompanii liinil. Raudteel sõltub täiskonteineriveohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha, mis on keskmiselt pool täistariifist. Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis- kui ka tühja konteineri veo eest. Konteineri üürimisel arvestavad ekspedeerimis- ja veofirmad konteineri hinna veohinna sisse. Lisaks üürirahale võetakse tasu konteinerite teisaldamise ja käsitsemise eest. Konteinervedude eeliseid: 26 · konteinerisse pakitud kaupa saab kiiresti ja suhteliselt kergelt käsitseda, mis võimaldab vähendada kauba peale- ja mahalaadimiskulusid; · kauba pakendamisnõuded pole nii ranged kui kaubaveol ilma kaitsvate seinteta;
ELEA üldtingimused 2000 (4) · Ekspedeerija vastutab kui vedaja a) kui ta veab kaupa oma veovahendiga (tegelik vedaja), või b) kui ta on veolepingus või muul viisil võtnud endale vedaja vastutuse (lepinguline vedaja). · Ekspedeerija loetakse lepinguliseks vedajaks, kui: 1) ta on oma nimel välja andnud veodokumendi; 2) ta on oma teenust turustanud või teinud pakkumise viisil, näiteks teatanud oma veohinna, mis võimaldab eeldada, et ekspedeerija on endale võtnud vedaja vastutuse; 3) on tegemist kaupade maanteeveoga. · Ekspedeerija vastutab ka lepingu täitmisse kaasatud ja pooltest sõltumatute töövõtjate eest, kui ta: a) vastutab vedajana; b) osutab teenuseid ise, kasutades selleks oma seadmeid või töötajaid, või c) on võtnud endale kohustuse osutada teenuseid oma arvel. 75 ELEA üldtingimused 2000 (5)
56. Nimeta autovedude alaliigid. kokku- ja laialiveod (veod jaotuskeskusest kliendini ja vastupidi) kombineeritud veod (nt rong-auto, laev-auto-rong, lennuk-auto) eriveod (ülisuured ja -rasked veod, nõuavad sageli erilube ja -veokeid) rahvusvahelised veod (kasutatakse suure kandevõimega autoronge ja treilereid) 57. Mis on laadimismeeter (LDM), milleks seda kasutatakse? On veoruumi põrandapinna jooksevmeeter. Kasutatakse autotranspordis tihti veohinna arvestusühikuna. Näiteks mahutab 13,6 pikkuse poolhaagise veoruum 13,6 ldm. 58. Mida peetakse transporditegevuses silmas põhivedude all? Põhiveod toimuvad keskterminalide vahel, veetavad kogused on suured ning vahemaad pikad. (nt tehasest kesklattu, keskterminalist keskterminali, keskterminalist jaotuskeskusesse). 59. Mida peetakse transporditegevuses silmas jaotusvedude all? Jaotusveod toimuvad jaotuskeskusest (lõpp)klientideni, tegemist on kohalike vedudega.
Maanteeveod on mere- ja raudteevedudest kallimad keskmiselt 20%. Euroopas teostatavad veod siseveeteedel konkureerivad järjest enam maantee- ja raudteevedudega. Transport siseveeteedel suudab konkureerida muude veoviisidega ainult hin- naga, mitte ajaga. Ainuüksi soodsa veohinna abil (ca 20% madalam maanteeveo hindadest) ei suudeta suurendada veo mahtusid, eriti aga siseveetranspordi osatähtsust. Euroopa Liidu juhtorganid on transpordipoliitikas lähtunud sellest, et raskeveokite liiklus Euroopas toob endaga kaasa hulgaliselt probleeme. Seetõttu on püütud raskeveokite liiklemist ohjel-
annaabi.ee 
