Jõgikond-Ala, kust jõgi saab oma vee. Kaskaad-Joad langevad üksteise järel mitmelt astangult alla. Kosk-Suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab. Kärestik-Kitsam koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab. Lisajõgi-Teatud peajõkke suubuv jõgi. Peajõgi-Jõgi, millesse suubuvad lisajõed. Pinnavesi-Alatised veekogud(järv, tiik, jõgi, oja, kanal) ja ajutised veekogud(karstiojad,- järved) Põhjavesi-Kogu maasisene vaba vesi Sisevesi-Koosneb nii põhja- kui ka pinnaveest Suurvesi-Igal aastal ühel ja samal ajal korduv jõgede ja järvede veetaseme kõrgseis. Tulvavesi-Ajutine kiire veetõus. Veebilanss-Vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas Vesikond-Maa-ala, kust põhja- ja pinnaveed voolavad jõgede ja teiste vooluveekogude kaudu vastavasse veekogusse. Veelahe-Piir vesi,- jõgikondade vahel.
Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus Soolad kogunevad merre peamiselt maismaalt. Jõed kannavad kaasa maismaal jõgede vees lahustunud soolasid. Maailmamere keskmine soolsus on 3,5 % Läänemeres 2-3 % Millest sõltub merevee soolsus? Kirjuta järgmistele sõnadele definitsioon: Pilv, sisevesi, veeringe. Kus kulgeb veeringe kõige kiiremini, kas ekvaatori lähedal/60. laiustel/pooluste lähedal? Miks? Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Miks ei ole võimalik kogu Maal leiduvat magedat vett kasutusele võtta?
suur tööstus nn Los Angelase sudu - päikesepaisteline ilm ja palju lämmastikuühendeid, lähistroopilises klmv., mandriline soe kliima + tööstuskoorem 6 Teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24% jõed, järved, veeaur 1% 7 Ning iseloomustab veeringet ja veeringe lülisid Maa eri piirkondades: Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpiratsiooni, infiltretsiooni ja põhjavee vahelistest seostest. Suur osa sademeid langeb maha tagasi samas kohas kus aurus, aga mingi osa liigub kas merelt maismaale või vastupidi. Sademete kandumist mõjutavad ka mäed, mille tõttu vihm sajab mäe ühele küljele
tekkinud happelise reaktsiooniga sademed sudu suitsuja muude lisandite tõttu mürgiseks muutunud udu 14 4. Hüdrosfäär 23. Vee jaotumine Maal: maailmameri ja siseveed ~97% veest Maailmameres: Vaikne ookean 50% Atlandi ookean 25% India ookean 21% Põhja-Jäämeri 4% ~3% sisevesi: liustikud 75% põjavesi 24% jõed, järved, veeaur 1% 25. Hoovuste tekkepõhjused ja liikumise seaduspära ning hoovuste roll maa kliima kujunemisel Hoovui tkitavad peamiselt mailmamere eri osade temperatuuri ja soolsus erinevus, püsivalt ühesuunalised tuuled ja looded. osa hoovuste kulg on püsiv, osa muudavad suunda.Maa pöörlemisest tingitud Coriolise jõu mõjul kalduvad merehoovused
Immuniteedid: rv-se õ-se isikud, kes omavad siseriiklikes kohtutes immuniteeti: välisriigid ja diplom esindajad. o Riigi immunit: teise riigi nõusolek teostamaks jurisdikts tema üle. o Absoluutne vs. piiratud imm Territoorium Osa pinnast maakeral, mis on allutatud riigi jurisdikts-le. Riigipiir eraldab. Riigi terr: maismaa, maapõu riigile kuuluvates piirides terr all, õhuruum terr kohal, riigi akvatoorium (sisevesi, terrmeri). Tinglikult riigi terr: riigi lipu all sõitvad laevad, riigi registrisse kant õhu- ja kosmoselaevad, avamere põhja kaablid, sõjalaevad ja -lennukid (kus ka ei viibiks), kaubalaevad ja tsiviillennukid (avamerel ja neut õhuruumis). Territoriaalse suveräänsuse tekkimise viisid (6): Juurdekasv – akretsioon: inimtegevuse tulem või loodulikul teel, nt jõgede ummistus. Loovut – tsessioon: rahumeelne loovut ühelt riigilt teisele; rahulepingu osa. Poolte tahe
annaabi.ee 
