Koehingamine- gaasivahetus kudedest kapillaarvere ja kudede vahel-difusioon, rakusisene hingamine. 2.Inspiirium sissehingamine, selle ajal kontraheeruvad välimised roiete vahelised lihased, roided tõstetakse ülespoole, kontraheerub ka diafragma, nende protsesside käigus suureneb rindkere õõs ning lanegb rõhk. Kopsukelme välimine leste liigub negatiivse rõhu suunas seega pleuraõõne ruumala suureneb, rõhk muutub veelgi negatiivsemaks. Kopsukude venitub väljapoole ja õhk imetakse kopsudesse. Ekspiirium, - väljahingamine, Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad ja roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk suureneb ja õhk surutakse välja. 3.Hingamisteede ülesanded: · atmosfääriõhu juurdetoomine sissehingamisel · alveolaarõhu äraviimine väljahingamisel
Gaasivahetus alveoolide ja vere vahel. 2. Gaaaside transport hapniku transport verega kudedesse ja süsihappegaasi transport verega kudedest kopsudesse. 3. Sisemine hingamine gaasivahetus kudeded kapillaaride ja kudede vahel ja rakusisene hignamine. Sissehingamine(inspiirum) toimub hingamislihaste osavõtul. Sissehingates roietevahelised lihased kontraheeruvad ja roided tõusevad, diafragmakuppel lameneb. Kopsukelme venitub ja kopsusisene ruumala suureneb ning õhk imetakse kopsudesse. Väljahingamisel (ekspiirum) roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, roided langevad alla ja diafragmakuppel tõuseb üles. Kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkeres ja pleuraõõnes ning kopsudes suureneb. Selle tulemusena surutakse õhk välja. Väljahingamist loetakse pasiivseks protsessiks (see ei ole töö). Hingamisel osalevad roietavahelised lihased ja diafragma
tõstetakse ülespoole ja enam külgedele. Samal ajal kontraheerub ka diafragma diafragma kuppel lameneb. Nende kahe protsessi käigus rindkere õõs suureneb nii külg- kui pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes. Pleura välimine leste liigub negatiivse rõhu tõttu väljapoole ja pleuraõõne ruumala suureneb. Seega aga muutub rõhk rindkereõõnes veelgi negatiivsemaks (väljahingamisfaasis on rõhk 2...- 4 mmHg, sissehingamise alguses 6...-8 mmHg). Selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole s.o. pleuraõõne suunas ja kopsusisene ruumala suureneb, rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE. Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: A.Vahtramäe 2011 2 Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad, sisemised interkostaallihased kontraheeruvad ja roided langevad alla ning diafragmakuppel tõuseb üles
lihasekääv ja Golgi kõõluseorgan. Lihasekääv asub sidekoest kapslis lihase kontraktiilsete kiudude vahel ja on nendega paralleelselt ühendatud. Lihasekääv töötab venitusretseptorina ja saadab välja aferentseid impulsse ka siis, kui lihas on lõõgastunud. Selle toonilise aktiivsuse tõttu säilitavad lihased teatud pingeseisundi e toonuse ka puhkeolekus. Venitusrefleks - kui lihast venitatakse, venitub ka lihaskääv ja saadab välja impulsse, mis kutsuvad esile kontraktsiooni tugevnemise ja hoiavad ära lihase ülevenitusest tekkivad vigastused. Golgi kõõluseorgan - asub lihase ja kõõluse üleminekukoha lähedal, selle moodustavad vabad närvilõpmed. Kõõluseorgan mõõdab eeskätt lihase pinget. Tasakaalumeel - Tasakaaluelundi moodustavad sisekõrvas paiknevad poolringkanalid koos kahe kotikesega, milles paiknevad karvakestega tunderakud ehk retseptorid.
tupe taga on pärasool, hakkad Sa tundma iseäralikku pressitunnet. Tee, mis lapsel läbi vaagna tulla on, ei ole tegelikult kuigi pikk (kokku umbes 10-12 sm), aga kuna ruumikitsikus ei võimalda seda teed läbida otse ülalt alla, peab laps läbi tegema painutuste ja pöörete spetsiifilise mehhanismi. Tema jaoks on oluline, et ta saaks seda teha mõõdukas tempos. Iga tuhuga liigub laps väljapääsu poole, kuni ühel hetkel ilmuvad lapse juuksed tupepilust nähtavale. Lahkliha venitub üha enam ja tunne võib olla eriti kibe nagu hakkaksid alt lõhki minema. Kui sellisel hetkel ise väga intensiivselt kaasa pressid, eriti selili olles, on rebendid kerged tulema. Vajadusel võib ämmaemand teha siin lahklihalõike. Ürita pigem lõõtsutada, see annab lahklihale võimaluse veel venida ja lapse tulek on sujuvam. Ämmaemand, kes lapse vastu võtab, näeb ja tunneb oma kätega väga hästi, kuidas koed venivad ja laps tuleb. Kuula teda, ta juhendab sind,
tekkiva pingega ja lihase pikkuse muutust ning luukangide liikumist ei toimu.muutub lihaspinge.ühemõõduline, pinge muutub. Nt Dünaamiline lihastöö (kontraktsioon) Dünaamilise lihastöö korral lihas pingutub ja lõdvestub vaheldumisi, saades piisavalt verd ja hapnikku. NtEkstsentriline lihastöö auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on suurem lihases tekkivast pingest ja lihas venitub välja ning luukangid eemalduvad teineteisest. lihas pikeneb. Nt deltalihasKontsentriline lihastöö auksotoonilise kontraktsiooni alaliik, mille korral väline koormus on väiksem lihases tekkivast pingest, seetõttu lihas lüheneb ja luukangid lähenevad üksteisele. lihas lüheneb. Nt 22.LIHASE LÕDVESTUSE FUNKTSIONAALNE SELGITUSLihaskontraktsiooni vastand on lõõgastus lihase mehhaaniline töö lakkab ja energiakulu väheneb. 23.LIHASE LÕDVESTUSE TÄHTSUS
hakkad Sa tundma iseäralikku pressitunnet. Tee, mis lapsel läbi vaagna tulla on, ei ole tegelikult kuigi pikk (kokku umbes 10-12 sm), aga kuna ruumikitsikus ei võimalda seda teed läbida otse ülalt alla, peab laps läbi tegema painutuste ja pöörete spetsiifilise mehhanismi. Tema jaoks on oluline, et ta saaks seda teha mõõdukas tempos. Iga tuhuga liigub laps väljapääsu poole, kuni ühel hetkel ilmuvad lapse juuksed tupepilust nähtavale. Lahkliha venitub üha enam ja tunne võib olla eriti kibe nagu hakkaksid alt lõhki minema. Kui sellisel hetkel ise väga intensiivselt kaasa pressid, eriti selili olles, on rebendid kerged tulema. Vajadusel võib ämmaemand teha siin lahklihalõike. Ürita pigem lõõtsutada, see annab lahklihale võimaluse veel venida ja lapse tulek on sujuvam. Ämmaemand, kes lapse vastu võtab, näeb ja tunneb oma kätega väga hästi, kuidas koed venivad ja laps tuleb. Kuula
Rakusisene hingamine Hingamise mehhanism 1) Sissehigamise (inspiirium) mehhanism: Aktiivne protsess Toimub hingamislihaste osavõtul Sissehingamine -> välimiste roietevaheliste lihaste kontraheerumine -> roided tõusevad üles ja külgedele & samal ajal kontraheerub ka diafragma (tema kuppel lameneb) - nende 2 protsessi käigus rindkereõõs suureneb külg- ja pikisuunas ja seetõttu langeb rõhk rindkereõõnes (veelgi negatiivsemaks) -> selle tulemusena venitub kopsukude väljapoole ja kopsusisene ruumala suureneb - rõhk muutub atmosfäärirõhust madalamaks ja ÕHK IMETAKSE KOPSUDESSE 2) Väljahingamise (ekspiirium) mehhanism: Passiivne protsess Välimised roietevahelised lihased ja diafragma lõtvuvad -> sisemised interkostaallihased kontraheeruvad -> roided langevad alla ning diafragma kuppel tõuseb üles -> selle tagajärjel kopsuõõne ruumala väheneb, rõhk rindkereõõnes, pleuraõõnes ja kopsudes
taga on pärasool, hakkad Sa tundma iseäralikku pressitunnet. Tee, mis lapsel läbi vaagna tulla on, ei ole tegelikult kuigi pikk (kokku umbes 10-12 sm), aga kuna ruumikitsikus ei võimalda seda teed läbida otse ülalt alla, peab laps läbi tegema painutuste ja pöörete spetsiifilise mehhanismi. Tema jaoks on oluline, et ta saaks seda teha mõõdukas tempos. Iga tuhuga liigub laps väljapääsu poole, kuni ühel hetkel ilmuvad lapse juuksed tupepilust nähtavale. Lahkliha venitub üha enam ja tunne võib olla eriti kibe nagu hakkaksid alt lõhki minema. Kui sellisel hetkel ise väga intensiivselt kaasa pressid, eriti selili olles, on rebendid kerged tulema. Vajadusel võib ämmaemand teha siin lahklihalõike. Ürita pigem lõõtsutada, see annab lahklihale võimaluse veel venida ja lapse tulek on sujuvam. Ämmaemand, kes lapse vastu võtab, näeb ja tunneb oma kätega väga hästi, kuidas koed venivad ja laps tuleb. Kuula teda, ta juhendab sind, millal on
Rikkalik verevarustus. Happeline keskkond, põhjustatud piimhappest, mis tekib glükogeeni lõhustamisest bakterite toimel. Erutuse korral lubrifikatsioon sekreet läbi limaskesta, tupe pH muutub aluselisemaks. Kõdisti (clitoride) asub väikeste hämebemokkade liitumiskohal, struktuurid on kõdistipea, kõdistivars, sisemised struktuurid on kõdistisääred. Neitsinahk (imene) on tupe distaalses osas (sissekäigus) paiknev veresoonterikas limaskestavolt, mis venitub või rupteerub osaliselt esmasseksuaalvahekorra käigus. ORGANISMI KUJUNEMINE Uue inimese areng algab hetkest, kui isas- ja emassuguraku kokkusulandumisel tekib viljastatud munarakk. Viljastatud munaraku jagunemisel saavad naise emakas alguse ja alustavad toimimist kõik uue inimese keharakud, koed, organid ja organsüsteemid. Nii seemne- kui munarakkude areng algab tüvirakkudest looteea varases etapis. Spermatogenees mehe puhul nimetatakse looteeas rebukotist arenevaid tüvirakke
õlaliigese abduktsioonil stabiliseerib m supraspinatus koos deltalihasega õlavarreluupea liigespessa. Lihase kõõlus saab verd luu- ja lihasearterist, mis toidavad hästi kõõluse keskmist ja välimise kolmaniku piirkonda. Halva verevarustuse tõttu on vigastusaldis just lihase kõõluse piirkond. Anastomoos (vere- või lümfisooni ühendav soon, õõneselunditevaheline ühendus) toimib hästi käe toetatud ja puhkeasendis. Käe rippudes vabalt keha kõrval või lihastöö ajal kõõlus venitub ja anastomoos pigistub suprahumeraalruumi vahele→ ka kõõluse testimisel juhtub sama ning õlaliigese abduktsioon test provotseerib valu. M. supraspinatuse kõõlust on kerge palpeerida tänu selle pindmisele asetusele. Põletikulise kõõluse palpeerimine on valus. M. supraspinatus on oluline lihas rotator cuff lihasrühmas, mistõttu selle normaalne funktsioon on eeldus õlaliigese kõikidele liigutustele. Rotator cuff degeneratsioon
annaabi.ee 
