samal tasemel. Ühendada katseklaas korgiga. Tõsta üks büretiharu teisest kõrgemale ning veenduda katseseadme hermeetilisuses. Võtta metallitükk ning panna see niiske filterpaberi sisse. Mõõta ja valada 5-6ml 10 % soolhappelahust katseklaasi. Asetada metallitükk katseklaasi seinale ning seejärel kukutada metallitükk happesse. Oodata reaktsiooni lõppu ja mõõta uuesti veenivoo tase. Fikseerida õhurõhk ja õhutemperatuur laboris. Katseandmed Vee nivoo büretil enne reaktsiooni V1 = 19,6 mm Vee nivoo peale reaktsiooni V2 = 25,8 mm Eraldunud vesiniku maht V = | V2 – V1 | = 6,2 mm Gaasi rõhk büretis Püld = 100 300 Pa Temperatuur t° = 294,15 K
protseduuri käigus kokku puutunud tsütostaatiliste ravimitega Ohtlike jäätmete pakendamine Kanister Kanister kindlalt suletav Kinniti ja ilmuti eraldi kanastrisse, Õlijäätmed kindlalt suletavad Originaalpakend Fotojäätmed (ilmutus- ja kinnituslaused) Iga kemikaaliliik eraldi anumass Ravimijäätmed. Kemikaalide jäätmed. Plastik- või klaaspurk Anum peab tihedalt olema suletud Elavhõbedajäätmed Veenivoo peab ületama jäätmeid Pappkast Kasutatud elavhõbedalambid Võib olla erineva suurusega, vastavalt Kasutatud (vananenud) või riknenud jäätmetele akud ja patareid Kahekordne prõgikott Paknd peab olema kindlalt suletud Tsütostaatilised jäätmed Ohtlike jäätmete kogunemine , transport, üleandmine q Ohtlikud jäätmed peavad olema pakendatud nõuetekohaselt
2) pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta 4 pöörlemissagedust. Joonis 2 Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 2) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. 5 3.Mõõtesüsteem Mõõtesüsteem koosneb kahest osast:
maksimaalvoolurelee PM2 siibri ajami maksimaalvoolurelee PB2 siibriahela ajarelee BPA avarii-(üleujutus-)relee Lülituse kohaselt toimub pumba sisse- ja väljalülitamine reservuaari veenivoo järgi. Kui nivoo langeb valitud alampiirini sulgub nivoorelee kontakt P ja annab toite automaatjuhtimise relee PY mähisele. Kui pump on veega täidetud, siis veerelee BP kontakt on suletud ning rakendub liinikontaktor . Samaaegselt saab toite ajarelee PB1 ning käivitab kellamehhanismi, mille seatud aeg on veidi pikem kui vajab pump normaalseks käivituseks. Käivituse lõpul peab pump arendama piisavat survet, et rakenduks surverelee Pning tema kontakt (NB! Selle ja kolme tema all asuva
pikema aluse. Leia tekkiva pöördkeha ruumala ja pindala. V: V = 32,64 cm³ ja S = 36 cm² 8) Romb, mille külg on a ja üks nurkadest 30o, pöörleb külje ümber. Avalda pöördkeha pindala ja ruumala. V: S = 2a² üh², V = 0,25a³ üh³ 9) Riigieksam2000 Koonusekujulise anuma telglõike tipunurk on 60º. Anumasse asetatakse raske kuul raadiusega r ja valatakse vett kuni veenivoo katab kuuli. Leia veenivoo kõrgus pärast kuuli eemaldamist. V: r 3 15 10) Riigieksam2000 Koonuses, mille telglõike tipunurk on 60º, ulatub vesi kõrguseni h. Anumasse asetatakse rauast kera raadiusegs r, mis jääb täielikult vee alla. Leia veenivoo kõrgus siis, kui kera on koonuses. V: 3 h 3 12r 3 h 11
tänapäeval soovitatakse keldrit kasutada eluruumi funktsioonis , siis tuleb asuda tegelema ka perimeetri soojustusega. Soojustus peab asuma väljaspool hüdroisolatsiooni. Kuna soojuskiht asub ümber välispiirde vastu maapinda nimeteataksegi seda perimeetri soojustuseks. Pidevalt seisva vee tingimustes peab perimeetrisoojustuses kasutatud XPS-plaadid olema täispinnaliselt liimitud nii, et plaadi ja vundamendi vahel ei oleks vett. Soojustusmaterjali paksus minimaalselt 120 mm kui veenivoo tase on taldmikust 1m. Minimaalselt 80 mm kui veenivootase on 500 mm. XPS tuleb maapinna liikumiste vastu toetada ülevakt oiilt mehaaniliste liistuga. Külmade keldriseinte puhul seestpoolt soojustuse paigaldamine halveneb olukord veelgi, kuna kondentsvee hulk soojustuse ja keldriseina vahel suureneb, ning koos sellega halvenevad ruumi sisekliima tingimused. Perimeetrisoojustus likvideerib külmasillad sokliosas, ning on kaitseks hüdroisolatsioonile
pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 6 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm
orgaanilisi vedelikke. 19 Samuti võib kasutada kahekambrilist ühtlustusanumat ja diferentsiaalmanomeetrit. 37. Ultraheli ja akustilised nivoo-mõõturid. Ultraheli on kõrgsageduslik, inimkõrvale mittekuuldav heli. Akustilises nivoo-mõõturis tekitatakse mahuti põhjas ultraheli ja selle järgi, kui kõrgel asuva andurini see jõuab, tehaksegi kindlaks veenivoo. Vedelikust gaasilisse keskkonda üle minnes signaal muutub ja seda ei registreerita. Gaasianalüüs 38. Gaasianalüüs soojustehnilistes seadmetes. Gaasianalüsaatorite liigitus. Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et otsustada kütuse põlemise täiuslikkuse üle. Kütuse täielikul põlemisel tekivad: N2, CO2, H2O, SO2 (SO3), O2, NO2
orgaanilisi vedelikke. 19 Samuti võib kasutada kahekambrilist ühtlustusanumat ja diferentsiaalmanomeetrit. 37. Ultraheli ja akustilised nivoo-mõõturid. Ultraheli on kõrgsageduslik, inimkõrvale mittekuuldav heli. Akustilises nivoo-mõõturis tekitatakse mahuti põhjas ultraheli ja selle järgi, kui kõrgel asuva andurini see jõuab, tehaksegi kindlaks veenivoo. Vedelikust gaasilisse keskkonda üle minnes signaal muutub ja seda ei registreerita. Gaasianalüüs 38. Gaasianalüüs soojustehnilistes seadmetes. Gaasianalüsaatorite liigitus. Mahulised (keemilised) gaasianalüsaatorid. Soojustehnilistes seadmetes määratakse gaasianalüüsiga peamiselt suitsugaaside koostist, et otsustada kütuse põlemise täiuslikkuse üle. Kütuse täielikul põlemisel tekivad: N2, CO2, H2O, SO2 (SO3), O2, NO2
imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu "RUN" ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.3.2. Katsetorustik Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15 15 x 1 vasktoru 1400 mm
Samasuunalise tuule mõjul võib veetase muutuda 0,5-2 meetri võrra, üsna tugevate tormide ajal aga veelgi enam. Tuul kuhjab vee ühtedest mereosadest teistesse. Nii näiteks läänetuulte mõjul langeb veetase Läänemere lääneosades ja tõuseb idarannikul. Läänemere veetaseme muutumine oleneb ka õhurõhust: õhurõhu muutumisel 1 mm võrra muutub veetase mere keskosas 8 cm võrra. Samaaegselt veetaseme tõusuga mere ühtedes piirkondades langeb veetase teistes piirkondades. Nii tekib veenivoo erinevus, mis tasakaalustab seda tinginud tegurite lakkamisel. Inertsi tõttu voolab alale, kus veetase oli madalam, rohkem vett kui on vaja veepinna rõhtse asendi taastamiseks. Tekib esialgsele vastupidine olukord ja vesi hakkab liikuma vastassuunas. Niisugune vee edasi-tagasi liikumine kordub, kusjuures veenivoo kamplituud muutub üha väiksemaks. Kirjeldatud veetaseme kõikumisi meres nim seisulaineteks . Seisulainetest tingitud veetaseme muutumine võib Läänemeres olla üsna suur.
pumbata vett pumbaga 16 paagist 1 paaki 23. Selleks avatakse pumba imemisavapoolne kraan 15 ja kraan 21. Oodatakse kuni õhk väljub pumbast ja torustikust ning käivitatakse pump. Pumba käivitamiseks tuleb ühendada sagedusmuundur 18 lüliti 20 abil vooluvõrku, vajutada nuppu “RUN” ning aeglaselt tõsta pumba tööratta pöörlemissagedust (voolu sagedust) kuni vesi voolab paagist 1 survepaaki 23. Üleliigne vesi survepaagis 23 peab ülevoolutorustiku 8 kaudu voolama paaki 1 ja veenivoo nivootorus 25 peab püsima muutumatuna. See saavutatakse muutes sagedusmuunduri 18 abil tsentrifugaalpumba tööratta pöörlemissagedust. 1.2.2. Katsetorustik 7 Katsetorustik (Joonis 1.4) on koostatud standardsetest osadest ja on ühendatud survepaagiga 23, milles hoitakse konstantset nivood. E5 E15
(auruarmatuur), mis paigaldatakse aurutorustikule ja seadmetele, mida lbib aur ja veearmatuur, mis paigaldatakse seadmetele, mida lbib vesi. Philised seadmed, mis kuuluvad auru armatuuri gruppi oleks: manomeetrid, kaitseklapid, auru sulgemis- ja reguleerimisarmatuur, kraanid, ventiilid (mad vivad olla ksitsi reguleeritavad ja vastutusrikkamates kohtades automaatjuhtimisega). Veearmatuuri alla kivad katlaveee nivoo mturid, lihtsamad veenivoo mturid (veeklaas), lbipuhumiskraanid ja ventiilid, tagasilgi klapid ja toiteliinid, vee proovivtukraanid. Garnituuri all meldakse jrgmisi seadmeid: katlale opaigutatud luugid ja need paigaldatakse katla kolde seintele teatud kohtadesse , et jlgida leegi asendit.Siia kivad ka shlaki punkritele ja toapunkritele paigaldatud luugid mille kaudu saab vtta shlaki vi tuha proovi ja samuti gaasi kikudele ette nhtud luugid. kui on tegemist tahke ktuse kolletega siis paigaldatakse kolde
tasakaalustatakse raskuse 6 ja häälestusvedru 3 mõjuvate jõudude summaga. hρgfa = FM + a1czo (2.2.14.) kus: ρ – vee tihedus; g – vabalangemise kiirendus; fa – membraani aktiivne pind; FM – raskuse massi poolt tekitatud jõud; a1 – ülekandetegur; zo – seadevedru 3 eelpingestatus; Raskus riputatakse jäiga tsentri külge selleks, et vähendada anduri staatilist ebaühtlust ja laeva kreeni mõju. Veenivoo tase reguleeritakse vedruga 3. 21/27 jklng3.sxw Joonis 0.2.25. Vee tasapinna muutus toob endaga kaasa membraanile mõjuvate jõudude tasakaalu rikkumise, selle läbipainde ja hoova 4, mis on seotud reguleeriva organiga, proportsionaalse liikumise. Nivoo membraananduri eeliseks on hea tundlikkus ja soojusinertsi puudumine. Tema tööd ei mõjuta rõhk katlas, kuna see mõjub membraanile mõlemalt poolt
12). Joonis 12 Pumba poolt tekitatud surve kulub staatilise surve (kõrguste vahe) Hst ning võrgu survekao ( ht = hs +hi ) ületamiseks. Arvuliselt on staatiline surve pumba imemiskõrguse ja pumbatava vedeliku veesamba kõrguse summa Hst = hi + hs . Staatiline tõstekõrgus näitab kui kõrgele tegelikult tõuseb veesammas survetorus pumbatava vee nivoost. Pumba staatilise surve väärtus oleneb pumba asukohast veevõtukoha veenivoo suhtes st. kas pump asub pumbatava vee nivoost kõrgemal või madalamal. Näiteks laeva masinaruumis asuvad merevee pumbad allpool veeliini. 6 Pumbates merevett läbi kingstoni veeliinist kõrgemale paaki võrdub pumba staatiline tõstekõrgus Hst = hs - hi Pumbates vett põhjatangist üle parda Hst = hs + hi , kus hs - on pumba poolt tekitatud veesamba kõrgus hi on pumba imemiskõrgus
annaabi.ee 
