või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi. Usuti, et libahunti eristab tavalisest hundist valge märk kaelas mis oli jäänud kas mõnest ehtest või kaelast kantud sulest. Usuti, et libahunt muutub tagasi inimeseks kui anda talle noa otsast leiba. Libahundiks nimetati ka hundi kümnendat poega kes pidi murdma koduloomi mitte kõrri hüpates vaid tagat rünnates. Veehaldjas e. Näkk Näkk on Eesti mütoloogias enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend kes elab vees. Näkk elab meredes, järvedas, tiikides ehk ülepea vees. Eriti meeldivad neile neelukohad ja kõikuvaid kohti mererandades. Näkk näeb välja nagu inimene, enamasti naine kuid on ka meesnäkke nad on vahel riides ja vahel mitte. Näkk on ette kujutatud ka hobusena kes ei ole hästi meelestatud inimese vastu ta meelitab ja uputab, vahel ka tõmbabiinimese paadist vee alla
MAASOTSIOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 1. Loodusläheduse olulisemad indikaatorid 1) naturaalmajandus 2) vähene kaubavahetus 3) teadmiste hulk looduses toimuva kohta 4) emotsionaalne lähedus - päritolumüüdid - perestruktuur - vaimsidemed (inimese ja looma vahel jne) - hinge uskumused 5) väike energia tarve 2. Loodusläheduse-linlikkuse ajalooline dünaamika 1) maa kuulub inimesele: maad kasutatakse põllupidamiseks, mis on majanduslik kasuallikas. Inimene hakkab kasu taotlema, maa muutub lihtsalt vahendiks. 2) inimene kuulub maale: Maa on Ema 3) inimene on abstraktne 3. Suhted esivanematega olulisemad indikaatortunnused 1) austav suhtumine vanematesse inimestesse 2) vanemate elutöö jätkamine 3) surnute eest hoolitsemine hiljem surnutega kontakti otsimine (hingedeaeg), ...
Usuti, et kui Peko külviajal põllule viia, siis saabub põllule õnn ja põld annab rohket lõikust. Jumalaga seotud tähtpäevad: Septembri kolmas pühapäev on pekopäiv ja see päev on mõeldud Peko austamiseks. NÄKK Jumala nimi rootsi keeles: Näcken Jumala rahvapärased nimed: näkineiu, näkineitsi, näks. Jumala liik: Näkk oli kuri veehaldjas, keda inimesed kartsid. Jumala ülesanded: Näki ülesanne oli meelitada inimesi vette ja neid uputada. Näki ülesandeks oli mängida kivil kuldset kannelt, sõita maanteel tõllaga ja lapsi sinna peale kutsuda, moonutada oma ohvrite silmi ja kaotada nende mõistus. Näki kohustuste hulka kuulub lootsikute uputamine ja nende karile ajamine.
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
Läänemeresoome mütoloogia (FLKU.04.075; 2 AP = 3 EAP) Kordamisküsimused eksamiks 1. Mis on müüt, mis on mütoloogia? Ava nende mõistete tähendusi erinevatel ajastatutel ja erinevate uurimissuundumuste (teooriate) kontekstis. "Müüdi all mõeldakse sakraalset lugu, milles tegutsevad jumalad, vägilased ning teised olendid, kes korraldavad kosmost ja seavad sisse praeguse maailmakorra." (Valk 2001) müüdi-mõiste kahetasandilisus. Müüt (kreeka keeles mythos) on jutustav pärimus, mis seletab traditsionaalse kultuuri teadmiste ja kogemuste baasil kujundilisel viisil maailma ja inimese algupära, olemust ja tähendust. Müüdid esinevad lugudena, mille tegelasteks on tihti meie jaoks üleloomulikud olendid -- jumalad, loom-inimesed, heerosed. Näiteks filosoof Tõnu Luik määratleb müüti järgnevalt: "Müüt on hõimu-sugukonna algkogemusele igikestvana ilmnev jutt oma eksistentsi (oldavolu) seotusest oma jumalate, kangelas...
Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
ÕUESÕPPE PEDAGOOGIKA KUI TEADMISTE ALLIKAS LÄHIÜMBRUSEST SAAB ÕPIÕU ÕUEKESKKOND- ÕPIKESKKONDADE ROHKE VÕIMAS KLASSITUBA (Anders Szczepanski) Kui tahame eelkooliealiste ja kooliealiste õpetamise efektiivsemaks muuta, on oluline nad loodus- ja kultuurinähtustega otsekontakti viia. Õpetajatel ja õpilastel tuleks sagedamini formaalsest õpikeskkonnast lahkuda ning suunduda elavasse maastikku vahetuid kogemusi hankima. Maastik unustatud teadmisteallikas Arvestades sellega, et ligikaudu 85% meie suhtlemisest toimub haistmis-, maitsmis-, kompimismeele ja kehakeele kaudu, on oluline, et õppeprotsess arvestaks seda. Kui õppimine põhineb vaid tekstidel, on tagajärjed kasinad. Õuesõppe pedagoogika on selline tegutsemisviis, kus õppeprotsess hõlmab nii olukordade, kui kogemustel põhinevaid elamusi, kus- õppimise ruumi nihutatakse ka ühiskondlikku ellu, loodus-ja kultuurimaastikele; peetakse oluliseks meeleliste elamuste ja raamatuhariduse...
Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
Nat’i välimus on hirmu äratav: “/.../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad kõrvad nagu lontkõrvadega koeral, silmi ja nina pole olemas, või pole neid näha. Viimati väidetakse, et ta olevat üldse ilma pää, silme ja kõrvadeta, kole ja jäme elukatomp nagu pakk. Teda nähtavat musta hunniku, kala või millegi näol, olevat hobusetaoline, suure sabaga, millele ta laskvat istuda lapsi.” (Masing 1998:155). Venelaplastel oli veehaldjas, kellega lapsi veest kaugemale peletati. Ta napsas lapsi nii ujumast kui ka venest. Lapsed ei tohtinud minna õhtul rannale tema öörahu rikkuma. Sama haldjas kaites ka vesilinde ning uputas selle, kes neid ahistas (Masing 1998:123). 8 “/.../ sage tingimus kuulub: enne valatagu seitsme venna veri, kui raha kätte saadakse. See tingimus ei nõua ometi seitsme isiku verd, vaid tingimus täidetakse kui 7 ühesugust looma, näiteks kukke, rahaaugul ohverdatakse.”(Eisen 1995:53)
Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12- 21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Inglid langesid taevase sõja tõttu, mõned neist jäid taeva aga mõned langesid ja neist said allilma olendid, rahvausundis said neist aga haldjad ja see olenes sellest kuhu mingi ingel langemise hetkel kukkus, vette kukkunud inglist sai veehaldjas. Inglid on haldjatega sarnased, sest mõlemad ei joo ega söö. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Veendumus, et rahvaluule terviklikuna ja muistend sealhulgas on kauge mineviku pärand, hakkas kujunema juba folkloristika algaegadel. Muistseid rahvaste laule tõlgendati ajaloo kajastusena, selline arusaam väärtustab folkloori kui
4–5 lausega. Ta küsib neist küsimustest ühe. 1. Mis on ja millega tegeleb kontaktlingvistika? Keeleteadusharu, mis uurib keelekontakte. Ajaloolisest lingvistikast eristab kontaktlingvistikat see, et uuritakse seda, mis keelekontaktide tulemusena hetkel toimub, mitte minevikku. Kontaktlingvistika tegeleb küll keeleainesega, kuid samas peab silmas keelekasutajate tausta, sotsiaalseid suhteid, kontaktsituatsiooni tüüpi jms. Mittesuulise suhtluse andmestik pole olnud aga tähelepanu all sellepärast, et tähtsaks on peetud tegelikku, redigeerimata, argist keelekasutust. 2. Mis on ja millega tegeleb leksikoloogia? Uurib sõna, sõnavara koos grammatikaga. Sõnavaraüksusena kannab sõna leksikaalset tähendust, grammatikaüksusena aga gram.tähendust. Leksikoloogia on lingvistiline distsipliin, mis uurib sõnavara põhiüksusi ehk lekseeme, nende moodustamist, struktuuri ja tähendust. Leksikoloogia on seotud leksikograafiaga, mis tegeleb sama info, eriti...
ja kohmakas, pealegi ei sallinud Leemetit Hiie isa Tambet, kes teda külainimeseks pidas ega suutnud nende pere kunagist ära kolimist andestada - Leemet pelgas Ülgast ka, sest ta kasutas nunnude jäneste verd puujuurte niisutamiseks, Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette viskamine), tema ohvrit ei toonud ja hirmust, et veehaldjas teda uputama hakkab, suples ta väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
