VHCl = 12,0 mL 3. VHCl = 11,95 mL KK = 3,00 mmol/L B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine · Pipeteeriti koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisati 5 mL puhverlahust ning noaotsatäis indikaatorit ET-00. · Seati töökorda bürett0,025 M triloon-B lahusega ning tiitriti, vett pidevalt segades, kuni sinine värvus jäi püsima. Tiitrimist korrati kuni ruumalade erinevus ei ületa 0,10 0,15 mL. 1. Vtriloon-B=11,25 mL 2. Vtriloon-B=11,35 mL 3. Vtriloon-B= 11,30 mL C Katlakivi moodustumise uurimine · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutati keemiseni. · Jahutati vesi ning määrati ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutati tekkinud katlakivi mass. 1. VHCl = 11,5 mL 2. Vtriloon-B = 9,28 mL Katlakivi mass; · Pipeteeriti 100 mL uuritavat vett kolme kolbi, keeta 15-20 nin, vesi jahutada ning
ET-00, 10% BaCl2 lahus; ~0,5 M HCl lahus tiitrimisnõude pesemiseks. Töövahendid Suurem (500...750 mL) kooniline kolb vee hoidmiseks, koonilised kolvid (250 mL) tiitrimiseks, pipett (100 mL), büretid (25 mL), mõõtsilinder (25 mL), lehter, klaaspulk, filterpaber, katseklaaside komplekt, Na-kationiitfilter, elektripliit, etalonlahuste komplekt SO42- iooni kontsentratsiooni määramiseks. A. HCO3- iooni sisalduse (KK) määramine 1. HCO3- ioonide kontsentratsioon Vtriloon-B : 11,05 mL C M,HCl : 0,025 M Vvesi : 100mL VHCl * C M , HCl * 1000mmol 11,05 * 0,025 * 1000 C mM = Vvesi *1mol = 100 * 1 =2,763 mmol/l 2. Karbonaatne karedus C mM 2,763 KK: 2 = 2 =1,3815 mmol/l B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus Vtriloon-B : 8,95 mL C M,triloon-B : 0,025M Vvesi : 100mL Vtriloon- B * C M ,trilon- B *1000mmol 8,95 * 0,025 * 1000
· Lisada 5cm3 puhverlahust (mõõta 25cm3-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (0,1g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. · Seada töökorda bürett 0,025M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamiselt jääb püsima sinine värvus. · Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,10- 0,15cm3. Katse andmed. 1. Vtriloon-B = 8,29cm3 2. Vtriloon-B = 8,40cm3 Aritmeetiline keskmine: 8,29 + 8,40 = 8,345 2 Katse arvutus. 1. Paremini kokkulangevate tiitrimistulemuste keskmise põhjal arvutada üldkaredus järgmisest valemist: ( ) mol Vtriloon- B cm 3 C M ,triloon- B 3 1000( mmol) dm mmol ÜK : ; ( )
keeduklaasi või koonilisse kolbi. Määrasin pehmendatud vee üldkareduse ja hindasin filtri efektiivsust. Selleks: 1) pipeteerisin 100 cm 3 pehmendatud vett puhtasse koonilisse kolbi, lisasin ∼5 cm3 puhverlahust ja väikese koguse indikaatorit ET-00. 2) Seadsin töökorda büreti lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrisin nagu punktis B sinise värvuseni Katseandmed VHCl = 2cm3, CM, HCl = 0,1mol, Vvesi = 100cm3,Vtriloon-B = 7,1cm3, CH, triloon-B = 0,025mol Katseandmete töötlus ja tulemuste analüüs A (kaasa toodud vesi) CmM,HCO3 = VHCl[cm3] ∗ CM,HCl[mol] ∗ 1000[mmol] / ( Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol]) CmM,HCO3 = 2cm3*0,1mol*1000mmol/ (100cm3*dm3*1mol) = 2mmol/dm3 KK: CmM,HCO3 / 2 KK: 2mmol/dm3 / 2 = 1mmol/dm3 B (kaasa toodud vesi) ÜK: Vtriloon−B[cm3] ∗ CM,triloon−B[mol] ∗ 1000[mmol] / (Vvesi[cm3]* [dm3] ∗ 1[mol]) ÜK: 7,1cm3*0,025mol*1000mmol / (100cm3*1mol*dm3) = 1,775 mmol/dm3
3. Kordasin tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületanud 0,1 mL. Katse andmed 100ml=H2O Katse A1. HCL=2,5ml 2. HCL=2,5ml Katse B 1. 7,4ml triloon-b 2 7,5ml triloon-b Arvutused A 1. HCO3− ioonide kontsentratsioon CmM =V HCl * C M , HCl * 1000mmol / (Vvesi * 1mol) 2,5 * 0,025 * 1000/ (100*1)= 2,5 mmol/dm3 2. Karbonaatse karedus KK: mM = 2,5/2=1,25 mmol/dm3 B Ca2+ + Mg2+ ioonide sisalduse (ÜK) määramine Üldkaredus ÜK: Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) ÜK: 7,4*0,025*1000/(100*1)= 1,85 mmol/dm3 C Pehmendatud vee üldkaredus ehk jääk-üldkaredus JÜK= Vtriloon −B * C M ,trilon −B * 1000mmol/( Vvesi * 1mol) JÜK= 0,005*1000’0,65/(100*1)= 0,0325 mmol/dm3 Järeldus Kasutades lisa tabel 5.1 võime järeldada, et TTÜ loodusteaduste maja vesi on mõõdukalt kare. Vee karedust saaks väikesmaks kui vett rohkem läbi keeta või kasutada rohkem filtreid.
indikaatorit ET-00. Seada töökorda bürett lahjema, 0,005 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 4. Katseandmed VHCl (tiitrimiseks kulunud soolhappe maht)= 2,325cm3= 0,0023dm3 CM,HCl (soolhappe molaarne kontsentratsioon)= 0,1mol/dm3 Vvesi (tiitrimiseks võetud kraanivee kogus)= 100cm3= 0,1dm3 Vtriloon−B (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 9,775cm3= 0,0097dm3 CM,triloon−B (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,025mol/dm3 Vtriloon−B’ (tiitrimiseks kulunud triloon-B maht)= 0dm3 (ei kulunud) CM,triloon−B’ (triloon-B molaarne kontsentratsioon)= 0,005mol/dm3 5. Katseandmete Leida HCO3- ioonide kontsentratsioon: töötlus ja tulemuste analüüs Leida karbonaatne karedus:
Vvesi , ka vesinikkarbonaatioonide molaarse kontsentratsiooni vees. HCO3- ioonide kontsentratsiooni arvutamine Kus VHCl on tiitrimiseks kulunud soolhappe maht [cm3] CM,HCl – soolhappe molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm3]. Karbonaatse kareduse arvutamine Karbonaatse kareduse arvutamise aluseks on reaktsioonivõrrand Ca2+ + 2HCO3- → CaCO3 ↓ + CO2 + H2O Üldkareduse arvutamine Kus Vtriloon−B on tiitrimiseks kulunud triloon-B maht [cm3] CM,triloon−B – triloon-B molaarne kontsentratsioon [mol/dm3] Vvesi – tiitrimiseks võetud kraanivee kogus [cm3]. Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine: Kus Vtriloon−B on tiitrimiseks kulunud triloon-B maht [cm3]; CM,triloon−B – triloon-B molaarne kontsentratsioon [mol/dm3]; Vvesi – tiitrimiseks võetud pehmendatud vee kogus [cm3]. Kokkuvõtte Töö eesmärk oli täidetud
Pipeteerida destilleeritud veega loputatud koonilisse kolbi 100 mL uuritavat vett, lisada ~5 mL puhverlahust (mõõta 25 mL-lise mõõtesilindriga) ning noaotsatäis (~0,1 g) indikaatorit ET-00. Lahus värvub lillaks. 2. Seada töökorda bürett 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrida vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutus Üldkaredus Vtriloon -B * C M ,trilon -B * 1000mmol 9,25 * 0,025 * 1000 ÜK: = =2,3125 mmol/l Vvesi * 1mol 100 * 1 Järeldus Kasutades juhendi tabelit 5.1 võib järeldada, et kraanivesi on mõõdukalt kare. C Katlakivi moodustumise uurimine 1. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutada vett kuni keemiseni
Seada töökorda büreti 0,025 M triloon-B lahusega ning tiitrisin vett pidevalt segades kuni viimase tilga lisamisel jäi püsima sinine värvus. Katse tulemuseks sain 7,05ml. Kordasin tiitrimist ja sain teise katse tulemuseks 7,00ml. Katsetel tiitrimiseks kulunud triloon-B mahtude erinevus ei ületa 0,15cm3. Seega lugesin katse õnnestunuks. Arvutasin aritmeetilise keskmise (7,05ml+7,00ml)/2=7,025ml. Aritmeetilise keskmise põhjal arvutasin üldkareduse: ÜK:(Vtriloon-B*Cm triloon-B*1000mmol)/(Vvesi*1dm3*1mol)= (7,025cm3*0,025mol*1000mmol)/(100cm3*1dm3*1mol)=1,76mmol/dm3 Vastus: üldkaredus on 1,76mmol/dm3 C Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine Lasin uuritava vee läbi Na-kationiitfiltri ning kogusin pehmendatud vee keeduklaasi. Pipteerisin 100cm3 pehmendatud vett puhtasse kooniliss kolbi, lisasin umbes 5 cm3 puhverlahust ja lisasin väikese koguse indikaatorit ET-00. Lahus muutus koheselt siniseks.
dm mmol 2 KK : =1,15 3 2 dm Katse B Andmed V triloon-B [cm 3 ] C M [mol] 1000[mmol] Vtriloon-B=6,9 cm3 ÜK : triloon-B V vesi [ cm ] [dm3 ]1 [mol ] 3 CM,triloon-B=0,025 mol 3 6,9 cm 0,025 mol 1000 mmol mmol Vvesi=100 cm3 ÜK : 3 3
ÜK : 3 3 V vesi [ c m ] [d m ]∗1[mol] ; [ ] mmol dm 3 kus Vtriloon−B on tiitrimiseks kulunud triloon-B maht [cm3]; CM,triloon−B – triloon-B molaarne kontsentratsioon [mol/dm 3]; Vvesi – tiitrimiseks võetud pehmendatud vee kogus [cm 3] 7,25 c m 3∗0,025 mol∗1000 mmol mmol ÜK : 3 3 ≈ 1,8125 100 c m d m ∗1 mol d m3 Tegemist on mõõdukalt kareda veega. D. Vee pehmendamine ja jääk-üldkareduse määramine
kuni viimase tilga lisamisel jääb püsima sinine värvus. 3. Korrata tiitrimist kuni tiitrimiseks kulunud triloon-B ruumalade erinevus ei ületa 0,10...0,15 mL. Arvutus: Paremini kokkulangevate tiitrimistulemiste keskmiste põhjal arvutada üldkaredus järgmisest valemist: Tiitrimiseks kulunud 0,025M triloon-B ruumalad · 10,1 mL · 10,2 mL · 10,1 mL Keskmine Vtriloon-B = 10,13 mL ÜK: = 2,53 mmol/L C. Katlakivi moodustamise uurimine 1. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kahte koonilisse kolbi ning kuumutada vett kuni keemiseni. Seejärel jahutada kolvides olev vesi ja määrata ühes kolvis ÜK ja teises KK. Arvutada välja tekkinud katlakivi mass. 2. Pipeteerida 100 mL uuritavat vett kolme kolbi. Kõigis kolmes kolvis keeta vett ühekaupa 15-20 min. Kolbides olev vesi jahutada
Indikaatorina kasut metüülpunast (-oranzi): CM=VHCl* CM(HCl)/ 2*Vvesi. (VT küs 27) Üldkareduse määramine toim nn kompleksonomeetrilise tiitrimise teel. Tiitiritakse triloon-B lahusega. Indikaatorina kasut kromogeenmusta, mis moodust Ca2+ ja Mg ioonidega sirelililla värvusega kompleksiooni. Lisatakse triloon-B ja kui kõik Ca ja Mg ioonid on seotud värvitusse kopleksi triloon-B-ga, muutub lahus indikaator-aniooni värvuse tõttu siniseks CM=Vtriloon-B*CM(triloon-B)/Vvesi. 11. Milline protsess on lahustumine? Lahustuvus aine võime mood. teiste ainetega homogeenseid süsteeme (lahuseid). Tahkete ainete korral mõõdetakse lahustuvust g-des 100 g lahusti kohta. Analoogil. arvutatakse ka gaaside ja 5 Keemia ja materjaliõpetus
annaabi.ee 
