et reklaamitakse alkoholivaba õlut, aga see oli väga pisikese kirjaga. EOK esimehele see reklaam aga ei meeldinud. Tarbijakitseamet nõudis õlle reklaami mahavõtmist. Järgmisel päeval otsustatigi reklaam maha võtta Karjääri lõpetamine Rahvusvaheline Antidopingu Liit tuvastas Veerpalu organismis 14.veebruaril 2011 a. lubatud normist kõrgema kasvuhormooni taseme . Sportlane ise eitab keelatud aine kasutamist. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3aastase võistluskeelu. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest . Tänan tähelepanu eest !
Fourth level Fifth level Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naiste murdmaasuusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja.
Veel üks tuntumaid sõitjaid Eestis on Georg Grossi ,kes on võistelnud küll Eestis ,kuid ta on rahvale hästi silma jäänud oma sõiduoskustega. Meeste ja naiste suusatamine on spordiala ,mis on Eesti väga tuntuks teinud.Üks kõige paremaid meessuusatajaid on Andrus Veerpalu ,kes on toonud Eestile väga palju erinevaid võite erinevatest riikidest.Minu arvates paremuselt teine meessuusataja on Jaak Mae ,kes on ka tubli suusataja kuid jääb veel Veerpalule natuke alla.Naistest üks kõvemaid tegijaid on Kristiina Smigun ,kes on väga tuntud nii kodumaal kui ka välismaal.Ka tema on palju võite oma kodumaale toonud. Selles väikeses riigis on ka kõvasid kettaheitjaid üks tuntumaid on Kert Kanter.Kes on käinud palju erinevates riikides võistlemas ja ka sealt võite koju toonud.Kuid odaviskajatest on saanud kuulsaks Andrus Värnik.Kuid tema võit jäi vaid ühekordseks.Rohkem ta ,aga võite Eestile toonud ei ole
Ja kui meie sportlane saab olümpiamängudel või kuskil teistel tähtsatel võistlustel kulla siis on kõik eesti inimesed väga õnnelikud selle üle, et nad on eestlased. Mina oma eluaja jooksul olen kaasa elanud nii mõnelegi sportlasele. Näiteks kümnevõistlejale Erki Noolele, kes saavutas väga häid tulemusi, saades isegi olümpiakulla. Viimastel aastatel olen kaasa elanud ka Gerd Kanterile, kes on samuti võitnud kuldmedali kettaheites. Talvel elasime kaasa suusatajatele Andrus Veerpalule ja Kristina Smigunile, kes on ka olümpiavõitjad. Need sportlased on alati eesti rahvale toonud häid tulemusi, ning nende üle võib alati uhkust tunda. Praegu ei ole nii põnev võistluseid vaadata. Seda põhjusel, et meil ei ole praegu nii tugevaid sportlasi. Üks tugevamaid on ikkagi Gerd Kanter, kellele me saame kaasa elada. Tegelikult on toredad ka niisugused sportlased, kes oskavad üllatada. Sportlased, kes ei ole eelnevalt midagi suurt saavutanud, ning kellelt ei oska midagi oodata
Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja (2002. aasta taliolümpiamängudel Salt Lake Citys ja2006. aasta taliolümpiamängudel Torinos). Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraažikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Gerd Kanter Gerd Kanter (sündinud 6. mail 1979 Tallinnas) on eesti kettaheitja. Ta elas oma kooliajal Pärnumaal. Pärast 1. klassi lõpetamist läks ta koos vanematega Tallinnast elama Vigalasse ning asus õppima Vana-Vigala põhikooli. Keskkooli läbis Gerd Pärnu-Jaagupis. Ta võitis 2008
palju organisatsioone, kes on omavahel sõlminud lepingu. Iga osapool võidab ja teenib teiste pealt kasumit. Eestis tegeletakse tippspordiga vähe, kuid sportlasi, kes on saavutanud mõnel võistlusel hea koha, on Eesti kohta üpris palju. Andrus Veerpalu on minu arvates üks märkimisväärsemaid sportlasi Eestis, sest ta tõi meie riigile 2002. aastal palju kuulsust, võites Salt Lake City's olümpiakulla 15km distantsi läbimisel. Lisaks Veerpalule on kiiduväärt ka kettaheitja Gerd Kanter, kes võitis samuti olümpiakulla 2008-l aastal Pekingis. Lisaks neile on teisigi tublisid ja rahvapoolarmastatud sportlasi. Sporti võib võtta nii meelelahutusena kui ka äri, töö ja karjäärina. Paljudele on sport meelelahutus ja töö korraga. Nad teevad sporti, sest neile meeldib ning samal ajal saavad palka. Tänu sportlastele teenivad ka treener ja sponsorid suuri summasid. Sarnaselt sportlastele on ka neile see töö ja investeering
lennata. Väikeses koguses on koolapulber täiesti kahjutu, mis hoiab inimese erksana. Mõned arvavad, et dopinguta on praktiliselt võimatu tippsporti teha. Dopingu jälile on üpriski raske saada - kasutaja ise teab, teised võivad vaid oletusi teha. Kasutamise varjamine on samuti hästi arenenud. Mida jõulisemalt kelme kinni nabitakse, seda enam tugevneb lootus, et sport saab puhtamaks." Kõige kurvem on aga eestlaste jaoks eelmine aasta, kus kõigi lemmiksuusatajale Andrus Veerpalule määrati 23. augustil FIS-i kolleegiumi poolt 3-aastane võistluskeeld dopingu tarvitamise eest. Mis on doping? Tavakäsitluses nimetatakse dopinguks enne võistlusi või võistluse ajal sportlase organismi viidud keemilisi ühendeid, mis kunstlikult tõstavad sooritusvõimet. On teada, et esimesi dopingulaadseid erguteid kasutati juba antiikajal. Kuid laialdasemalt hakkasid dopingut kasutama arvatavasti ujujad 19 sajandi teisel poolel. Berliini müüri
4. Tõrva valgustatud suusarada 5. Tartu Maratoni suusarada Parimad suusasportlased läbi aegade Andrus Veerpalu (sündis 8.veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endine murdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordne olümpia- võitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängu- del, olles võitnud 3 medalit. 23.veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetami- sest. 23.augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Otsus on edasi kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitraazikohtusse. Kristina Smigun-Vähi (sündinud 23. veebruaril 1977 Tartus) on Eesti endine suusasportlane, kes kuulus maailma tippu naistemurdmaa- suusatamises. Ta on kahekordne juunioride, ühekordne täiskasvanute maailmameister ja kahekordne olümpiavõitja. 2006.aastal omistas Rahvusvaheline Olümpia- komitee Kristinale Sportstari aunimetuse. Autasu üleandmisgala toimus
Toimusid ka mitmed avalikud kogunemised. 23. augustil langetas kolleegium Andrus Veerpalu apellatsiooni osas lõpliku otsuse, mis jättis Andrus Veerpalu dopingu tarvitamises süüdi, jättis jõusse positiivseks osutunud dopingutesti tulemused ning määras 3-aastase võistluskeelu. Otsus kaevati Aivar Pilve abiga edasi spordiarbitraažikohtusse. Otsuse teatamist lükati korduvalt edasi, kuid 26. märtsil 2013 tühistas kohus Veerpalule Rahvusvahelise Suusaliidu dopingupaneeli poolt määratud kolmeaastase võistluskeelu, kuna WADA testis (WADA isoform hGH test) arvestati kasvuhormooni piirmäärasid valesti ja esines protseduurilisi vigu. Sellest hoolimata kinnitas Spordiarbitraažikohus, et "paljud tegurid" "kaldusid viitama" Veerpalu kasvuhormooni- manustamisele. Antidopingualased regulatsioonid Eestis jõustus 1998. aasta 1. jaanuaril Euroopa Nõukogu Dopinguvastane konventsioon (Anti-
aastat tagasi. Huvi suusatamise kui spordi vastu tärkas taas 1870. ja 1880. aastatel. Selle eest tuleb eelkõige tänada Lõuna-Norras asuva Telemarki maakonna inimesi eesotsas Sondre Norheimiga. Andrus Veerpalu- kahekordne olümpiavõitja (Salt Lake City 2002: kuld- 15 km klassika, hõbe- 50km klassika; Torino 2006: kuld 15km klassika) ja kahekordne maailmameister (Lahti 2001 30km klassika; Lieberec 2009 15 km klassika). Saavutuste järgi on lihtne öelda, et Veerpalule istub paremini klassika stiil. Kristina Smigun- maailmameister (Val di Fiemme 2003- topeltjälitussõit) ja kahekordne olümpiavõitja (Torino 2006: 7,5+7,5 suusavahetusega sõit; 10km klassikat)
6.LÕPETUSEKS. Eesti rahvas oli avalikuks tulnud faktidest sokeeritud.Kuid ometi ei pandud Andrusele eriti pahaks muud,kui nende faktide varjamist.Toimus mitmeid avalikke kogunemisi Andrus Veerpalu toetuseks.Suhtlusportaalis Facebook moodustati kommuun ,,Usume Andrus Veerpalu",millega liitus kiiresti üle 55000 inimese.Tänase seisuga on neid inimesi juba 10000 võrra rohkem. Ka meie pere on olnud valmis Andrus Veerpalule toetust avaldama ja usub tema süütusesse.Andrus andis oma tippsportlase karjääri jooksul üle 100 negatiivse dopinguproovi(ka 2011 aasta veebruari alguses Davosi treeninglaagris).Juba see näitab midagi.Ma arvan,et ei tohiks ühe skandaali tõttu ära unustada kõiki neid ilusaid ja kaasahaaravaid hetki,mis ta Eesti rahvale aastate jooksul pakkunud on. Minu jaoks on Andrus Veerpalu Inimene suure algustähega.Inimene,kes on lausunud kuldsed sõnad:"Ärge kartke
väidab Toim. «Selleks pidid olema vähemalt neli korda kõvem kui venelane või ukrainlane.» Nüüdseks on Veerpalu tõestanud, et ta on kõvem kui ükski ukrainlane või venelane. Ka kõvem kui norrakad, rootslased ja sakslased. Nii tunneb Toim isegi öösiti, mil uni mõnikord ära läheb, heameelt selle üle, et Andrusel on sportlasena kõik hästi läinud. Õde jagas vennaga pisipatte Röövpüük pole midagi sellist, mida oskaks Andrus Veerpalule süüks panna. Ent tõsiasi on see, et lapsepõlves lõi ta Võiste lähedal maakodus koos poolteist aastat noorema õe Anu ja naabertalu kahe jõnglasega suviti punti ning läks õhtu eel keelatud põhjaõngedega kala püüdma. Tegid lõkke ja ööbisid telgis. Hommikul kell neli ajasid end maast lahti, et vaadata, kui palju ahvenaid ja angerjaid on konksu otsa jäänud. «Põnev oli!» meenutab Andrus Veerpalu aeroobikatreenerist õde Anu Taveter (31),
Spordiala : kergejõustik (kümnevõistlus) Tulemus : 8641 punkti Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu (sündis 8. veebruaril 1971 Pärnumaal) on Eesti endinemurdmaasuusataja, kahekordne maailmameister ja kahekordneolümpiavõitja. Veerpalu on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olümpiamängudel, olles võitnud 3 medalit. 23. veebruaril 2011 teatas Andrus Veerpalu oma sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määras FISi kolleegium Veerpalule dopingu tarvitamise eest 3-aastase võistluskeelu. Rahvusvaheline Spordiarbitraazikohus mõistis Veerpalu 2013. a. 25. märtsil õigeks ja tühistas võistluskeelu. Andrus Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. Aasta : 2002,2006 Spordiala : suusatamine (15 km klassika) Tulemus : 37:07.4 ja 38:01.3 Kristina Smigun-Vähi Kristina Smigun-Vähi [krist'iina smig'unn] (sündinud 23. veebruaril 1977Tartus)
Mae, Priit Narusk, Aivar Rehemaa, Anti Saarepuu, Andrus Veerpalu, Algo Kärp, Timo Simonlatser. Kahevõistluses osalesid Kail Piho, Kaarel Nurmsalu, Aldo Leetoja, Karl-August Tiirmaa ja Tanel Levkoi. Suusahüpetest võttis osa Illimar Pärna. Kõige edukamateks osutusid MM-il norrakad, kes võitsid kokku 12 medalit 5 kulda, 4 hõbedat ja 3 pronksi. Silma paistsid ka Saksamaa üheksa, Soome kaheksa ning USA kuue medaliga. Eesti sai, tänu Andrus Veerpalule, suusatamise maailmameistrivõistlustelt Liberecist ühe, kuldse, medali. 5 Tulemused 1. Murdmaasuusatamine 1.1 Mehed 1,6 km sprint (vaba) I. Ola Vigen Hattestad (Norra) II. Johan Kjølstad (Norra) III. Nikolai Morilov (Venemaa) VII. Anti Saarepuu 26. Peeter Kümmel XXXIX. Timo Simonlatser
Erki Noolest on ilmunud raamat ,,Autogramm" mille on kirja pannud Paavo Kivine. (Erki Nool, 2012) 4.3. Andrus Veerpalu Andrus Veerpalu on sündinud 8. veebruaril 1971 Pärnumaal. On Eesti endine murdmaasuusataja ning kahekordne olümpiavõitja ja kahekordne maailmameister. Ta on Eesti kõigi aegade edukaim meessportlane olles võitnud olümpiamängudelt 3 medalit. 23. veebruaril 2011 aastal teatas Andrus Veerpalu sportlaskarjääri lõpetamisest. 23. augustil määrati Veerpalule FISi poolt kolme aastane võitluskeeld. Otsus on kaevatud Rahvusvahelisse Spordiarbitaazkohtusse. Veerpalu viimane treener oli Mati Alaver. (Andrus Veerpalu, 2012) Joonis 9. Andrus Veerpalu (http://tartu.postimees.ee/170206/esileht/sport/192398_foto.php)17 4.3.1. Sportlikud saavutused Andrus Veerpalu on saanud olümpiamängudelt kaks kuldset medalit ühe Salt Lake Citys aastal 2002 ja ühe Torinos aastal 2006. On veel olümpiamängudelt saanud ühe hõbe medali ja