Homoöstaasi oluline roll: · Vajadus säilitada püsiv kehatemperatuur · Une, söögi, joogi vajadus · Seksuaalvajadus e vajadus säilitada liiki. Positiivne tagasiside toitu süüakse rohkem, kui on organismi energiavajadus, ülejääk talletatakse. Negatiivne tagasiside organism saab energiavajadusest vähem toitu. 12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajalikkusest. Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse
organismi sisemine tasakaal ehk homöostaas Tegevust juhitakse negatiivse (tegevuse tulemusena edaspidi see tegevus lõpeb või muutub vastassuunaliseks) ja positiivse (tegevuse tulemusena edaspidi selle tegevuse kordumise tõenäosus suureneb) tagasiside kaudu 12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? · Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. · Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat.
Halb siis, kui keha annab meile näljatundest signaale tegeliku nälja puudumisel, varusid on küllaga, inimene läheb paksuks, samas ei sure nälga. 3. Füsioloogilised tegurid näljatunde tekkimisel: Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat. Väga olulised näljatunde tekkimisele on söömisharjumused, lisaks aju, seedesüsteem, toidu omadused. Neofoobilisus - võõraste maitsete vältimine. Kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud, siis toimub rasvumine inimene ei tea, millal söömist lõpetada, täiskõhutunnet ei teki. 4. Kultuurilised vajadused: · Arengumotivatsioon iseenda võimete, oskuse ja iseenese paremaks muutmine · Uudishimu soov rohkem teada · Kontrollitunne maailma adekvaatne tunnetus, veendumus enda asjatundlikkuses ja suutlikkuses antud valdkonnas tekitab meis kont rollitunde, teadmine, kuidas maailm toimib
Mis motiveerib meid sööma? Kas ainult mao suurus ja selle täitmine on olulised, või siis glükoosi sisaldus veres? Autor selgitab vastavalt erinevatele uurimustele, et nälja määratavaks bioloogilineseks teguriks on ajuosa Hyphotalamus, mis vastutab meie toidu tarbimise osas. Katsed rotidel tõestasid ära, et kui külgmine hyphothalamus oli vigastatud, söögiisu oli kadunud ja rotid surid näljasurma. Aga vastasel juhul kui oli vigastatud ventromediaalne hyphothalamus tõusis söögiisu märgatavalt ja vastavalt sellega ka kehakaal kuni 400 %. Seega Hyphothalamus vastutab kaalu seadepunkti eest, mis hoiab kehakaalu teatud tasemele. Loomulikult kehakaalu seadepunkti võib osaliselt kindlaks teha ka ainevahetus ehk metabolism, mis on eelkõige pärilik. Seega kinnitus sellele, et kiireainevahetusega inimene võib tarbida mitu korda rohkem toitu ja kaal jääb samaks, kuid inimene aeglase ainevahetusega sööb poole väheb ja siiski võib
Enamus bioloogilisi vajadusi sunnib inimest tegutsema selle nimel, et säilitada või taastada organismi sisemine tasakaal ehk homöostaas. Tegevust juhitakse negatiivse (tegevuse tulemusena edaspidi see tegevus lõpeb või muutub vastassuunaliseks) ja positiivse (tegevuse tulemusena edaspidi selle tegevuse kordumise tõenäosus suureneb) tagasiside kaudu. 12. Millised füsioloogilised mehhanismid osalevad näljatunde tekkimises ja söömise kontrollimises? Mis juhtub imetajaga siis, kui ventromediaalne hüpotaalamus on kahjustatud? Kuidas mõjutavad näljatunnet ja söömist kultuurilised tegurid? Millised on levinumad söömise ja toitumisega seotud probleemid kaasaegses ühiskonnas? Nimetage erinevaid tegureid, mis nende kujunemist ja levimist soodustavad? · Näljatunne on motivatsiooniline seisund, mis informeerib meid söömise vajadusest. · Näljatunne pole täpses tasakaalus energiavajadusega pigem süüakse ette ja üritatakse säilitada olemasolevat.
olnud sõpru, ei suutnud püsida ühel töökohal. Prefr. lateraalne osa - reaktsiooni väljakujundamise ja allasurumisega seotud (käitumisvastus, planeerimine, tähelepanu hoidmine). Prefr. mediaalne osa – sotsiaalsed otsused, teise isiku olemuse ja kavatsuste mõistmine, moraalsed otsused. Orbitofrontaalkoor – emotsioonide ja motivatsiooniga seotud info omandamine, tihe koostöö mandelkehaga. Ventromediaalne osa – emotsionaalse tagasiside kasutamine keerukate otsuste puhul. Damasio patsient Davidil oli kahjustus episoodilises mälus, mis ei lubanud mäletada ühegi inimese nime, nägu ega häält. Kui too pidi osalema kahe erineva eksperimentaatori testides, üks käitus temaga jämedalt, ning testid olid igavad, teine oli sõbralik ja vastutulelik. Kuigi David ei suutnud eksperimentaatoreid ära tunda, valis ta edasiseks tööks teise eksperimentaatori
Orbitofrontaalne koor - Tähtsamaks rolliks sobivate käitumiste valik sarrustusest lähtuvalt ja ebasobivate käitumiste inhibeerimine - Aktivatsioon siin reguleerib ärgastustaset - Suurm emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. Seotud emotsionaalse perspektiivi hindamisega - Siin asuvad haiste ja maitseinfo sekundaarse töötluse alad - Seotud ka sotsiaalsete signaalide hindamisega näo-väljenduste järgi Dorsomediaalne prefrontaalne koor - …. Ventromediaalne prefrontaalne koor - Seotud assotsiatiivse õppimisega sotsiaalsete/emotsionaalsete Frontaalsagara funktsioonid … Täidesaatvad funktsioonid … - EF lubavad kaaluda vaikuid ja valida kõige spetsiifilisema vastuse mingile stiimulile lähtuvalt situatiivsetest kontekstist, vaasematest teadmisstest… Pooleli!!!! EMOTSIOONID JA SOTSIAALNE TAJU Emotsiooni komponendid - Afekt, jämedalt positiivne või negatiivne afekt - Kognitsioonid
7 Toidu valik Kaasasündinud eelistus rasvasele ja magusale(Rozin 1996) Lisandub õpitud soolase eelistus Rämpstoit Kehakaaluregulatsioon: Insuliin ja leptiin–hormoon adipoossest koest. Mõlemad aktiveerivad neuroneid hüpotalamuses Neuropeptiid Y –suurendab Nälg ja aju.. Kahjustus lateraalses hüpotalamuses = afaagia rottidel (Anand, Brobeck 1951) Ventromediaalne hüpotalamus –täiskõhutunde keskus? –kahjustusega loomad söövad rohkem eineid Seks ja seksuaalkäitumine... Ühes ejakulatsioonis 500 miljoni naise jaoks spermatosoide, Munarakke palju vähem Naistest Menstruaaltsükkel ca 28 päeva: Follikulaarfaas, Ovulatsioonifaas, Luteaalfaas Maters ja Jonson 1966: 1.Erutusfaas, 2.Platoofaas, 3.Orgasmi faas, 4.Lahenduse faas Veel hormoonidest... Androgeenid –östrogeenid: 10:1 suhe Meestel hüpotalamuse mediaalne preoptiline ala: GTRH
Suurim emotsionaalse töötluse assotsiatsioonikeskus. - Dorsomediaalne prefrontaalne koor – seotud introspektiivse töötlusega (mõtlemine tegevuste kavatsuste ja tagajärgede üle), hindab sotsiaalseid situatsioone - Eesmine vöökäär – aktiveerub konfliktsete olukordade seiramisel, oluline vigade avastamisel. Motivatsiooni ja tähelepanu suunamisega seotud otsused, seotud sarrustuse ja kinnituse ootusega. - Ventromediaalne prefrontaalne koor – assotsiatiivne õppimine sotsiaalsete vihjete alusel, seotud asjade väärtuse hindamisega. Teiste tunnete ja soovide kohta järelduste tegemine Frontaalsagara funktsioonid: - Motoorsete reaktsioonide ja liigutuste vahendamine - Kõne tekitamine - Käitumise planeerimine ja seiramine – täidesaatvad funktsioonid - Töömälu - Mälu kontroll - Tähelepanuga seotud protsessid - Eneseteadvus ja autonoeetiline teadlikkus - Empaatia, huumori mõistmine
• patiendid DFK kahjustusega – mäluhäired – võivad olla apaatsed – premeerimissüsteem – isiksuse muutused • sõltuvushäired – abulia-puudub tegutsemissoov (skisofreeniale sarnane) • Ventromediaalne osa (B 25,32): hinnang emotsioonidele ja aistingutele PFK piirkonnad 2: • Eesmine tsingula piirkond: tähelepanu fokusseerimine (ka oma mõtetele) Orbito-frontaalne (B11-14) – seos TS-ga (amygdala) – Tuleb teada: Juhtivat defitsiiti ja kas see muutub või mitte seoses vanuse, soo ja teiste
roietevahelised lihased ja selgmised lihased; AbM kehaseina lihased, jäsemete ja keele lihased) Signaalid ümbritsevatelt struktuuridelt suunavad vastavate somiidi regioonide arengut Sündetoom – dorsaalsed sklerotoomi rakud moodustavad kõõlused Arthrotoom – sisemised sklerotoomi rakud, selgroolülide ühendused, välimine selgroodiskide osa (sisemine seljakeelik), roiete proksimaalne osa Ventrolateraalne sklerotoom – roiete distaalne osa Ventromediaalne sklerotoom – migreerub seljakeeliku ümber, moodustub selgroolülide kereosa Dorsomediaalne sklerotoom – selgroolülide ogajätked ja lülikaared Ventraalne-posterioorne sklerotoom – dorsaalaordi ja lülidevaheliste veresoonte seina (silelihaste ja endoteeli)rakud. Neuraaltoru kõrval paiknevast mediaalsest sklerotoomist arenevad ka seljaaju katvad meningesed ehk ajukelmed ja seljaaju toitvad veresooned.
annaabi.ee 
