• põhjapärmiõlled ( lager) • pinnapärmiõlled (ale) Siider on naturaalse õuna- või pirnimahlast kääritatud lahja alkohoolne jook, milles ei ole kunstlikke lisaaineid. Pastöriseerimata siidrisse ei lisata pärmi- käärimine toimub õuntes endis leiduva pärmi tõttu. Parimad kuivad siidrid tulevad Prantsusmaalt Normandiast ja Bretagne´ist, samuti Inglismaalt. Veinid liigitatakse: • Punasteks • valgeteks • roosadeks( rose) veinideks • vahuveinideks (s.h šampanjad), • kangestatud (kangtatud ) veinideks Punast veini valmistatakse parkaineterohketest punastest viinamarjadest. Viinamarjamahla kääritatakse koos kestade ja seemnetega, mis annavad punasele veinile tanniinusust. Punaseid veine iseloomustatakse vastavalt nende täidlusele ja parkhappesusele. Valgeid veine valmistatakse nii valgetest kui ka punastest viinamarjadest. Kestade eraldamisel saadakse punastest viinamarjadest valget veini
Üldreeglina EI LISATA suhkrut. Väga kuiv- extra sec, seco, extra dry 0...0,5% suhkrut Kuiv sec, seco, dry 0,5...3% suhkrut Poolkuiv demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut Poolmagus demi doux, dulce, semi sweet 5...8% suhkrut Magus doux, dulce, sweet 8...20% suhkrut Väga magus üle 20% suhkrut. Kahte viimast nim. Ka dessertveinideks Vanuse järgi liigitatakse noorema ja vanema aastakäigu veinideks. Põhitehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, aromatiseeritud, vahuveinid, veinijoogid Naturaalsed saadakse tooraine alkohoolsel käärimisel ilma piiritust lisamata, alkoholisisaldus 10...13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks.
Veini valmistamiseks on kasutatud ka teisi vilju, Eestis näiteks õunu või sõstraid. Veini alkoholisisaldus jääb vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus
Kaasajal valmistatakse suur osa likööre tegelikult kunstlikest essentsidest. Kodusel teel saab likööre valmistada, lastes alkoholil tõmmata suhkru ja marjade või näiteks pähklite peal. Näited: Vana Tallinn Liköör, Pisang Ambon, Jägermeister, Dooleys Toffee Veinid Punane vein Punased veinid sobivad peamiselt punase liha juurde. Punased veinid on valmistatud tumedatest viinamarjadest ning võib suurtes piirides jagada noorteks ja laagerdatud veinideks. Kui noor vein on enamjaolt mõeldud tarbimiseks maksimaalselt 3-4 aasta jooksul, siis tammevaatides haritud vein elab kauem. Näited: Torres Sangre De Toro, Carmen Merlot Valge vein Valge vein on valmistatud reeglina heledatest viinamarjadest ning kääritamisest sõltuvalt kuivem või magusam. Ka valgeid veine kääritatakse teinekord tammevaatides või isegi laagerdatakse nendes. Näited: Tomai Muskat, Madonna Kabinett, Happy Cat, Vinapena Blanco Roosa vein
ametnikele. Veini kvaliteedile avaldavad mõju kaks peamist tegurit, milleks on vitikultuur ehk viinamarjade kasvatusviis ja vinifikatsioon ehk veini valmistamisviis. Peaaegu kõiki Teliani Valley'le kuuluvaid viinamarjaistandusi Gruusia eri piirkondades kontrollivad ja juhivad kvalifitseeritud spetsialistid, kes kasutavad traditsioonilist Gruusia vitikultuuri ja moodsat tehnikat. Aastatepikkune pühendumus ja järjepidev areng on tõstnud Teliani Valley veinid enimmüüdud veinideks nende kodumaal Gruusias 53% kogu veiniturust. Veinimaja toodangu kõrge kvaliteedi eest räägivad ka veinidele omistatud auhinnad erinevatelt rahvusvahelistelt veinikonkurssidelt. Need tunnustused on andnud ettevõttele suurepärased võimalused edukaks läbilöögiks välisturgudel. 2.2. Borjomi vesi Gruusia üht tuntumat firmamärki Borjomi vett tootvad kaks tehast töötavad tipp- tasemel tehnoloogiaga ning tahavad võistelda kuulsa Vichy veega. Tervistava
Rakvere 2013 1. 2. Sissejuhatus Vein on viinamarjadest kääritatud naturaalne jook, mille alkoholisisaldus jääb vahemikku 7 15%. Värvuse põhjal jaotatakse veinid valgeteks, punasteks ja roosadeks (rosé). Lisaks sellele liigitatakse veine ka tootmistehnoloogia, maitseomaduste ning regionaalse päritolu järgi. Eestis kasutatakse veinide kasutamiseks peale viinamarjade ka õunu ja sõstraid. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Uues Maailmas (Californias, Austraalias, Tsiilis, Lõuna-Aafrikas jts.) panid veinitootmisele aluse Vana Maailma kolonistid. Vana Maailma traditsioonilised veinimaad on Prantsusmaa, Itaalia, Hispaania ja Saksamaa. Suurimad veini tootmis riigid on Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania. 3. Valmistamine Kõige üldisema skeemi järgi jaguneb veini tootmine kuueks etapiks: 1. viinamarjade korjamine ja sorteerimine 2. pressimine-purustamine 3. fermenteerimine e kääritamine 4
viinamarjade või rosinate kasutamisel. Üldreeglina EI LISATA suhkrut. Väga kuiv- extra sec, seco, extra dry 0...0,5% suhkrut Kuiv sec, seco, dry 0,5...3% suhkrut Poolkuiv demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut Poolmagus demi doux, dulce, semi sweet 5...8% suhkrut Magus doux, dulce, sweet 8...20% suhkrut Väga magus üle 20% suhkrut. Kahte viimast nim. Ka dessertveinideks Vanuse järgi liigitatakse noorema ja vanema aastakäigu veinideks. Põhitehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, aromatiseeritud, vahuveinid, veinijoogid Naturaalsed saadakse tooraine alkohoolsel käärimisel ilma piiritust lisamata, alkoholisisaldus 10...13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks.
Üldreeglina EI LISATA suhkrut. Väga kuiv- extra sec, seco, extra dry 0...0,5% suhkrut Kuiv sec, seco, dry 0,5...3% suhkrut Poolkuiv demi sec, semi dry- 3...5% suhkrut Poolmagus demi doux, dulce, semi sweet 5...8% suhkrut Magus doux, dulce, sweet 8...20% suhkrut Väga magus üle 20% suhkrut. Kahte viimast nim. Ka dessertveinideks Vanuse järgi liigitatakse noorema ja vanema aastakäigu veinideks. Põhitehnoloogia alusel naturaalsed, kangendatud, aromatiseeritud, vahuveinid, veinijoogid Naturaalsed saadakse tooraine alkohoolsel käärimisel ilma piiritust lisamata, alkoholisisaldus 10...13% Kangendatud piirituse juurdelisamisega, mis võib toimuda käärimise ajal, millega ka käärimine lõpetatakse. Samuti käärimise lõpul või listakse piiritus otse mahlasse ( mistellaveinid). Alkoholisisaldus 13...22%, mis jagunevad omakorda kangeteks ja dessertveinideks.
Reserva - laagerdunud kokku vähemalt 3 aastat, millest minimaalselt 12 kuud tammevaadis (valgete ja roséde puhul on min. harimise aeg 2 aastat millest min. 6 kuud tammes) Gran Reserva - laagerdunud vähemalt 24 kuud tammes ja vähemalt 36 kuud pudelis (valgete ja roséde puhul on min. harimise aeg 4 aastat millest min. 6 kuud tammes) Veine, mida ei ole üldse tammevaadis hoitud või on seda tehtud lühema aja jooksul, nimetatakse Sin Crianza veinideks, kuid seda terminit veinipudeli etiketilt ei leia. Hispaania üheks iseloomulikuks jooneks on ameerika tammest valmistatud vaatide eelistamine. AS Kiil & Ko Instituudi tee 2, 76902 Harku, Harju mk tel:(0) 6 57 3924/ faks:(0) 6560 658 lk. 5 3.3. REGIOONID Rioja Rioja on Hispaania kõige tuntum veiniregioon, eriti punaste veinide osas, kuigi valmistatakse ka valgeid ja rose veine. Rioja paikneb Põhja-Hispaania keskosas.
Käärimise käigus lähevad kestas leiduvad värvained üle tootesse. Rose veinide saamiseks on mitu võimalust (seguveinina, lühiajaline kääritamine koos kestade ja seemnetega ja nn. kombineeritud meetod osa mahla eraldatakse pärast lühiajalist kääritamist koos kestadega, millest saadakse rose vein ja ülejäänust saadakse punane vein). Parkaine sisalduse alusel liigitatakse veinid vähetäidlasteks (kerged, õhukesed), keskmise täidlusega ja täidlasteks (tugevad, rasked) veinideks. Üldreeglina on valged veinid vähem täidlasemad kui punased. Suhkrusisalduselt jagunevad veinid väga kuivadeks (extra sec, extra dry) kuni 0,5% suhkrut, kuivadeks 0,5...3%, poolkuivadeks 3...5%, poolmagusateks (demi doux, semi sweet) 5...8%, magusateks 8...20% ja väga magusateks (liköörveinideks) üle 20% suhkrut. Vanuse järgi liigitatakse veinid noorema aastakäigu kuni 1,5...2,5 (olenevalt riigist) aastat vanad ja vanema aastakäigu veinideks üle 1,5..
lisemad Rieslingid tulevad Rei- Chenin Blanc – Loire´i oru viinamari, selle keskjooksul annab jõulisi kui- ni terrassidelt, eriti Rheingau piir- vi või magusaid (Vouvray, Coteaux de Layon) veine. Happeline sort noor- konnast ning Moseli kallastelt, eri- teks värsketeks veinideks. Populaarseim valge viinamari Lõuna-Aafrika ti keskjooksult Bernkasteli Bereic- Vabariigis (sageli nime Steen all), viljeldakse ka Californias. hist. Suurepäraseid veine leidub ka Alsace´is ja Austrias Doonau kal- Pinot Gris – vürtsikas viinamarjasort, mis 14. sajandil toodi Balato-
annaabi.ee 
