suhtlemiseks (63%). Mehed kasutasid Internetti uudiste lugemiseks (77%), reisiteenuste ostmiseks (60%), spordiuudiste (59%) ja poliitika jälgimiseks (57%) (Internet: the... 2005). Veel huvitavad naisi sellised teemad nagu õige toitumine, suitsetamisest loobumine ja kõiksugu tervisega seonduv nagu näiteks depressioon, ängistus ja stress (Fallows 2005). Võrdluseks võib tuua Eestis läbi viidud uuringu (Pruulmann-Vengerfeldt, Kalmus & Runnel 2008) andmed, kus selgub, et naised hindavad Internetti selle praktilisuse pärast, kasutades seda põhiliselt informatsiooni saamise ja meelelahutuse eesmärgil. Mehed seevastu kasutavad Internetti muusika ja filmide allalaadimiseks märkimisväärselt sagedamini kui naised. 3 2. Kaasatud internetipõhistes kogukondades Üheks tähtsaks kanaliks rasedatele suunatud informatsiooni edastamisel on erinevad lapseootel
Analyses. Jyväskylä Ülikool 6 Külli-Riin Tigasson, MA, 2003, juh. Marju Lauristin. Valimisreklaami muutumine televisioonis 1992-2002. Tartu Ülikool Veronika Kalmus, PhD, 2003, juh. Marju Lauristin. School Textbooks in the Field of Socialisation. Tartu Ülikool Maarja Lõhmus, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Turu Ülikool Pille Vengerfeldt, MA, 2002, juh. Marju Lauristin. Information Flows in the New Media Environment: a Case Study of Crisis News Reception. Tartu Ülikool Valeria Jakobson, PhD, 2002, juh. Marju Lauristin. Role of the Estonian Russian-language Media in the Integration of the Russian-speaking Minority into Estonian Society. Tampere Ülikool Inga Jagomäe, MA, 2001, juh. Marju Lauristin. Teadmusjuhtimise rakendamise võimalustest EV Majandusministeeriumi näitel. Tartu Ülikool Kaja Tampere, MA, 1999, juh
, Habicht, J., & Ginneken, E. v. (2008). Eesti Tervisesüsteemi ülevaade. Eesti: WHO, Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskus. Riigi Infosüsteemi Amet. (12. 02 2015. a.). Hambaravi hüvitised isikule. Allikas: Eesti.ee/ Uks e-riiki: https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/tervis_ja_tervisekaitse/hambaravi_huvitised _isikule_1 Saag, M., Pähkla, E.-R., Vink, M., Vengerfeldt, V., Väli, P., & Seedre, T. (2012). Hambaravi eriala arengukava aastani 2020. Kasutamise kuupäev: 11. 03 2016. a., allikas Sotsiaalministeerium: https://www.sm.ee/sites/default/files/content- editors/eesmargid_ja_tegevused/Tervis/Tervishoiususteem/Arstide_erialade_arenguka vad/hambaravi_arengukava.pdf Terviseamet. (02. 03 2015. a.). Hambaravi sihtuuringu tulemuste kokkuvõte. Allikas: Terviseamet: http://terviseamet
rohkem kui küll ning kasutajad ehk suhtlusportaalide süda, pole huvi raugemist veel välja näidanud. Pigem otsitakse aina uuemaid ja kaasaegsemaid lahendusi. 7 Kasutatud kirjandus, viited [1]Livingstone, S., Haddon, L. (2009) EU Kids Online: Final report, London, London School of Economics and Political Science [2] Kalmus, V., Pruulmann-Vengerfeldt, P., Runnel, P., Siibak, A. (2009b) Mapping the terrain of "Generation C": Places and practices of online content creation among Estonian teenagers. Journal of Computer-Mediated Communication, Special Issue on Young People, Mediated Discourse and Communication Technologies, 14(4), July 2009 [3] boyd, d. m., & Ellison, N. B. (2007). Social network sites: Definition, history, and scholarship. Journal of Computer-Mediated Communication, 13(1), article 11 (http://jcmc.indiana.edu/vol13/issue /boyd
TARTU ÜLIKOOL Sotsiaal- ja haridusteaduskond Ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituut E-TURUNDUSE KURSUSE ÕPPEMATERJAL MAGISTRANTIDELE Magistritöö Autor: Triin Tammert Juhendaja: Pille Pruulmann-Vengerfeldt (PhD) Tartu 2010 1 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................6 1. E-turundus ...........................................................................................................................8 1.1. Turundus ja e-turundus ....................................................................
STRATIFIKATSIOON; SOTSIAALNE MOBIILSUS KONSPEKT AINE SISSEJUHATUSEST: Vt:Marju Lauristin. Eesti ühiskonna kihistumine. Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest. (toimetajad V. Kalmus, M. Lauristin, P. Vengerfeldt). TÜ Kirjastus, 2004, lk. 251-285. Ivar Aimre , Sotsioloogia. Sisekaitseakadeemia 2001, 2005, 2006. Klassiühiskond ja seda peegeldavad kontseptsioonid Igas ühiskonnas on inimesed erinevas olukorras. Algselt on need erinevused tühised, juhuslikku laadi. Ühiskonna keerustudes, saavad inimeste jaotamise alused selgepiirilisemaks ja stabiilsemaks. Hakkavad eristume mitmesuguste tunnuste alusel inimeste kihid/ straadid. Sotsiaalne kihistumine e
· 11. peatükk: Stratification and Class: Class and Lifestyle (lk 458-460) · 20. peatükk: Work and economic life (lk 883-933) Küsimus kohustuslikust 'tekst kõigile': Kuidas on võimalik iseloomustada inimesi konsumerismi kõrge tasemega ning inimesi tarbimisliku ükskõiksuse kõrge tasemega? Allikas: Keller, M. ja Kalmus, V. (2004). Konsumerismist tarbimisliku ükskõiksuseni: tarbimus- orientatsioonid tänases Eestis. Kalmus, Veronika; Lauristin, Marju; Pruulmann-Vengerfeldt, Pille (Toim.). Eesti elavik 21. sajandi algul: ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia tulemustest (lk 201 - 216). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 6. Linnad ja elamine urbanistlikus keskkonnas. Mõisted ja teoreetilised lähenemised I osa (vt slaide) · Mis on linn? · Linna määratlused : füüsiline, majanduslik, poliitiline, sotsiaalne, kultuuriline; · linnad traditsioonilistes ühiskondades; · linnastumine e urbaniseerumine vs urbanism,;
http://www.emoderators.com/moderators/pitt.html (15.09.2008) 11. Rogers, E. M. Diffusion of Innovations (5th ed.). New York: Free Press, 2003 viidatud läbi Loogma, K., Ümarik, M., Kruusvall, J., Laanpere, M. E-õppe kui innovatsiooni difusioon kutseõpetajate hulgas. Uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2007, 112 lk. 12. Õppiv Tiiger. E-õppe arengukava üldhariduses aastatel 2006-2009. Projekt. Koostatud 14.05.2005. 13. Ümarik, M., Pruulmann- Vengerfeldt, P., Mägi, J. Loogma, K. Eesti kutseõppeasutuste ja rakenduskõrgkoolide e-õppe edulood. Uuringu raport. Tallinn: Tallinna Ülikool, 2008, 105 lk. 30 Lisa 1. Eesti e-õppe SWOT analüüs Tugevused Nõrkused · õppematerjal on õppurile kergesti kättesaadav, · ebastabiilne internetiühendus,
õpiõu. Tallinn: TLÜ Kirjastus. Hirsjärvi, S., Huttunen, J. (2005). Sissejuhatus kasvatusteadusse. Tallinn: Medicina. 42 Hirsjärvi, S., Remes, P., Sajavaara, P. (2005). Uuri ja kirjuta Tallinn: Medicina. Jõesaar, K. (2009). Õuesõppe vajalikkus lasteaiaõpetajate arvamustes. [Bakalaureusetöö]. Tallinn: Tallinna Ülikooli eelkoolipedagoogika osakond. Kalmus, Lauristin, Pruulmann-Vengerfeldt (toim). (2004). Eesti elavik 21. sajandi algul. Ülevaade uurimuse Mina. Maailm. Meedia. tulemustest. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. Kirby, Andy (2003). Redefining social and environmental relations at the ecovillage at Ithaca. A case study. In: Journal of Environmental Psychology, 23, 323–332. [2011, veebruar, 20] http://lab.geog.ntu.edu.tw/lab/errml/%E5%A4%A7%E5%B0%88%E9%A1%8C/0 4061%E5%8E%9F%E6%96%87.pdf Kodulehekülg „Johannes Käis“ (n. d
Aare Palm, Priit Palta, Tauno Palts, Leopold Parts, Ülo Parve, Arie Passov, Jaan- Eerik Past, Maarja Peegel, Brit Peensoo, Robert Peetsalu, Tuuli Pentjärv, Aare Pere, Marie Pere, Hedi Peterson, Kristjan Peterson, Janne Pihelgas, Heino Pihlap, Krist- jan Pihus, Morten Piibeleht, Tiiu Pirsko, Peep Pirso, Rainer Ploom, Triin Pomerants, Kristiina Praakli, Pille Pruulmann-Vengerfeldt, Vahur Puik, Taavi Pungas, Taivo Pungas, Merle Purre, Karl-Aksel Puulmann, Andres Puutsa, Paul-Kasper Põldmäe, Heija Pärtel, Priit Pääsukene, Rasmus Raag, Taavi Raidma, Alari Rajande, Ramon Rantsus, Liisa Raud, Helen Raude, Evelyn Raudsepp, Eero Raun, Liisi Reemets, Lii Reikter, Tormi Reinson, Piia Reismann, Margus Rekor, Martti Remmelgas, Ago-Erik
annaabi.ee 
