Millised on dokumendi täitmise tähtajad? Dokument vaadatakse läbi 30 päeva jooksul. Kui asja lahendamine ei kuulu selle asutuse pädevusse, kellele dokument saadeti, edastatakse see vastavalt kuuluvusele 5 tööpäeva jooksul, teatades sellest samaaegselt saatjale. Milline on referaadi teksti reavahe? 1,5 mm Mis on ajatempel? Ajatempel on digitaalne tõend, mis võimaldab objektiivselt kindlaks teha mingi digitaalse andmekogumi loomise aja. Millised on ametdokumendi veerised? Vasaku veerise laius on 1,2 cm ja parema veerise laius 3,0 cm. Mis väli on postkastis BCC väli, milleks kasutatakse? BCC väli on pimekoopia, sinna sisestatud aadressidele saadetud kirjad näitavad vaid adressaadi enda nime, mitte teisi, kes sama kirja saavad. Mida mõeldakse dokumentide metaandmete all, mis on metaandmed? Mingit objekti või tegevust kirjeldavaid struktureeritud andmeid, mille sisuks on objekti ajalugu ja mitmesugused karakteristikud ning mille kogumise eesmärgiks on objekti
LISADE PEALKIRJAD ESITA SISUKORRAS! REFERAADI VORMISTUS A4 formaadis valged lehed ( tekst lehe ühel küljel) Vasakveeris 4 cm Paremveeris 2 cm Ülaveeris 4 cm Alumine veeris 3 cm Uue lõigu taandrida 0,5 cm Referaadi põhiosad algavad uue lehekülje kolmandalt realt (6 cm) PEALKIRJADES ÄRA POOLITA SÕNU EGA KASUTA LÜHENDEID! PEALKIRJA LÕPPU EI PANDA PUNKTI! Leheküljenumbrid paiknevad alumise veerise keskel Lehekülgede numeratsioon - tiitellehest lisadeni (k.a.) Tiitellehele numbrit ei märgita Uut pealkirjastatud osa ei alustata lehekülje lõpust Lõigu viimast, poolikut rida ei tohi viia järgmise lehekülje algusse KORRALIK REFERAAT KORREKTNE VORMISTUS! ARVUTI KASUTAMINE VORMISTUSEL MS WORD Kirjatüüp TIMES NEW ROMAN Tähesuurus 12 Reavahe 1,5 KÜSI NÕU JA ABI RAAMATUKOGUST! JÕUDU TÖÖLE!
sajandil kasutusele võetud algeliste trükimasinatega. Euroopas "avastati" trükimasinakunst 15. sajandi keskel. Teksti tüpograafia Traditsiooniline trükikunst näeb ette, et tekst oleks ühtaegu hõlpsasti loetav, ühtlaselt vormistatud ent ka visuaalselt tagasihoidlik tervik, mis toimiks vaikselt, lugeja tähelepanuta. Tüpograafia üks kesksemaid aspekte on fondi (ehk kirja, ehk kirjagarnituuri) valik. Trükiteksti iseloomu aitavad määratleda ka teksti värv ning toon, laopinna ning veerise suhe. Trükitekste hinnatakse tihti nende loetavuse järgi - kui kergesti on tähed, kiri ja tekst loetavad ning mõistetavad. Paber ja trükikunst Keskajal kirjutati Euroopas raamatuid käsitsi ja peamiselt eriliselt töödeldud õhukese vasika - või tallenahale - pärgamendile. Trükikunsti esimesteks eelkäijateks võib pidada Mesopotaamias umbes 3500 eKr kasutusele võetud silinderpitsateid. Varaseim trükikunsti vorm oli puulõige, millest Hiinas on säilinud näiteid ajast enne 220
arvu (kirjalike tööde puhul ei ole vaja muuta). Reeglina ei ole köitevaru vaja määrata (vasaku veerise laius vähemalt 3,17 cm), kui pole öeldud teisiti. Kui edaspidi peavad kõik uued dokumendid olema samasuguste lehekülje
Tabel (2. osa) – MS Word 2003 Jüri Kormik Tabel (2. osa) Lahtri, rea ja veeru märgistamine Lahtri esiletõstuks (ehk märgistamiseks) tuleb hiirekursoriga osutada lahtri vasakusse serva, nii et kursor muutub laiaks kaldnooleks ja klõpsutada; mitme lahtri esiletõstuks tuleb neist aga üle lohistada. Ridade puhul tuleb kursor viia vasaku veerise peale (kursor muutub „tagurpidi nooleks“) ja kas klõpsata ühe rea või lohistada ülalt alla mitme rea esiletõstuks. Veeru esiletõstuks tuleb kursor viia veeru ülaserva, et ta muutuks paksuks mustaks allanooleks ja klõpsata, mitme veeru esiletõstuks klõpsata ja lohistada vasakult paremale. Rea või veeru saab välja valida ka, viies tekstikursori esiletõstetavasse ritta või veergu (klõpsata mõnel rea või veeru lahtril) ja valides menüükäsu Tabel > Vali > Rida / Veerg
Aknaga ümbriku korral tuleb arvesta akna asendit. Teksti kaugust paberi servast näed püstjoonlaualt. 8. Säti samal viisil lõikude ette vahed (5,2,1,5,2,2 reakõrgust). 9. Säti seosviitade jaoks klõpsuga joonlaual tabelduskoht arvutades: Tekstiala laius = 210-30-15 =165 mm. Viitevälja kaugus = 165-76 = 89 mm. 10. Kasutusmärke ja aadressi teise rea jaoks sea fondi vorminguks suurtähed: Format Font Font All Caps. 11. Säti pealkirjale ja pöördumisele parema veerise markeri vasakule nihutamisega teksti laiuseks pool tekstiala laiusest. 12. Lisa jalusesse (Insert Footer Edit Footer) kontaktandmed, kasutades kirja Times New Roman suurusega 8. Keskmise ja parempoolse tulpade jaoks lisa klõpsuga rõhtjoonlaual sobivad vasakud (~ 6 ja 13 cm) tabelduskohad! Liigsed tabelduskohad tuleb eemalda. Lõpuks lisa esimese rea kohale ülajoon. 13. Kontrolli, et välja "Adressaat või lisaadressaat" järel ei oleks tühje ridu ja lisa koostaja
täidetava pinna keskjoont. Kirja eriliigi puhul märgitakse see pealkirjaväljale suurtähtedega GARANTIIKIRI, AVALDUS, SOOVITUSKIRI, TEATIS, TÕEND, VOLIKIRI jne . Selistel kirjadel pealkiri puudub. 14. Seosviit 15. Tekst- on kirja põhisisu, adresaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt lgavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi. Taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjeedamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alaelemendist: * pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu * sisu * lõputervitus vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja diplomaatiliste auastmete olemasolul tuleb neid kasutada.
On kohustuslik kõigil dokumentidel, v.a õnnitlus- ja tänukirjad, kaastundeavaldused, tõendid, õiendid, teatised jms. Perioodiliselt või ühel eesmärgil saadetavate kirjade pealkirjale on soovitatav lisada mõni eristav tunnus. TEKST - On kirja põhisisu, adressaadile informatsiooni edastamine. Sisu iseseisvad mõttelised osad vormistatakse uuelt realt algavate eraldi lõikudena. Lõikude vahele jäetakse 1 tühi rida. Tekst joondatakse vasaku veerise järgi, taandrida ei kasutata. Parem veeris võib olla joondamata, st tekstis ei või esineda põhjendamatuid sõrendusi ega lünki. Tekst võib koosneda kolmest alamelemendist: · pöördumine vormistatakse 1-2 põhireavahet enne sisu, · sisu, · lõputervitus- vormistatakse 1-2 reavahet pärast sisu. Pöördumisel on soovitav kasutada ametinimetust. Akadeemiliste kraadide ja tiitlite, sõjaväeliste ja
........................................................................................................13 Lendorav.......................................................................................................................................14 Brandti lendlane............................................................................................................................14 I osa Joonda kogu tekst kahelt poolt sirgjooneliselt (kehtesta rööpjoondus) Kehtesta vasaku veerise laiuseks 3 cm, parema veerise laiuseks 2 cm Kehtesta kogu teksti ulatuses lõikude vaheliseks kauguseks 1 cm Määra fondiks Times New Roman ning kirjasuuruseks 12 p Määra lõigu "Tiigikonn" reavaheks 1.5 ning lõigule "Lendorav" 2-kordne reavahe Taanda viimane lõik nii vasakult kui paremalt poolt 2 cm Lisa teksti paar teemakohast pilti ning paiguta tekst tihedalt ühe pildi ümber ning nelinurkselt teise pildi ümber Paiguta lehe päisesse paremale poole enda nimi II osa
Keeleseadus ei luba ainult võõrkeelseid planke kasutada! Välisriiki saadetava kirja kontaktandmetes peab leiduma Eesti nimetus ühes tuntud rahvusvahelises keeles ja sihtnumbri ees Eesti maatähis EE standardi EVS-ISO3166-1 järgi. Ametikirja kirjutamine Dokumendiplangi veeris (tekstita pind): vasak veeris 30 mm parem veeris - 15 mm ülemine veeris- 12 mm alumine veeris 12 mm Kui kirja tekst leidub ka pöördel, siis vasaku veerise laius 15 mm ja parema veerise laius 30 mm. Ametikirja kirjutamine Pöördumise vormistamisel ei kasutata lühendeid, kirjavahemärke pöördumise lõpul ega adressaadi eesnime. Vabariigi Presidendi ja suursaadiku poole pöördudes ei kasutata ka perekonnanime. Nt: Austatud professor Kõrgesti austatud härra pastor Lugupeetud proua Kask Lugupeetud härra suursaadik Austatud Vabariigi President Ametikirja kirjutamine Vastata tuleb kohe või teavitada saatjat viivitusest
seejärel tähestikujärjekorras võõrkeeltes. Dokumendiplankide valmistamiseks kasutatakse paberi formaati A4 (210 x 297 mm). Olemas peab olema asjaajamiskorras kehtestatud vormi kohane üldplank nii paber- kui ka digitaalsel kandjal. Üldplangi alusel vormistatakse kirjaplanke ja konkreetse dokumendiliigi planke. Dokumentide rekvisiitide paigutus peab vastama näidisvormingule. Näidisvormingute veerise laiused on: vasak 30 mm parem 15 mm ülemine 12 mm alumine 12 mm. Veeriste vahele jääva täidetava pinna võib jagada infoväljadeks. Kirjaplangi kirjapea-, kontaktandmete-, adressaadi- ja sõnumiväljaks ning üldplangi kirjapea- ja sõnumiväljaks. Dokumentide vormistamisel kasutatavad elemendid Dokumendil on kohustuslikud elemendid ja lisaks nendele vastavale dokumendiliigile omased elemendid. Dokumendi kohustuslikud elemendid on: · autor;
Nii märgitakse leheküljenumber 3 esimest korda lehele, kus on sissejuhatus. Leheküljenumbrit ei märgita ka lehtedele, kus on kokkuvõte, kasutatud kirjandus ja lisad. Lisad nummerdatakse eraldi (kui neid on rohkem kui üks) araabia numbritega (Lisa 1, Lisa 2 jne) ja pealkirjastatakse. Lisade pealkirjad esitatakse sisukorras. Lehekülgede nume ratsioon paigutatakse 1cm allapoole teksti alumise veerise keskele või paremasse nurka. 15 Teksti kujundamisel kasutatakse plokkstiili, st alustatakse vasakust veerisest taandeta, kasutatakse rööpjoondust (vasak-parem joondamist Justifiedikooni abil) ja tekstilõigud eraldatakse reavahega. Teksti liigendamisel tuleb kasutada kaheastmelist järjestussüsteemi (nt peatükk 1, alapeatükk 1.1. jne) või vajadusel kolmeastmelist 1.1
Austatud professor Kask 58 8. Tekst 8.1. Dokumendi tekst peab olema võimalikult lühike, täpne, keelelt ja stiililt korrektne ja üheselt mõistetav. 8.2. Teksti vormistamisel kasutatakse plokkstiili, mille puhul teksti iseseisvad lõigud eraldatakse üksteisest kahekordse tekstis kasutatud reavahega. 8.3. Tekst joondatakse läbivalt vasaku või vasaku ja parema veerise järgi. 8.4. Pikemate dokumentide tekst liigendatakse. 8.5. Liigendused võib pealkirjastada ja tähistada araabia numbritega, mis eraldatakse üksteisest punktiga. Näide: 1 1.1 1.2 1.2.1 1.2.2 1.2.2.1 9. Tervitusvormel 9.1. Tervitusvormel vormistatakse ainult kirjaplangile ja kasutatakse erinevaid viisakusvorme vastavalt teksti sisule, kirjavahemärke ei kasutata. Näide: Lugupidamisega Parimate soovidega Ette tänades Edu soovides Austusega 10. Allkiri
annaabi.ee 
