d. pardoksaalne vereringe e. erituselundite vereringe f. luude vereringe g. naha vereringe h. skeletilihaste vereringe Küsimus 2 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Takistus, mida avaldab veresoone teatud lõik vere voolamisele, oleneb veresoone pikkusest, vere viskoossusest ja veresoone raadiusest. Takistus vere voolamisele on suurim... Vali üks või enam: a. veenides b. veenulites c. kopsutüves d. kapillaarides e. kõhuõõnetüves f. õõnesveenides g. arterioolides h. aordis Küsimus 3 Pole veel vastatud Võimalik punktisumma 1,00'st Flag question Küsimuse tekst Südame ja kodade vahel on ovaalmulk. Aordi ja kopsutüve vahel on looteperioodil ühendusharu arterioosjuha. Arterioosjuha avatus või sulgumine on seotud... Vali üks või enam: a. prostaglandiin E2-ga b. prostatsükliiniga
Nendes on keskmine rõhk. Langus rõhus on 80-lt kuni 40 mmHg-ni. Arterioolide seinte summaarne pindala on kõige suurem (suurem kui arteritel, kapillaaridel, veenidel). Sellepärast veri arteriooli läbides puutub seinte vastu kõige rohkem. Hõõrdumisjõud kõige suurem, peab ületama kõige suuremat takistust. Arterioolide järel tulevad kapillaarid, kus rõhk langeb veelgi. Kapillaaride algusest 40-lt 15-ni. Viimasena liigub veri veenides ja veenulites, kus rõhk langeb umbes 15-lt nullini. Õõnesveenide suubumiskohas südamesse on rõhk koguni negatiivne. (vt hüpertensiooni klassifikatsiooni – paberil olemas) Vererõhu mõõtmine Vererõhu mõõtmiseks kaks võimalust: * Vererõhu otsene mõõtmine – vahetult veresoonest, kuhu viiakse kanüül, mis on ühendatud manomeetriga (näitab rõhku. Nii toimitakse nt operatsioonide ajal. * Kaudne vererõhu mõõtmine – väljaspoolt veresoont – kas õlavarrelt või sõrmeotsalt.
arterite lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit
Albumiini ülesandeks on siduda veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid, mõningaid kehavõõraid aineid ravimid, toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub
veres bilirubiini, urobiliini, rasvhappeid, mõningaid kehavõõraid aineid ravimid, toksiinid jne. Globuliinid kannavad kehas vere kaitseianeid- immuunoglobuliine. Hemaglobiini ülesandeks on transportida kopsudes vastuvõetud hapnikku kudedesse ja seal tekkinud CO2 toomine kopsudesse. Fibriogeen osaleb vere hüübimises. Vere hüübimine- ehk hemostaas. Seda ei toimu arterites, arterioolides ja veenulites. Verejooksu korral väiksemad veresooned ahenevad, tekib valge tromb (trombotsüüdid kleepuvad kollageenkiudude külge), siis tekib punane tromb (plasmas olev fibrinogeen muutub trombiini toimel kiudaineks fibriiniks ja vedel veri muutub sültjaks, mis mõne tunni jooksul kõvastub.) Südame vereringe füsioloogia Suur ja väike vereringe- Suur vereringe algab vasakust vatsakesest, suundub
toimel muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon.
muutub arterioolide läbimõõt. Kui mitmete arterioolide läbimõõt väheneb, tõuseb võrerõhk suurtes arterites. Prekapillaarsed sfinkterid: arerioolide terminaalsed segmendid. Kontraktsioonide abil reguleerivad vere pääsu kapillaaridesse. Kapillaarid: ühekihiline endoteel, lihaskest puudub, pikkus 0,5 mm, läbimõõt 0,008 mm. vererõhk algusosas 30mmHg, lõpuosas 10 mmHg, voolukiirus 0,3-0,7 mm/s. Veenid: õhukeseseinalised, suure venitavusega sooned, klapid, vererõhk veenulites 10 mmHg, veenides 4- 7mmHg, õõnesveenis 0- -5 mm Hg. Voolukiirus õõnesveenis 9 cm/s, sisemine diameeter veenulites 0,02 mm, veenides 5mm, õõnesveenis 30 mm. Seina paksus 0,002 0,5 ja 1,5 mm. Arteriovenoossed anastomoosid. Otseühendus arterite ja veenide vahel. Verevarustuse regulatsioon, termoregulatsioon. Nahk jäsemed, kõrvalest, maks, kopsud, seedetrakt. 34) Arteriaalne vererõhk (süstoolne ja diastoolne), vererõhu muutumine soonestiku alaosades. Vererõhu autoregulatsioon.
Tihedus= mass:ruumala Kg/m3 7. Tihkenemine e. induratsioon kroonilise venoosse hüpereemia korral tekivad toitumishäired, rakud kõhetuvad, atrofeeruvad, stimuleeritakse sidekoe vohamist. induratio fusca pulmonum kopsukude tihkeneb sidekoe osa suurenemise tulemusena, kaotab elastsuse. Punaliblede diapedeesi tõttu vabaneb lagunevatest erütrotsüütidest pigmenti, kopsukude muutub pruuniks. MIKROTSIRKULATSIOONI MUUTUSED VENOOSSE HÜPEREEMIA KORRAL · Verevool arterioolides, kapillaarides ja veenulites aeglustub · Kui rõhk venoosse takistuse ees võrdsustub diastoolse rõhuga, muutub verevool tõukeliseks, liikudes vaid süstolis. Kui rõhk takistuse ees veelgi tõuseb, siis süstolis voolab veri edasi, diastolis tagasi (retrograadne vool) · Veenid ja kapillaarid laienevad ja täituvad verega, organi maht suureneb. · Verevoolu joonkiirus ja mahtkiirus vähenevad · Mikrotsirkulatsiooni piirkonnas verevarustuse tase väheneb
lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit
Reduntantsus – sama tulemus võidakse saada samade tsütokiinidega sünergia – kui IL 4 ja 5korraga võib atgajõrjesk olla allergiline reakstioon antagonism – kaks erinevat koos, võib tekkida blokeerimine Kaskaad IL2 ja IL4 – võiks meelde jätta omandatud immuunvastuse vahendajatena. Kaasasündinudtest TNF, IL1, aga mõlemas on veel hästi palju teisi. Kaasasündinud – põletiku reaktsiooni esilekutsumine ja rakud lähevad kudedesse veenulites, kuhu minna ja kes lähevad – tsütokiinide abil kontroll. Tsütokiinide molekulaarsed struktuurid Tsütokiine on jummala palju, ja ka retseptoreid ka. Neid on klassifitseeritud nende struktuuri järgi. Viis põhilist klassi. Iga retseptori tüübi kõrval siin toodud ka tsütokiinid, mis on ligandiks. 1. Imuunoglobuliinide superperekond 2. klass I tsütokiinide retseptorid, konserneerunud tsüsteiinid, osad on retseptoriteks ka päris
lõpposas (kapillaaride algusosas) 40 mmHg. Nüüd ei ole enam vahet diastoolse ja süstoolse rõhu vahel. Miks on see rõhu langus nii suur? Arterioonide seinte summaarne pindala on teiste veresoonte seinte summaarsete pindalaga võrreldes kõige suurem, seetõttu takistus vere liikumisele arterioonides ongi kõige suurem. Ülejäänud veresoonte seinte summaarne pindala on väiksem. Arterioonidele järgnevad kapillaarid, kus vererõhk langeb 40nelt 15ni mmHg. Veenulites ja veenides langeb vererõhk 15nelt kuni -5mmHg õõnesveenide suubimise kohani. Vererõhu mõõtmine Vererõhku saab mõõta otseselt ja kaudselt. Otsene mõõtmine tähendab rõhu mõõtmist otse veresoonest. Seda inimesel kasutatakse harvemini, ainult kliinikus ja siiski väga rasketel haigetel, kellel on pandud kanüül otse veresoonde pidevalt, või operatsioonidel. See on otse ühendatud monomeetriga, mis aitab jälgida koguaeg vererõhku. Kõige sagedamini kasutatakse korotkovi meetodit
Klooni anergia - lümfotsüütide klooni olek inaktiivses seisundis; aktivatsiooniks vajalik lisasignaal. Esmaseks aktiveeruvaks rakuks on peamiselt T-lümfotsüüt (aktiveerijaks valgulise antigeeni epitoop APC pinnal), harva B-lümfotsüüt (siis vahetuks aktiveerijaks polüepitoopsed antigeenid - näiteks endotoksiinid). Lümfotsüütide pidev tsirkulatsioon versus "homing". Lümfotsüütidel "homing" ("pesastumis") retseptorid. Endoteliaalsetes veenulites vaskulaarsed adressiinid. Immuunvastuse etapid: antigeeni töötlus ("protsessing") antigeeni esitava raku (APC) poolt APC- (antigen-presenting cell): ¤ dendriitrakk (epidermaalne Langerhansi rakk jt) kannab antigeeni kudedest perifeersetesse lümfoidorganitesse (samal ajal toimub raku "küpsemine"). NB! Dendriitrakkudel (DC1 ja DC2) on keskne roll kogu immuunvastuse seadistamisel (st kas tekib eelistatult rakuline või antikehade poolt