7. Rannik 6. Maa-ala, millelt veekogu või selle osa saab oma vee. 8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava
Orgaanilise aine hulk maailmameres võib suuresti kõikuda. Kõige kõrgem on produktiivsus 40.-60. lõunalaiuse vahel. Suur fütoplanktoni ja sellest oleneva zooplanktoni hulk on omakorda eelduseks kalarikkusele. Keskmiselt kõrgema orgaanilise aine sisaldusega alad on ühtlasi maailma suurimad kalastuspiirkonnad. PÕHJAVESI maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. AERATSIOONIVÖÖND maakoore osa, kus koos veega esineb kivimites ka õhku, ülemine pinnakatte osa, kus põhjevee tase kõigub Sademete hulgaga Pinnakatte materjali omadustest (kui suured poorid, näiteks jäme kruus või liiv, siis põhjavee tase madal, kui savine pinnas, siis poorid väikesed ja vesi tõuseb kõrgele) KÜLLASTUSVÖÖND Maakoore osa, kus kivimi poorid on täidetud veega ja on kujunenud kindel põhjaveekiht.
paisumise töö? Kuidas muutub gaasi siseenergia? (810 J, suureneb) 5.5 Soojusmasin teeb tsükli jooksul töö 300 J. Leida soojusmasina kasutegur, kui jahutile äraantud soojushulk on 900 J. (25%) 5.6 Soojusmasina kasutegur on 18 %. Töötav keha saab tsükli jooksul soojendilt soojushulga 600 J. Kui suure töö teeb masin ühe tsükli jooksul? (110 J) 5.7 Milline oleks troopikas merevee siseenergial töötava soojusmasina maksimaalne kasutegur, kui soojusallikana kasutatakse ülemisi veekihte temperatuuriga 30 0C ja jahutina sügavamaid veekihte temperatuuriga 10 0C ? (7%) 5.8 Ideaalne soojusmasin teeb tsükli jooksul 1 kJ tööd. Soojendi ja jahuti temperatuurid on vastavalt 100 0C ja 20 0C. Kui suur on soojusmasina kasutegur? Kui suure soojushulga saab masin ühe tsükli jooksul? Kui suure soojushulga annab masin jahutile ühe tsükli jooksul? (21%, 4,8 kJ, 3,8 kJ) 5.9 Kui suure maksimaalse efektiivsusega töötab soojusmasin, mis kasutab soojusallikana: a)
Seirevõrgu tihedus on suurem Tallinna ja Ida- Viru vaatluspiirkondades, s.t. Aladel, kus on probleeme põhjavee hea seisundi saavutamisega. 6 Suhteliselt hõreda asustuse ja põhjavee looduslähedase seisundiga Lõuna- ja Lääne- Eestis on seirevõrgustik tunduvalt hõredam. Põhjavee loodusliku ja looduslähedase seisundi jälgimine Vaatlusvõrk koosneb põhiliselt erinevaid veekihte või komplekse avavate puuraukude rühmadest, mis võimaldavad hinnata ka veekihtide vahelisi seoseid. Peamised põhjavee seisundit kujundavad tegurid looduslikes tingimustes jagunevad ajas püsivateks: ala geoloogiline ehitus, reljeef ja selle liigestatus, äravoolutingimused ajas muutlikeks: näiteks ilmastikutingimused Esimene tegurigrupp määrab põhjavee seisundi kujunemise territoriaalsed iseärasused, teine selle ajalised muutused
tendents kunagise olukorra osalisele taastumisele (kaevanduste sulgemine, maaparandussüsteemide amortiseerumine). Veehaarete intensiivne veevõtt sügavatest survelistest veekihtidest ja sellest tulenev survepinna alanemine ei ole mõjutanud ülejäänud veekihtide ja põhjaveest sõltuvate elupaikade seisundit. Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele. Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti ilmekaks näiteks on olukord Kurtna maastikukaitsealal. Seal asuvad (joonis 28) Eesti parim põlevkivivaru; suur ehitusliiva maardla Pannjärvel; arvestatav turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari
jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon osa vihma-, lume- ja kohati ka liustikuveest imbub maa sisse ning moodustab põhjavee. Veebilanss veekogusse või mingile maa-alale juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. Merevee omadused: 1) temp. veekogude paari meetri paksune pinnakiht on palju soojem kui sügavamate kihtide vesi 2) soolsus merede ja ookeanide sarnasus on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus on 35%. Väike veeringe vesi aurustub merepinnalt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe merest aurustunud vesi kantakse pilvedega maismaakohale ja seal sajab see maha. Mõju rannikule: inimene - ehitustega muudab (muulid, sadamakaid
kuhjuvad Kulutusrand merede ja suurjärvede rannaosa, kust lainetuse tagajärjel setteid ära kantakse Maasäär meres või suurjärves setete pikirände tagajärjel moodustunud valli või seljakulaadne pinnavorm madalas vees. Kujuneb tavaliselt rannajoone suuna järsu muutuse piirkonnas, jõesuudmetes, poolsaarte tipus Põhjavesi maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte Rand maismaa osa, mille piires rannajoon oma asendit muudab (maaala, kus rannajoon kõigub) Rannabarrid meres või suurjärves setete ristirände tagajärjel moodustunud rannajoonega paralleelsed valli või seljakulaadsed pinnavormid madalas vees. Veetaseme muutudes võivad ka veepinnast kõrgemale ulatuda. Kujunemise eelduseks on suure hulga peeneteraliste setete esinemine rannanõlval Rannajoon maismaa ja mere kokkupuutepiir (seisuveekogudes)
Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Teatud pikaajaliste ilmastikutingimuste korral kui tekib rohkelt sademeid võivad adsorbeeritud patogeenid kalme läbiva vihmavee kaasabil sattuda esmalt pinnasekihtidesse ning sealt edasi põhjaveekihtidesse ning transporteeruda pikkade vahemaade taha. Kui veeladet kasutatakse joogiveena, võivad sinna sattunud tõvestavad mikroobid põhjustada haigusi. Bakterioloogiline reostusoht on suurem maapinnalähedasi veekihte avavates salvkaevudes. Mitmed uuringud üle maailma on kalmistutest pärinevat pinnase ja põhjavee reostust ka kinnitanud ( Dent, Knight 1998 ). Mõned uuringud on näidanud reostust vahetult haudade läheduses, samas teised uuringud näitavad reostust ka kaugemal (L. Rodrigues, A. Pacheco, 2003). Bakterite ja viiruste elusolek ja säilumine Selleks, et määrata kalmistute keskkonnamõjusid on vaja teada kuivõrd säiluvad on
24. Eesti järved, teke, parameetrid, levik, tüübid. Peipsi ja Võrtsjärv. 1. Mandrijäätekkelised Künkliku moreenreljeefil saarterohkem järved. Piklikud voortevahelid Ooside ja mõhnadevahelised Orujärved 2. Jäänuk ehk reliktjärved Mis on tekkinud neotektoonilise kerke tagajärjel 3. Laugasjärved 4. Lammijärved ehk soodijärved 5. Ajutised karstiveest toituvad järjev 25. Eesti põhjavesi, veekihid. Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savida ja savikate liivakivide vahekiht, mis laeb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja, kesk, ja LääneEestis. Vett saab juba 515 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. LõunaEestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
ja Värska orglaht; Saari 35 (suurim Piirissaar); Suubub 237 jõge - suuremad Velikaja ja Emajõgi; Velikaja 57% valgalast; Veetaseme kõikumine 28-31 m-ni; Vesi vahetub 2 aasta jooksul. Tekitas Võrtsjärve jääkeel; Esineb 4-5 saart (tuntuim Tondisaar); Läbivooluline (Väike-Emajõgi, Õhne, Tarvastu, Tänassilma ja Rõngu jõgi, välja voolab Emajõgi); Keskmine veetase 33 m; Keskmine sügavus 2,8 m; Suurim sügavus 6m. 25. Eesti põhjavesi, veekihid Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne-Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
kestumine- perioodiline jäiga kehakatte vahetamine, nt lülijalgsetel, sest see ei võimalda loomal kasvada. VI. LOOMARIIK - SELGROOGSED SALLY 1. Kalad, nende esindajate kohastumused eluks vees. Kalade jagunemine: Sõõrsuud (silmud) Kõhrkalad (haid, raid) Luukalad (räim, ahven) Suurem osa kalu elab meredes või ookeanides, nad on kohastunud soolases veel elama. Osa liike eelistab elupaigana avamerd, teised sügavamaid veekihte, osad kalad armastavad aga hoopis vaikseid taimerikkaid lahesoppe. Kalu, kes elavad terve oma elu järvedes või jõgedes, neid me kutsume mageveekaladeks. Mõned mageveekalad suudavad elada ka riimvees (haug, ahven, räim) 2. Kl luukalad esindaja välis- ja siseehitus. Kala soomused. Vaatamata kalade elupaikade erinevusele, on luukalade väliskuju üsnagi sarnane. Avavees elavatel kaladel on nooljas kehakuju (ahven, haug), põhja lähedal elavate kalade keha on pikk
mineraalveeks. Põhjavee jaotumine maa sees Kõige ülemistes pinnakatte setetes (kruusades, liivades ja moreenis) esinevat põhjavett nimetatakse pinnaseveeks. Seda esineb peamiselt Lõuna-Eestis, kus pinnakate on paksem. Pinnasevett pole kuigi palju, ta on harilikult 1-5 m sügavusel ning seetõttu reostub ka kergesti. Pinnasevesi toidab madalaid talukaeve. Eesti geoloogiline läbilõige koos vettpidavate kihtidega Devoni liivakivides esinevaid veekihte eraldab üksteisest savide ja savikate liivakivide vahekiht, mis laseb vett vähe läbi. Devoni liivakividest pumbatakse vett kuni 200 m sügavuselt. Siluri ja ordoviitsiumi paekivid on olulisteks vettkandvateks kihtideks Põhja-, Kesk- ja Lääne- Eestis. Vett saab juba 5-15 m sügavustest kaevudest, kuigi suurem osa vajaminevast veest pumbatakse tänapäeval sügavamatest puurkaevudest. Lõuna-Eestis asuvad need veekihid mitmesaja meetri sügavusel.
annaabi.ee 
