verre, mille kaudu liiguvad mujale organismi osadesse nad metastaseeruvad, ehk loovad uusi koldeid teistes kohatdes üle kogu keha Healoomuline kasvaja ei levi organismis, kuid võib välja türjuda ümbritsevad rakud nt ajukasvaja, tüükad. Pahaloomulised kasvajad võivad levida organismis ja põhjustada sekundaarseid kasvajaid. Sonic hedgehog geen kontrollib: · Vasak-parem asümmeetriat · Kesknärvisüsteemi dorso-ventraalset diferentseerumist · Somiitide teket · Areneva jäseme anteiro-porterioorse telje teket ning sõrmede-varvaste moodustumist On oluline järgmiste kudede/organite arengus: · Kopsud · Soolestik · Hambad · Karvad · Pankreas etc Kasvaja teraapia: 1. Kirurgia 2. Keemiaravi 3. Kiiritud 4. Immunoteraapia 5. Antiangiogeneetiline teraapia Valkude funktisoonid. · Ensümaatiline biokeemiliste reaktsioonide (keemiliste sidemete tekke või
närvikiud. Nende signaali juhtimise kiirus on erinev. Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon, taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevatest kehapiirkondadest saabuv info dermatoomide kaupa: Sissejuhatus psühholoogiasse 35 Informatsioon nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega nahk jaotub dermatoomideks Sissejuhatus psühholoogiasse 36
Näiteks somatosensoorses süsteemis: Kiud Müeliin Kiirus m/s Funktsioon A-alfa Jah 80-120 Propriotseptsioon A-beta Jah 35-75 Propriotseptsioon , taktiilne A-delta Õhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C E ~1 Temperatuur, põletav valu Info saabub seljaajusse selgmist (dosaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset( juurt pidi. Info on perifeerias korrastatud: erinevad somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi erinevates kehapiirkondadest saabuv info- dermatoomide kaupa. Info nahast on süstemaatiliselt seotud seljaaju erinevate segmentidega- nahk jaotud dermatoomideks. Info liigub (alt üles) à parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel à ajutüve tuumades ümberlülitusi à seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse
2) suupiirkond; 3) ülamokapiirkond; 4) alamokapiirkond; 5) lõuatsipiirkond; 6) silmakoopapiirkond; 7) ülalaupiirkond; 8) alalaupiirkond; 9) sarnapiirkond; 10)silmakoopaalune piirkond; 11)mälurlihasepiirkond; 12)põsepiirkond; 13)ülalõuapiirkond; 14)alalõuapiirkond; 15)lõuavaheline piirkond Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: 1) dorsaalset kaelapiirkonda; 2) külgmist kaelapiirkonda; 3) õlavarre-pea lihase piirkonda ventraalsel serval kulgeb kägivagu; 4) ventraalset kaelapiirkonda eristatakse alaosadena kõripiirkonda ja hingetorupiirkonda;5) kaela ja rinna vahel paikneb piht. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond 3) turi rinnalülide ogajätketest moodustunud selja kõrgeim osa, jääb rinnalülide piirkonda. Rind - luuliseks aluseks on roided ja rinnak
taktiilne (+valu) A-deltaÕhuke 5-30 Temperatuur, terav valu C Ei ~1 Temperatuur, põletav valu__ 76 Juureganglion Info saabub seljaajusse selgmist (dorsaalne) juurt pidi ja väljub lihastesse kõhtmist (ventraalset) juurt pidi. 77 Info on perifeerias korrastatud: eri somatosensoorse info liigid eraldi, lisaks eraldi eri kehapiirkondadest saabuv info – dermatoomidena: nahapiirkonnad vastavad seljaaju segmentidele 78 Info liigub (alt üles) parietaalsagara koor, kus info pakitud koha ja liigi alusel ajutüve tuumades ümberlülitusi seljaajus teed kas valgeainesse ja siis ristuvad või enne ristuvad ja siis valgeainesse seljaaju 2 erinevat teed, valu ja
Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides
Lisasugunäärmed on hargnenud, korrapäratult tubuloveolaarsed näärmed, millede sagarikkude keskel asetseb põisjas sekreedi varuruum. Peenis suguti ehk peenis on isaslooma silinderjas erektsioonivõimeline paaritusorgan, mille ülesanne on uriini väljutamine ja seemnevedeliku juhtimine emaslooma suguteedesse. Peenisel eristatakse peenisejuurt, peenisekeha ja peeniselukist. Tal on kaks külgpinda, kõhuseina vastu liibuv peeniseselg ja ventraalset kusitivagu moodustav kusitipind. Peenis koosneb vasakust ja paremast peenise korgaskehast ja paaritust peenise käsnkehast. Korgaskehad paiknevad dorsaalselt, mõlemal pool peenise keskjoont. Peenise käsnkeha asetseb korgaskehade all olevas kusitivaos. Peenise korgaskehad kinnituvad peenisesäärtega sidekoeliselt päraluukaarele. Peenise korgaskehad koosnevad veresoontega ühendatud ja endoteeliga kaetud labürintjatest, kavernideks ehk korgasteks nimetatud ruumides
8. Erutusjuhtesüsteemi areng 9. Neljakambrilise südame areng Toruja südame teke ja cardia bifida Torujas süda tekib lateraalplaadi mesodermist. Endokardium moodustab südame sisekihi, müokardium südamelihased ja epikardium katab lõpuks südame. Cardia bifida puhul areneb kaks eraldi (funktsioneerivat) südant, kumbki ühele keha poolele. Cardia bifida tekib, kui mehhaaniliselt takistada sulandumist või lõigata läbi piki ventraalset keskjoont äsja kokku sulandunud torujas süda. Iseloomustage neljanädalase inimembrüo vereringet? Inimembrüo saab oma toidu ja hapniku platsentast. Embrüol küll on vitelliinveenidega (toovad toitaineid munarebust) homoloogilised veresooned, aga toidu ja hapniku põhivaru tuleb nabanööriveenist, mis ühendab embrüo ja platsenta. Nabanööriveen on tuletus vitelliinveenist. Nabanööriarter viib jääkained platsentasse.
raskused igapäevaste käitumuslikku eneseregulatsiooni nõudvate ülesannetega ning varasemast kogemusest õppimisega - Tulving pakub välja, et ’ajas rändamine’ on mälu võime mis eristab inimesi teistest loomadest ning sõltub küpsusastmest ehk väikelastel ja beebidel puudub. Episoodilise mäluga seotud ajupiirkonnad - Ventraalne prefrontaalne koor - Mediaalne temporaalsagar - Uncinate fasciculus – juhtetee mis ühendab temporaalsagarat ja ventraalset prefrontaalset koort Juhtum KC - Tõsine traumaatiline ajukahjustus (liiklusõnnetus) – haaras mitmeid nii kortikaalseid kui subkortikaalseid alasid sh mediaalset temporaalkaart - Enamik kognitiivseid võimeid oli heal tasemel – oskas lugeda, kirjutada, orelit mängida. Head tulemused visuaal-ruumilistes ja lühimälu ülesannetes - Oskas taastada fakte oma leu kohta nt sünnipäev, lapsepõlve aadress, koolide nimed jne
Nägemises kepikesed ja kolvikesed, kuulmises pole eristatavaid retseptoreid. Kuidas kulgeb taju protsess nägemises, sh värvide nägemises? Valgus läheb läbi pupilli ja läätse silmapõhja reetinale, kus asuvad kolvikesed ja kepikesed, mis omakorda reageerivad teatud tüüpi valguslainetele (kolvikesed – värv, kepikesed – valguse omadused, liikumine). Fotoretseptoritelt läheb info mis on kodeeritud nägemisvälja kaudu kuklasagarasse, sealt edasi dorsaalset või ventraalset teed pidi oimusagarasse. Milles pole ühel nõul värvitaju trikromaatiline ja vastandprotsesside teooria? Trikromaatiline – värv on kodeeritud eri tüüpi kolvikestele langemise mustrisse (punane, sinine, kollane). Teooria aga ei suuda seletada ’puhta kollase’ taju ning värvi kontrasti ja järelefekte. Teooria ei seleta mis juhtub pärast kolvikeste aktivatsiooni Vastandprotsessid – kolvikesed annavad sisendi värvipaaride (sinine-kollane; punane-
tunnistuste andmine pärast autoavariid jms). Mida tähendab eksplitsiitne mälu ja kuidas see jaguneb. Millised on eksplitsiitse mäluga seotud ajupiirkonnad? Too mõni näide, kuidas eksplitsiitset mälu hinnatakse. *Teadlik mäli, mis jagudenb episoodiliseks (personaalne, autobiograafiline) ja semantiliseks (faktid, teadmised) Sellega seotud ajupiirkonnad: • Parem ventraalne prefrontaalne koor • Uncinate fasciculus = juhtetee, mis ühendab temporaalset ja ventraalset prefrontaalset koort • Mediaalne oimukoor Mis on autonoeetiline teadlikkus? enese-teadvus, autobiograafilise mälu osa, mis võimaldab meil sündmuste järgnevust tajuda ning n-ö ajas rännata (nii minevikku kui ka tulevikku). Mis on hipokampus ja rinaalkoor, mis roll on neil mälu funktsioneerimises? Hipokampus: Limbiline struktuur, mis asetseb mediaalselt oimusagaras: 2 kääru - Ammoni sarv ja hammaskäär (dentate gyrus).
või ruumitaju on võimalik arendada/see areneb arengus paremaks/edasi. Nt väiksena tundus vastutavad nähtava detaili eest. vanaema maja palju suurem kui praegu. Erinevates ülesannetes, mis on ...kui on vaja teha vahet lokalisatsioonil, siis kasutati Ruumitaju uurimise lähted: dorsaalset teed. Muidu kasutati ventraalset. Ruumitaju võiks olla spetsiifilsielt paremale ajupoolekeral. Ehk ruumitaju siis paremal Ja erinevad rakud annavad infot rotile, kuhu rott on suunatud või kuhu ta on suunaud pea või ajupoolkeral. Samas natuke on ka vasakus pooles, aga need on natuke teistsugused. kuhu ta suundub. Ja sellest kohast, asukohast .. On sensorid, mis reageerivad ainult siis, kui
annaabi.ee 
