Uurimuste kohaselt hoiakut emuutm: -asjatundja poolt tulemuslikum kui asjatundamtu isiku poolt. -isikud või grupid, kellega inimene end identifitseerib. -atraktiivne välimus. -tuttavlik sõnum vs täiesti uus sõnum. -isik, kellele veenmine on suunatud ei taju pealetükkivust, sihilikku soovi mõjutada. -ühe ja sama sõnumi kordus + tugevad argumendid. (võib tekkida ka küllastumine) -seisukoha poolt- ja vastuargumentide esitus. -huumor. -veenja autoriteet, enesekindlus, eneseiroonia. -hoiaku avalik kaitsmine. Boldis olulisimad õpiprotsessi juures. Igasuguse hoiaku kujunemist mõjutab: Teadvustamine – eksponeerimise efekt Omaksvõtt – osavõtu situatsioon Isiklik omaksvõtt – info isiklik vastuvõtt Hoiaku tugevdamise 3 strateegiat Sotsiaalse sidususe õhutsmine *tuleta meelde, et kuulume ühte gruoppi *tuleta meelde vajadusi, mis seovad grupi kokku
võimud sekkunud ja sundinud ühinema. (Sootla jt, 2011) Lisaks on veel terve rida üleminekuversioone, mis ÜA puhul tähendab, kas vabatahtlike ühinemiste perioodi (kasutatakse väga ulatuslikult), ühinemisotsuste saavutamist vabatahtlike konsultatsioonidega, kuid kindlate kriteeriumite alusel ja teatud tähtajaks või 5 siis on reform käivitatud kui suur eksperiment ja keskvalitus on pigem innustaja ja veenja kui ühinemisele sundija. (Sootla jt, 2011) Omavalitsusreformid Omavalitsusreformide spetsiifika mõistmiseks on olulised vastandlikud arusaamad riigi ja omavalitsuste rollidest. Laiemas plaanis võib omavalitsussüsteemid riigi ja omavalitsuste vaheliste suhete ja ülesannete jaotuse põhjal jagada kaheks: sulandunud ja autonoomne ehk duaalne omavalitsussüsteem. Sulandunud süsteemi puhul on omavalitsused seotud tugevalt
Õigete hoiakute kujundamine ja eesmärkide struktuur on tee tippsaavutustele, mille abil on võimalik vältida ebaõnnestumisest tulenevaid psühhotraumasid, spordist loobumist ja psüühilise tervise ebastabiilsust pärast sportlaskarjäärist loobumist. 5) Miks on oluline hoida ära ebaõnnestumise hirmu? Ebaõnnestumise hirmu foonil suureneb psüühilise läbipõlemise ja ka sporditraumade risk. Treener kui grupi liider 1) Loetlege juhtimise traditsioonilised stiilid. Dikteerija, veenja, diskuteerija, mittesekkuja. 2) Kirjeldage õppeprotsessi sümmetrilist ja asümmeetrilist suhet. Sümmeetriline suhe ehk konservatiivne dialoog õppeprotsessis. Asümmeetriline suhe ehk Coaching dialoog õppeprotsessis. Treener on õppekeskonnast osavõtja, mitte selle ainuvalitseja. Õpilane on aktiivne ja teadlik osaleja protsessis, mis on suunatud arenemisele valitud tegevuses. Teadmine kui tulemus on õpilase konkreetne kogemus, millisena ta näeb ennast oma keskkonnas.
Toote tutvustamine: FAB – tehnika Toodet tutvustatakse järjekorras: toote omadused (suurus, värvus, kvaliteet hind) nendest tulenevad hüved (toote eelistused, pakutakse nt ilusamat ja tervet välimust, auto puhul kiirust ja mugavust) kliendikasu (mis kasu klient saab sellest tootest) Müüja peab olema konsultandi rollis, äratada temas ostusoov – klient peab veenduma, et vajab toodet, ehk siis samas on müüja ka veenja. Tähtis on luua väga täpne ettekujutus kliendile. Formaalloogika kasutamine (tehnikakaupade puhul, kvaliteedi ja hinna suhe on kliendile arusaadav, uute toodete puhul): üldine otsustus konkreetne otsustus järeldus 1. Näide: Kõik ettevõtjad on huvitatud kulude vähendamisest ja tootlikkuse tõstmisest. 2. Minu toode vähendab kulutusi ja suurendab tootlikkust. 3. Teie vajate minu toodet.
Üldiselt tuginetakse inimese veenmisel eetosele, logosele ja paatosele, millega peab demagoog arvestama veenmisprotsessis. (Aava 2003: 43) Logos põhineb inimese veenmisel sõnade ja argumentide abil. Logose peamiseks osaks on loogika, mis on teadus õige mõtlemise seadustest ja vormidest (Aava 2003: 43). Kasutatakse fakte, et toetada enda argumenti – need faktid võivad olla tõesed, kuid ei pea olema. Inimene, keda püütakse veenda, peaks hoolikalt jälgima, kas veenja defineerib fakte või võrdleb neid muu sarnase objektiga, millele veenja ehk kõneleja tugineb. Kõneleja võib tugineda kas ekspertide arvamusele, või mõne tuntud tegelase ütlusele. Eetos tähendab kõneleja mõju kuulajale. Pearõhk on kõneleja mainel, sotsiaalsel staatusel. Kuulajaskond kipub usaldama rohkem inimest, keda nad austavad või teavad paremini. (Durham Technical Community College) Paatos tähendab inimese mõjutamist läbi tunnete
huvi äratamine, potentsiaali hindamine) - kauba esitlemine - vastuväidete käsitlemine - müügi sulgemine Vajaduste väljaselgitamine: Kliendi olukorra määratlemine l)Selgita välja kliendi olukord 2)Kliendi põhivajadus ja erivajadus 3)Kliendi väärtushinnangud 4 )Olukord lähitulevikus. Vajaduste väljaselgitamise tehnika: 1) Loogiliselt järjestatud küsimused 2)LOCATE-meetod 3)SPIN-tehnika. Toote esitlemine: Müügiagent veenja rollis I) Standartne pakkumine 2) FAB-tehnika(omaduste kirjeldus, eeliste kirjeldus, ostumotiiv) 3) Veenmisele orienteeritud kommunikatsioon 4) Demonstreerimine 43.Tõuke- ja tõmbe strateegiline lähenemine tarbijakäitumise mõjutamisel ja sellest tulenevad peamised müügitoetuse vormid. Tootja-hulgimuuja- jaemüüa- lõpptarbija-> tõukestrateegia Tõmbestrategia<- : Tootja- hulgimüüja-jaemüüja-lõpptarbija 44.Müügi stimuleerimine: def. Ja vormid(ergutushind, stim
Hoiakul on minakaitse funktsioon. Hoiakud annavad käitumisele kiiruse, järjepidevuse ja psühhologilised ökonoomia. Millised tegurid ja kuidas mõjutavad veenmise tulemuslikkust. - Asjatundja poolt tehtud veenmine on tulemuslikum kui antud teema osas asjatundmatu isiku või grupi poolt tehtud veenmine ja seda isegi juhul, kui nad esitavad samad argumendid või sama teksti. - Atraktiivsema välimusega veenjal on suurem mõjut - Huumor aitab leevendada vastuseisu - Veenja autoriteet,enesekindlus ja samas enseiroonia suurendavad veenvust Tänapäevas veenmis- ja hoiakute muutumise psühholoogias on teadmiste alusekd esperimendid, kus inimeste hoiakumuutusi mõõdetakse reaalse käitumise kaudu rinevates olukordades. Peamiseks sõltumatuks muutujaks on mingi kindel hoiakut manipuuleeriv tegur või kommunikatsiooni toimumise erinevus või muutus. Mudel ELM (elaboration likelihood model) kujutab endast kognitiivse koolkonna ideede
puudumine (kustumine) ostmine või ostust loobumine. ( Bachmann,T. 1994:65-71) 14 2.5 REKLAAM JA HOIAKUTE MUUTUMINE. Hoiakute muutumise uuringud ei pea ilmtingimata tegelema eelarvamuste vähendamise või inimeste sotsiaalsete hoiakute kohandamisega. Suur osa uurimustest on pühendatud veenmisprotsessile. ( Hayes 2002:101) Veenmisprotsessil on meeletu jõud. Kui on oskustega veenja, siis on võimalik hea reklaami ja veenmisoskusega võimalik müüa inimestele täiesti mõtetuid asju. Paljud uurijad on kasutanud tõhusaks suhtlemiseks veenmise mudeleid. Selle idee taga on oletus, et kui infot teistele piisavalt selgelt edastada, on tulemuseks hoiaku muutus. Petty ja Caccioppo(1979) väitsid, et seda tüüpi hoiaku muutus võib toimuda üht teed pidi kahest võimalikust. Keskse töötlustee tüüpi veenmine toimib siis, kui inimene teadet tähele paneb ja sellele keskendub
Enne 1848a polnud Preisimaal parlamenti, vaid selgelt vana korra põhimõttega riik, kuid pärast Rahvuskogu laialisaatmist, siis 1850.a võeti Preisimala vastu konstitutsioon, mis oli hoopis vähemliberaalne. Tekkis konstitutsiooniline konflikt 1860ndate alguses, kus ühelt poolt sõjaväereformi teostada sooviv Wilhelm I tahtis parlamendilt raha, aga too ei andnud. Nüüd kutsuti Bismarck ametisse, kes oli enne olnud diplomaat ja suursaadik. Ta oli tuntud kui väga osav veenja(kui see on sõna) ja nii määrati ta 1861a sügisel peaministriks, et ta veenaks parlamenti raha andma. Bismarck hakkas toetama Saksamaa ühendamist Preisimaa juhendamisel, et too saaks veel tugevamaks ning lahendaks tüliküsimused Austriaga lõplikult. 1862 kutsus Bismarck Austria saadikud enda juurde ja nõudis, et too peab arvestama Preisimaad kui suurvõimu. Kõige otsustavam oli 1860ndate sõjad. 1864 Saksa Taani sõda. Tüli puhkes Saksa liiduga Schleswig Hollsteini pärast.
Kõrge enesetõhususega sportlased on püsivamad ja pingutavad rohkem. 3.Enesetõhusus määrab ära sportlase eesmärgid – suurema enesetõhususega sportlased seavad endale väljakutsuvamaid eesmärke. Enesetõhususe tõstmine: sooritusvõimete parandam – edu kogemise parandamise võimalus asendav kogemus – mudel peaks olema õppija sarnane veenmine – veenja peab olema usaldusväärne ja ül peab olema realistlik füsioloogiline seisund – füsioloogilise erutuse tõlgendamine valmisoleku märgina Agressiivsus on selline käitumine, mis on suunatud teise elusolendi kahjustamisele ja vigastamisele. Instrumentaalne agressiivsus on agressiivne käitumine, mille eesmärgiks on mitteagressiivsete eesmärkide saavutamine – on tööriistaks sportliku tulemuse saavutamiseks.
annaabi.ee 
