50. Mis on kõige lateraalsem osa abaluul? Kaenlaaugu pool olev serv 51. Missugune abaluu osa liigendub rangluuga? Õlanukk 52. Milline rangluu ots on liikuvam? Õlanukmine ots 53. Millised köbrukesed on õlavarre luul? Suur ja väike kõbruke 54. Millise lihase jaoks on õlavarreluul oma köprus? Deltalihase jaoks 55. Mille jaoks on auk õlavarreluu distaalse otsa dorsaalsel pinnal? Sinna paigutub küünarnukk. 56. Mille jaoks on augud õlavarreluu distaalse otsa ventraalsel pinnal? Nendes paiknevad küünarvarreluu proksimaalsed jätked 57. Milline küünarvarre luu paikneb lateraalselt, kui peopesa on suunatud ettepoole? Kodarluu 58. Millega liigendub kodarluu pea? Õlavarreluu-pähikuga 59. Mitu liigeselist ühendust on kodarluul küünarluuga? Kaks 60. Kas kodarluu köprus paikneb luu distaalses või proksimaalses osas? Proksimaalses otsas 61. Kas kodarluu distaalne ots on kumer või nõgus? nõgus e sissepoole kaldus 62
istmikuluukaar, lai ristluu-köbruside. 40. Puusaluu soolised iseärasused. Kujunevad välja suguküpsuse perioodil. Isasloomade kraniaalne vaagnaava on peaaegu ovaalne ja süleluukamm paks. Emasloomade vaagen on tunduvalt ruumikam, vaagnapõhi laiem ja lamedam, niudeluukeha rohkem väljapoole kummunud, kraniaalne vaagnaava ümmargune ning süleluukamm õhem. Kõige enam erinevusi hobustel 41. Puusaluu liigilised iseärasused. Karnivooridel on niudeluutiiva ventraalsel serval tiivahari(spina alaris).Seal on niudeluutiiva tuharapind lateraalselt, mäletsejalistel dorsolateraalselt, hobusel dorsaalselt. Hobusel niudeluuhari paks, teistel terav. Karnivooridel on vaagnapõhi kaudaalselt längus, seal ja väikemäletsejalistel üksnes veidi kaldu, hobusel aga horisontaalselt. Täkkudel on eriti tugev dorsaalne süleluuköber. Veisel suunduvad süleluud teinetesiest eemale, istmikuluud üksteise poole, seega on vaagnaõõs kooniline
produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab kogu ulatuses kardina-, funduse- ja püloorsusenäärmeid sisaldav limaskest. 11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool
võrkmikukannude ülesandeks on peenestatud toidumassi eraldamist jämedamast ja selle suunamine kiidekasse. Maoesik ja vatsaesik moodustavad viskemao, mis on ühenduslüliks vatsa ja võrkmiku vahel. Puudulikult peenestatud toit saadetakse vatsa tagasi. Kuiva toitmassi sisaldamise tõttu tundub kiidekas palpeerimisel alati kõva konsistentsiga. Kiidekas surutakse kontraktsioonide tagajärjel toitmassist välja vedelamad koostisosad, mis suunatakse edasi libedikku. Libedik paikneb ventraalsel kõhuseinal, vatsast ja võrkmikust paremal. Maovagu on mäletsejatel esinev moodustis, mis ühendab söögitoru avanemiskohta libedikuga. 30. Soolkanal. Peen- ja jämesool. Soolkanal on seedetrakti kõige pikem osa. Diameetri ja ehituse alusel jaotatakse soolkanal peen- ja jämesooleks ning kumbki jaotub omakorda komeks alaosaks. Peensooles eristatakse kaksteistsõrmikut, tühisoolt ja niudesoolt. Jämesoole alaosadeks on umbsool, käärsool ja pärasool.
produtseeritud tsellulaasi mõjul tselluloosi lõhustumine, infusooride poolt taimse valgu muutmine kergemini seeduvaks loomseks valguks ja vitamiinide süntees.Tselluloosi seedimine kulgeb koos gaaside moodustumisega, mistõttu seda protsessi nimetatakse ka tselluloosi käärimiseks.Tekkinud gaasid eemaldatakse röhitsuse teel.Eesmao limaskest seedefermente ei produtseeri.Pärismagu ehk libedik paikneb pikliku pirnja moodustisena ventraalsel kõhuseinal,vatsast ja võrkmikust paremal.Libedikku katab kogu ulatuses kardina-, funduse- ja püloorsusenäärmeid sisaldav limaskest. 11. Peen- ja jämesool Peensool on seedetrakti kõige pikem alaosa. Siin toimub toidu peamine seedimine ja lõhustunud produktide imendumine. Jämesoolest on peensool peenem ja tal on kogu ulatuses enam-vähem ühtlane läbimõõt. Peensool jaotatakse : kasteistsõrmik, tühisool ja niudesool
pingutab ja liigutab piirkonna nahka Kaelanahalihas - m. cutaneus colli Ventraalses kaelapiirkonnas Pingutab ja liigutab ventraalselt Car kaelanahka Pindmine kaelasfinkter - m. Kaela ventraalsel pinnal kõrist Liigutab ja pingutab ventraalse sphincter colli superficialis rinnakuni kaelapiirkonna nahka Bos, eq Süva kaelasfinkter - m. sphincter Karnivooridel kõrvast ventraalselt colli profundus mälurilihase ja kõrvasüljenäärme Bo, eq, su piirkonnas platüsmi all Kerenahalihas - m
2) suupiirkond; 3) ülamokapiirkond; 4) alamokapiirkond; 5) lõuatsipiirkond; 6) silmakoopapiirkond; 7) ülalaupiirkond; 8) alalaupiirkond; 9) sarnapiirkond; 10)silmakoopaalune piirkond; 11)mälurlihasepiirkond; 12)põsepiirkond; 13)ülalõuapiirkond; 14)alalõuapiirkond; 15)lõuavaheline piirkond Kael ühendab pead kerega. Kaelal eristatakse: 1) dorsaalset kaelapiirkonda; 2) külgmist kaelapiirkonda; 3) õlavarre-pea lihase piirkonda ventraalsel serval kulgeb kägivagu; 4) ventraalset kaelapiirkonda eristatakse alaosadena kõripiirkonda ja hingetorupiirkonda;5) kaela ja rinna vahel paikneb piht. Kere jaotatakse rinnaks, seljaks, kõhuks ja vaagnaks. Selg luuliseks aluseks on rinna- ja nimmelülid ning laiuseks ristijätkete laius. Eristatakse: 1) rinnalülide piirkond 2) nimmepiirkond 3) turi rinnalülide ogajätketest moodustunud selja kõrgeim osa, jääb rinnalülide piirkonda.
See pärineb epiblastist. Ilmub peale gastrulatsiooni algust ürgjutist anterioorse lõiguna. Moodustuv endodermi kiht suureneb anterioorselt ja lateraalselt. Definitiivne endoderm pärineb epiblastist ja moodustab endodermi kihi embrüos. Ürgsool (ees-, kesk- ja tagasool; oraalplaat, Rathke tasku) Peale gastrulatsiooni formeerub endodermist ürgsool (inimesel 16.arengupäeval). Edasi toimub ürgsoole regionaliseerumine D-V (dorso-ventraalsel) ja A-P (anterio- posterioorsel) teljel. Jaotub eessoole, kesksoole ja tagasoole piirkonnaks. Inimesel on kesksool ühenduses rebukotiga (inimesel 18.arengupäeval). Eessoole eesmine ots on blokeeritud ektodermaalse plaadiga – oraalplaadiga. See lõhkeb suuava tekkimiseks (inimesel 22.arengupäev). Oraalplaadi ektoderm on otseses kontaktis neuraalse ektodermiga. Need kaks ektodermi interakteeruvad omavahel moodustades Rathke
43. Hüpotaalamus ehitus ja funktsioonid Kõige tähtsam organismi sisekeskkonda reguleeriv ajupiirkond. Hüpotalamuse funktsioonid hõlmavad vegetatiivseid, somaatilisi ja hormonaalseid funktsioone. Muuhulgas mõjutab hüpotalamus termoregulatsiooni, janu ja nälja regulatsiooni, endokriinset regulatsiooni ja une-ärkveloleku rütmi regulatsiooni. Hüpotalamus on umbes 5 g raskune peaaju osa, mis ei ole teravalt piiritletud. Hüpotalamus on vaheaju ventraalne osa, paikneb III ajuvatsakese ventraalsel poolel talamuse all. Hüpotalamuse ventromediaalsest piirkonnast saab alguse hüpofüüsivars koos neuro- ja adenohüpofüüsiga. Funktsioonid: · Autonoomne regulatsioon- hüpotalamus osaleb südame löögisageduse, samuti veresoonte valendiku kontrollis ; reguleerib toidumassi liikumist seedetraktis, uriini väljutamine põiest · Endokriinsüsteemi kontroll; hüpotalamus reguleerib hüpofüüsi talitlust,
parem poolkera, siis inimene ei vasta. Loeng 6 Tuleb osata määratleda ja näidata, kus asub ajukoore oktsipitaalsagar. Visuaalinfo vastuvõtt ja töötlus Olulisemad kuklasagara anatoomilised osad: parietaal-oktsipitaalvagu, kannusvagu, lingvaal- ja fusiformkäärud. Kus asuvad ja mis ülesannet laias laastus täidavad? • Kannusvagu ehk calcarine sulcus koosneb primaarsest nägemiskoorest ja jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks. • Ventraalsel ehk kõhtmisel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud. • Lingvaalkäärus asuvad visuaalsed alad V2 ja VP. Fusiformkäärus asub visuaalne ala V4. Millised on V1 ala eripärad? *V1 ala on omapärane, kuna seda iseloomustab kompleksne kihiline organisatsioon - nt IV rakukihis on omakorda 4 erinevat kihti. *Samuti on V1 piirkonnas alad, mis erinevad tsütokroomi oksüdaasi sisalduse poolest. Alad, kus seda ainet
mis kujuneb gastrulatsiooni käigus epiblasti rakkude liikumisel läbi ürgjuti Vistseraalne endoderm asendatakse gastrulatsiooni käigus definitiivse endodermi rakkude poolt (läbivad MET) Endoderm paikneb algselt nö, lehena rullub hiljem torujaks struktuuriks (toru moodustumine algab otstest ja lõppeb keskel) – tekib ürgsool, mida ümbritseb mesoderm Ürgsool regionaliseerub dorso-ventraalsel ja anterio-posterioorsel teljel (WNT, BMP, FGF) – jaotub eessoole ja tagasoole piirkonnaks; lisandub kesksoole piirkond Kesksool ühenduses rebukotiga (rebujuha); tagasoolest sopistub välja allantois (kusekott) Sooltoru moodustumisel külgplaadi mesodermi mesenhümaalsed rakud (soole silelihased) ümbritsevad endodermi (vooderdab sooltoru ja näärmed) Eessool: neel, söögitoru, magu, osa 12 sõrmiksoolest, neelutaskute
• Sulcus calcarinus (kannusvagu), mis koosneb primaarsest koorest (jagab nägemisvälja ülemiseks ja alumiseks pooleks). • Kõhtmisel e ventraalsel tasandil on lingvaal- ja fusiformkäärud. • Brodmanni 17 ala- primaarne nägemisala ja seetõttu märgitud kui V1. • V2, V3, V3A, V4+V8 (värv) ja V5 (liikumine). • V5 kutsutakse ka MT.
annaabi.ee 
