tasuta ära andma viljajäägid, töökohustus linnades, maksti esmatarbekaupades ja toidus, saun tasuta, Pärast kodusõda reformid Dets 1922 kuulutatakse Nõukogude sotsialistlik vabariikide liit (NSVL/NL) Alguses kuulus 6 liiduvabariiki- vene, ukraina, valgevene, gruusia, armeenia, Hiljem kokku 15 (viimased eesti läti, leedu) Tingimused olla liiduvabariik: 1 rahaarv, ühine piir mingi välisriigiga Võimuorganid: kõrgeim üle venemaaline nõukogude kongress, täidesaatev rahvakomissaride nõukogu NSVL sisepoliitika Sõjaväereform-vähendati armee suurust, suurendati väljaõpet, kõik mehed pidid läbima sõjaväe, tekkisid rahvuslikud väeosad 1924 Lenin sureb, Stalin võimule Tugevdatakse julgeolekuorganite tegevust Osa rahvastikust kuulutati sisevaenlasteks, kellest oli vaja lahti saada Uus majanduspoliitika Palga maksmine, kuid 80% siiski ei saanud veel raha
Sealt alates tekkiski esimene ja kui just mitte kõige enamlevinumaks vormiks revolutsioonilisemas liikumises palvekirjade esitamine võimudele, milles taotleti peamiselt eesti keele kasutusala laiendamist ning omavalitsuse-, kooli-, kiriku- ja maareformi. Kõik viis selleni, et miski pidi hakkama muutuma ja võimud pidid kuidagi olukorrale otsa vaatama. Revolutsiooni ei suudetud enam peatada. Selle kirjutas Nikolai II 17.oktoobril alla manifestile, millega lubati kutsuda kokku üle venemaaline rahvaesindus Riigiduuma ning kindlustada rahvale kodanikuvabadused, muuhulgas ka õigus luua poliitilisi organisatsioone. Seda ära kasutades rajas Tõnisson Eesti esimese partei, Eesti Rahvameelse Eduerakonna (ERE).Mille moodustasid Postimehe ümber koondunud liberaalid ja teise, Eesti Sotsiaaldemokraatliku Tööliste Ühisuse, Uudiste toetajad. Tegemist oli liberaal-demokraatliku reformiparteiga, mis üldriiklikes küsimustes lähenes vene kadettidele, pidades kohaseimaks
1905 toimus Vene-Jaapani sõda, mis lõppes Venemaa jaoks häbistava lüüasaamisega ning paljastas impeeriumi nõrkuse. Sõja kestel mobiliseeriti Eestist rohkem kui 12 000 meest. Tänu kõigele sellele kasvas üha enam revolutsiooni oht. Revolutsiooni ajendiks Venemaal sai lõpuks 9.01.1905. aastal Verine Pühapäev – rahumeelse demonstratsiooni tulistamine Peterburis. Surma sai üle 1000 inimese ning haavata 5000 inimest. Revolutsiooni süvenemisest andis märku oktoobris alanud üle Venemaaline streik, mis haaras ka Tallinna. Suleti ärid, töökojad ja ametiasutused ning tänavad täitusid streikivate töölistega. Lauldi revolutsioonilisi laule, peeti miitinguid, rüüstati relvapoode ja viinakauplusi. Tallinnas Uuel turul tuli 16. Oktoobril kokku rahvakoosolek, et nõuda poliitvangide vabastamist ja sõjaväe eemaldamist linnatänavailt. Paraku avas aga kohale ilmunud sõjaväeüksus rahva pihta tule. Surma sai 94 inimest, haavatuid oli üle 200. Päev hiljem andis Nikolai II 17.
riigivajadustele Kontrollitakse inimeste ainupartei ainupartei ainupartei mõttemaailma(tsensuur) Massiorganisatsioonid - - Korporatsioonid Propaganda - - - Massirepressioonid Vangilaagrid Gestapo-riiklik salapolitsei - VTsK- üle venemaaline SS-kaitsemalev erakorraline komitee Koonduslaagrid NKVD-siseministeerium GPO-poliitasjade peavalitsus Rahva hirmutamine, rahvavaenlane juudid, kommunistid - rahvavaenlase loomine Ühtsuse loomine Kõigi maade Rassi kuuluvus, rahvuskuuluvus
Varem, 11 veel 1864. aastal, oli samas paigas Toompea turg (Dom Markt). Koguduse liikmed soovisid ehitada väikest kogudusekirikut Vene turu äärde või reaalkooli vastu, kuid Šahhovskoi nõudis, et "merelt ja maalt säraks kõrgel üle Tallinna vene peakiriku rist, kui õigeusu võidu tunnus". Katedraali alune maa kuulus Tallinna linnavalitsusele, kellelt keegi katedraali ehitamiseks luba ei küsinud . Katedraali ehitamiseks korraldati üle-Venemaaline korjandus, vallavanematel lubati selle heaks ära anda oma kaelaskantavad ametimärgid. Ehitust alustati 1894. aastal ja see valmis 1900. aastal, arhitekt oli Mihhail Preobraženski. Katedraal sai nime Novgorodi vürsti Aleksander Nevski järgi. Kirik on historitsistlikus stiilis. Kiriku tornis on Tallinna võimsaim kirikukellade ansambel. 11 kella hulgas on ka 15 tonni kaaluv kell. 1928. aastal arutas Riigikogu ettepanekut kirik lammutada, kuna Eesti ei
Jakobson nõudis kooli vabastamist kiriku alt. Ühel meelel olid nad, et rahvas peab saama emakeelse hariduse. Venestamine 1881. troonile astunud Aleksander III-daga algas Veneriigi äärealade venestamine. 1885 määrati Eestimaa kuberneriks Sergei Sahhovskoi. Asjaajamine riigiasustustes läks vene keelseks. Eesti sajandivahetusest Esimese maailmasõjani Rahvastik 1897 oli üle Venemaaline rahvaloendus. Selle andmetel elas Eestis 986 000 inimest. Nendest 90% olid eestlased, 4,5% venelased, 3,5% sakslased. Eestist väljas Venemaa territooriumil elas 200 000 eestlast, nendest 50 000 Peterburgis. Jätkus eestlaste suundumine maalt linna. Põllumajanduses töötas 64,2%, tööstuses ja ehituses 14,6% ja kaubandustranspordis 14% rahvastikust. Sajandivahetusel algas Eesti ühiskonna väga kiire areng. Algas rahva poliitiline ärkamine,
Nt ka Eestis, üheltpoolt venestamine, teiseltpoolt baltisakslased. Ajend 1905. Aasta revolutsiooniks oli VERINE PÜHAPÄEV. Leidis aset Peterburis, kus tsaarirahvas läks esitama palvet tsaarile, avati tuli rahva pihta. See tõi kaasa streigi üle kogu Venemaa. Solidaarsusstreik- töölised, üliõpilased, sõdurid. Majanduslikud nõudmised olid algul, edaspidi ka poliitilised nõudmised. Toimus ka Eestis- nõudmised ajalehtedes nt Teatajas. Oktoobris algas üle-Venemaaline üldstreik. Selle ajal kogunevad ka Tln töölised ja panid kirja oma nõudmised: · Tuleb kutsuda kokku rahva esinduskogu- parlament · Sõjavägi kutsutakse tänavalt ära · Töölisperedele abi 16. oktoober toimus nõudmiste toetuseks rongkäik Uuel Turul Tlns. Osales ~40 000 in. ei teata, kas oli provokaator, kes tegi 1. lasu või oli rev. Isik, kes sõjaväe pihta tulistas. Lask rahva seast vallandas tulistamislaine. 94 in sai surma. Kui olid matused, siis prakt. Kogu linn
*Maa puudus *Riigi valitsuse passiivsus reformide ettevalmistamisel *Reformide asemel otsustas Vene võim alustada Vene-Jaapani sõda, et reforme poleks vaja, kuid see ebaõnnestus sai luau *Venestamine Sündmused: Venemaa Eesti 09.01.1905 Rahvademonstratisooni tulistamine Kevad, suvi 1905 Suur streigilaine üle tsaari Peterburis (Verine pühapäev) Venemaa 16.okt 1905 üle Venemaaline streik 16.okt 1905 Rahvademonstratsiooni tulistamine Tln Uuel turul (95 inimest sai surma, üle 200 haavata) 17.okt 1905 Nikolai II annab välja manifesti Tekivad : partied : 1) "Uudiste" partei 2)"Postimehe"
ühiskonda. *) Sotsiaaldemokraatlikud ideed tulid nii Saksamaa poolt, mis levisid peamiselt üliõpilaste seas ja ka Venemaa poolt, mis levisid pigem tööliste seas. 1905. aasta revolutsioon * Venemaal levis revolutsioon erinevate põhjuste tõttu: -) Sotsiaal-majanduslikud põhjused. -) Sotsiaal-poliitilised põhjused. -) Rahvuslik rõhumine. * Verine Pühapäev tõi edaspidi kaasa mitmeid solidaarsus streike igalpool. -) Oktoobris puhkes üle Venemaaline üldstreik, milles tehti mitmeid nõudmisi ja 16. oktoobril korraldati uuel turul rongkäik, kust võttis osa 40'000 inimest ja kus toimus tulistamine, kus suri 94 inimest. -) 17. oktoober anti välja oktoobrimanifest, mille kohaselt lubat kokku kutsuda rahva esindus Venemaal, tagada demokraatlikud vabadused Venemaal moodustati Eesti esimene erakond, Eesti rahvameelne eduerakond. * Eestimaal: J. Teemant kuulutas vabariigi ning inimesed läksid mõisamaadele. Ta kutsus
poolel eestlased ülekaalu linnades. Sammas jäid neile endiselt viletsamad töökohad. 1877 hakkas kehtima uus vene linna seadus. Millega linna hakkasid juhtima valitav volikogu ja linnavalitsus. Eesotsas oli linnapea. Valida sai varandusliku tsensuse alusel. Healjärjel eestlased häbenesid oma päritolu ja püüdsid näida sakslastena(nim: kadaka sakslased). VAIMU ELU 19SAJ 2. poolel . (rahva esindus) kodaniku õigused. Kuid see ei rahuldanud enam rahvast. Nov toimus uu üle- venemaaline üld streik. Tlnas loodi esimesed ametiühingud ja tööliste saadikute nõukogu. Tartus asutas tõnisson eesti rahvameelse edu erakonna, kuni 1917 ainus legaalne partei eestis. Nõudsid eestile poliitilist autonoomsust ja lihtrahvale maa müüki. 27. nov kutsus tõnn tartus kokku rahva asemiku koosoleku. Enemik revulutsioonilisi saadikuid pidasid koosolekut tartu ülikooli aulas. Eesmärgid- demokraatlike vabaduste kehtestamine. Mõisnike privileegide kaotamine. Emakeelne haridus
annaabi.ee 
