· Adrenergilise toonuse ülekaal AV-blokk · 1 astme AV-blokk P-R pikk · 2 astme AV-blokk P-sakid olemas, aga igale ei järgne QRS-i · 3-astme AV-blokk impulss blokeeritakse AV-sõlmes Sekundaarne rütm vatsakese seinast, aeglasem päästelöögid Siinus arrest · Siinus sõlmest ei teki impulsse Pikk paus, järgneb päästelöök Enneaegne kodade süstol (APC) · Koja müotsüüdist · Varem kui siinus sõlmest tulev · QRS normaalne Enneaegne ventrikulaarne süstol (VPC) · Vatsakese müotsüüdist · Lai QRS kompleks · T-sakk suur ja vastupidises suunas kui QRS kompleks Supraventrikulaarne tahhükardia (SVT) · Rohkem kui 4 APC-d järjest Kodade fibrillatsioon (AF) · Tahhükardia · P-sakke pole · QRS normaalne Ventrikulaarne tahhükardia (VT) · Rohkem kui 4 VPC järjest · Suured laiad QRS-kompleksid Ventrikulaarne fibrillatsioon · QRS kompleksi ei ole · Asüstoolia
· Elektrolüütide ja happe-aluse tasakaalu korrigeerimine · Arütmiavastane ravi (flekainiid, propafenoon, amiodaroon jt) 6 · Mittemedikamentoosne ravialternatiiv (implanteeritav kardioverter/defibrilaator = IKD, kateeterablatsioon, rütmikirurgia) · Beetablokaatorid (Herold 1999, Mäkijärvi jt 2010). 7 2. VENTRIKULAARSED TAHHÜKARDIAD (VT) Ventrikulaarne e vatsakeste tahhükardia on rütmihäire, mida iseloomustab vähemalt kolm järjestikust ventrikulaarse lähtega kompleksi. Ektoopiline kolle on allpool AV-sõlme vatsakese seinas. VT võib püsida lühiajalise või ka pikaajalise hoona. Kui VT kestab vähemalt poole patsiendi jälgimisperioodist, on tegemist mittepüsiva vatsakeste tahhükardiaga. Kui kestus on vähemalt 30 sekundit, on tegemist püsiva vatsakeste tahhükardiaga, mis võib tekitada peapööritust ja minestust. VT
....................6 Tahhüarütmiad..................................................................................................................................................7 Siinustahhükardia........................................................................................................................................7 Kodade virvendus ja laperdus.....................................................................................................................8 Ventrikulaarne tahhükardia.........................................................................................................................9 Vatsakeste laperdus ja virvendus .............................................................................................................10 Bradüarütmiad................................................................................................................................................10 Siinusbradükardia...............................
(nekroos) ning tihke. Neljas tase on juba nahaaluste koede söestumine, ning surm. Kehapinna kahjustuse suurust hinnatakse lisaks põletuse astmele ka protsentides (näiteks 10%, mis tähendab, et 10% kehapinnast on kahjustatud). Elektrilised poletused 1. Voolu sisenemis- ja valjumisavad võivad jääda märkamatuks, sest on väikesed. 2. Väline vigastus väike, sisemine suurem. 3. Tüsistusena tekib voolu läbiminekul müokardist ventrikulaarne fibrillatsioon taaselustamise juhend. 4. Kannatanu eemaldamine vooluringist peab toimuma enda jaoks ohutult. 5. Kannatanu südamerütmi monitoriseerimine, sest olemas rütmihäirete tekke oht. 4 Elektripõletuse 4 astet ja esmaabi elektritraumade korral 2. ELEKTRITRAUMA Elektritrauma tekib kokkupuutel elektrivooluga ning võib kahjustada nahka või siseorganeid. 2.1
Elekter · Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. · Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. · Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · 1. Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms) · 2. Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms) · Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumisde kohast ehk vooluteest läbi keha. · Veega kokkupuutev elekter või välgutabamuse korral on põletusarmid harvad, kuid tekib südameseiskus.
süsteemsed haigused, mürgistused jne. Sümptomid ehk avaldumine Kuna enamus tahhükardiaid algab äkki, siis inimene tunneb täpselt hoo algust. Pulsi kiirenemisele kuni 200 (250) korrani minutis võib eelneda ekstrasüstoleid ehk lisalööke. Inimene muutub ärevaks ning tekib hingeldus ja ebamugavustunne. Südametegevuse tugeval kiirenemisel võib tekkida teadvuskadu. Erinevalt kodadest põhjustatud tahhükardiast on ventrikulaarne kiire rütm ohtlikum ning vajab kiiret esmaabi. Samuti kaasneb sellega sageli sokk. Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Diagnoosimisel on esmaseks vahendiks pulsi iseloomu kindlaks tegemine. Elektrokardiogramm (südamefilm) aitab määrata kiire südamerütmi iseloomu ning võimalikku põhjust. Kuna sageli on tahhükardiad kiiresti tekkivad ja lõppevad, ei pruugi inimene alati jõuda arsti juurde hoo ajal
doosisoovitus 1mEq/kg esialgsena, edasi astrupi näidu järgi eluohtlikud südamerütmihäired ja mis on esmane ravi Rütmihäirete klassifikatsioon Jaotatakse erutustekke ja erutusjuhte häireteks Tekkekoha järgi jaotatakse rütmihäired: 1)siinussõlmest lähtuvad 2)kodadest lähtuvad supraventrikulaarsed 3)vatsakestest lähtuvad – ventrikulaarsed Raskuse järgi jaotatakse rütmihäired: Eluohtlikud: 1) asüstoolia 2)ventrikulaarsed sagedased ekstrasüstolid – VES 3)ventrikulaarne tahhükardia – VT 4)ventrikulaarne fibrillatsioon – VF 5)täielik a/v blokaad (III aste) I VATSAKESTE FIBLILLATSIOON = VF (ventricular fibrillation) – vereringeseiskuse vorm, mille korral esinevad erineva amplituudiga vatsakeste ostsillatsioonid sagedusega 400-600 korda minutis. Ei tuvastata QRS kompleksi. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist vatsakeste fibrillatsiooni. II VENTRIKULAARNE TAHHÜKARDIA ILMA PULSITA =
j) Kilpnäärme kaasasündinud vaegtalitlus k) Kilpnäärme omandatud vaegtalitlus l) Kilpnäärmehormooni teket stimuleeriva hormooni koguse suurenemine m) Kaksteistsõrmiksoole avanematus n) Hirschsprungi tõbi o) Kõhukinnisus p) Leukeemia q) Klinefelteri sündroom · Downi sündroomile iseloomulikud südameprobleemid a) Atrioventrikulaarne septaaldefekt (AVSD) b) Osaline AVSD c) Täielik AVSD d) Ventrikulaarne septaaldefekt (VSD) e) Patent ductis arteriosus f) Eisemengeri kompleks g) Fallot tetraloogia · Teie lapse käitumine · Ei ole olemas käitumisprobleeme, mis oleksid iseloomulikud ainult Downi sündroomiga laste puhul. · Lastel on oluline teada, mis on lubatud ja mis mitte. · Käitumise korrigeerimine kujutab endast õpetamise ühte vormi, mida rakendatakse olukordades, kus selgitusest üksi ei piisa.
põhjuseks 1/3 patsientidest; kuulmis ja nägemishäired, peavalu, pearinglus, palavik, lööbed, maksakahjustus Antiarütmikumid: klass IB (Na+ kanalite blokeerimine AP lühenemisega) Lidokaiin · Müokardi infarkti korral toimuvate ekstrasüstolite, tahhükardia ja fibrillatsiooni korral annus 1,0-1,5mg/kg intravenoosselt, üldine doos 3mg/kg. Kasutatakse ka digoksiini üleannustamise korral Fenütoiin · Raske sümptomaatiline ventrikulaarne tahhükardia · manustatakse 250 mg veeni, manustamiskiirus 15 mg/min, maksimaalselt 750 mg ööpäevas · Teised näidustused: epilepsia Antiarütmikumid: klass IC (ei avalda erilist toimet AP pikkusele) Propafenoon · Näidustused: supraventrikulaarsed tahhüarrütmiad, ventrikulaased arütmiad, AV sõlme re-entry, Wolf-Parkinson-White sündroom · P.o.biosaadavus ~50% esmase maksapassazhi tõttu, 10%-l patsientidest metabolism aeglane, T1/2 kuni 17t; metaboliidid
Trauma raskus varieerub kergest kuni surmavani ning oleneb peamiselt vigastava elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool), voolutugevusest, keha takistusest vooluga kokkupuute kohal, inimese tervislikust seisundist ning elektriga kokkupuute ajast. (8) Inimese kega on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Vool võib tekitada erinevaid muutusi keha süsteemides ja nendeks on: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus, põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms. Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse või töötraumana. (8) Esmaabi: · Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil. · Väldi enda sattumist vooluahelasse. Vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale
Otsene kontakt elekrivooluga võib olla surmav. Alalisvooluga kokkupuude on tavaliselt ohutum kui vahelduvvool, kuna alalisvool põhjustab järsu tõuke, mis paiskab inimese vooluallikast eemale ning säästab seeläbi edasisest kahjustusest. Vahelduvvool tekitab aga tugeva krambi ehk tetaania, mistõttu inimene ei pääse vooluringist välja. Nii vahelduv- kui alalisvool võivad põhjustada kahte liiki traumasid: · Muutused keha süsteemides: krambid, ventrikulaarne fibrillatsioon ning südameseiskus, hingamisseiskus jms · Termilised ning elektrokeemilised kahjustused: põletused nahal, vere hüübimishäired, luumurrud jms · Elektritrauma tekib tavaliselt kas juhuslikul kokkupuutel juhtmete või masinatega, välgutabamusest, metallesemete asetamisel elekrtipistikusse (lapsed) või töötraumana (elektrikud) Sümptomid ehk avaldumine: Elekrtrikahjustus võib avalduda väga erineva raskusega ning sümptomid sõltuvad ka
Dopmin dopamiin katehoolamiin Infusioonila Ägeda süstoolse Annustamine on Dopamiini feokromotsütoom, ravimata Dopamiini hus südamepuudulikku- individuaalne. kasutamise kohta tahhüarütmiad või infusioonilahuse sega seotud Tavaline dopamiini lastel puuduvad ventrikulaarne kontsentraati peab enne hemodünaamika algannus on 2-5 andmed ravimi fibrillatsioon, manustamist häired (sh µg/kg/min ja seda võib ohutusest ja türeotoksikoos lahjendama.
annaabi.ee 
