.....................................................6 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................6 2 Sissejuhatus Selles referaadis tutvustan Venemaad ja venelasi, poliitikast ja valitsusest, koolidest ja haridusest, koolidest ja haridusest, religioonist ja demograafiast. Venemaa ja venelaste tutvustus Isegi pärast Nõukogude Liidu lagunemist on Venemaa ikka veel maailma suurimaid riike ja üks heterogeensemaid (kummalisel kombel koos Ameerika Ühendriikidega). Hoolimata tohutust vähemusrahvuste arvust, mis selle piirides on esindatud, on see domineerivalt slaavi riik, kelle rahvast nimetatakse vana-norra keeles irooniliselt idarahvaks (Rus). Venelased konsulideerusid ikka ja jälle, luues lõpuks suure kultuuri, mis laiub niihästi geograafiliselt kui
poleemilisema variandi. Seda raamatut peetakse tähtsaks tänapäeva filosoofiliseks lektüüriks. ,,Moraalsed ja poliitilised esseed" See raamat koosneb esseedest, mis on kogutud ning avaldatud mitmetel aastatel. Enamik nendest on korjatud 1753-54 aastatel. Esseed on põhiliselt poliitiliste ning majanduslike sisudega, kuid sisaldavad ka esteetilisi teemasid armastusest, abielust, polügaamiast ja Vana-Kreeka ja Vana- Rooma demograafiast. FILOSOOFIA Hume'i peetakse skeptiliseks empiristiks. Empiristid vastandusid ratsionalismile, pidades teadmise aluseks kogemusi ja eitades kaasasündinud ideesid. Empiristid seadsid muuhulgas kahtluse alla metafüüsika. Ratsionalismi ja empirismi vaidlus on klassikaline tunnetusteoreetiline probleem filosoofias. Hume'i filosoofia põhi seisukohad, ütlused ja arvamused: · Kõigi teadmiste allikaks on kogemus. · Hume leiab, et vaimset substantsi pole olemas. Miks
allikad. Rahvaarv ja selle muutumine Euroopas keskaja jooksul. Sündivus, suremus, eluiga. Laste suremus. Abielu ja perekond demograafilisest aspektist (vallaliste osakaal, abiellumisvanus, laste arv perekonnas). Rahvastiku tihedus. Kliima muutumine ja selle mõju rahvaarvule. Nälg, haigused ja sõda kui rahvastikuloolised tegurid. Must Surm ja selle tagajärjed. Euroopa keskaja rahvastikuajaloo uurimise võimalused: kirjalikud ja arheoloogilised allikad. Kuigi keskaja demograafiast pole meile kuigi palju tead, on siiski võimalik jõuda mingile ettekujutuseni keskaja majanduse arenguga seotud faktoride põhjal. Tänapäeval saadakse andmeid saadakse peamiselt kahest allikast - rahvaloendustest ja jooksvatest perekonnaseisustatistikast. Meil pole tõendeid et keskajal sarnaseid protesesse koostati, ja kui ka seda tehti, siis on andmed kas läinud kaotsi, hävinud tulekahjudes või muul viisil hävinud inimliku hoolimatuse ja ükskõiksuse tõttu. Tihtipeale poe
mis inimese elus võivad olla, nagu näiteks karjäär või kasutada oma artistivõimeid? Ja mis on selle valdkonna prioriteet saavutamaks nimetatud eesmärke, kui need konkureerivad ning nähes natukene maailma, omades luksuskaupu ning omades juurdepääsu uusimatele tehnoloogiatele? Otsides teise demograafilise ülemineku kohta selgitusi, autor soosib suundi, mis võivad viia meid parema arusaamiseni demograafiast ning seega elu kujundamiseni läbi valikute, mida inimesed teevad. On 2 konkreetset aspekti kaasaegses industriaalühiskonnas, mida autor soovis rõhutada. Esimene on ,,vabastamise" effekt, mis tuli läbi rasedusvastaste vahendite ning võibolla vähesel määral ka juurdepääs meditsiiniliselt ohutule abordile. Mõlemad lasevad inimestel, vähemalt põhimõtteliselt, sünnitada siis, kui nad seda soovivad ning see peaks rikastama paari elu või naiste muret
Läbides mingi valitseja valduse, kas on turve (valitseja kaitse), kui pole siis oli ta lindprii. Turbesund võeti turbe eest maksu. Keskaja jooksul ehitati sildu, teid, hobused arendati suuremaks ja tugevamaks, rajati kulleriteenistused. Kasulik saata ühest kirjast mitu eksemplari, kirjad eri teid pidi ja eri inimestega (voorimehed, tavainimesed). Laevade kandvus muutus suuremaks. 4 ÜLEVAADE AJALOOLISEST DEMOGRAAFIAST Palju inimesi oli? - Ei tea. Millal toimus rahva kasv? Seotud majandusega. Mida rohkem võimalusi/elatist, seda rohkem inimesi. Rahvaarvu mõjutasid: 1. Kliima ja selle muutumine. 2. Epideemiad. 3. Sõjad. 4. Abieluline käitumine ehk millal abielluti ja lapsi saadi. Arheoloogiliste asulate arv =külade arvu kasv =inimeste kasv Inimeste arvu saab vaadata: 1. Kiriku suuruse järgi. 2. Linna müüriga piiratud alade järgi.
120 100 80 60 y = 8,1022e 0,0373x R² = 0,9961 40 20 2002 2003 2004 2005 2006 2007 0 Demograafiast on teada, et kui mingi piirkonna rahvaarvu muutumist mõjutab vaid loomulik iive (sünnid ja surmad), kirjeldab seda mudel N(t)=N0ekt, kus N(t) on rahvaarv ajahetkel t ja N0 rahvaarv ajahetkel t=0. Näide 7-7 Maailma rahvastik Maailma rahvastik, 1950 - 2007, mlrd Kasutades andmeid maakera 7,0 rahvaarvu kohta aastatel 1950-2007 6,5
Mudeli parameetrite leidmisel kasutati Eesti Panga andmeid nõudmiseni deposiitide kohta ajavahemikul jaanuar 1995 kuni juuli 1996. Andmeid töödeldi statistiliste meetoditega (regressioonanalüüs) ja leiti mudeli parameetrite arvväärtused: y0 = 3087,7 k = 0,0289. Seega vastaval ajavahemikul kirjeldas nõudmiseni deposiitide kasvu Eestis mudel y (t) ' 3087,7 e 0,0289 t Joonisel 52 tähistavad punktid tegelikke andmeid ja pidev joon mudeli käitumist. Demograafiast on teada, et kui mingi piirkonna rahvaarvu muutumist mõjutab vaid loomulik iive (sünnid ja surmad), kirjeldab seda mudel N (t) ' N0e kt , kus N(t) on rahvaarv ajahetkel t ja N0 rahvaarv ajahetkel t = 0. NÄIDE 7.9. Maakera rahvaarv Kasutades andmeid maakera rahvaarvu kohta aastatel 1950-1995 (allikas U.S. Bureau of the Census, International Data Base), on leitud eksponentsiaalse mudeli parameetrid N0 ja k: N0 = 2,5492 k = 0,0183
annaabi.ee 
