või nõiasõnade lugemise abil. Arvati, et libahundid murravad koduloomi. Usuti, et libahunti eristab tavalisest hundist valge märk kaelas mis oli jäänud kas mõnest ehtest või kaelast kantud sulest. Usuti, et libahunt muutub tagasi inimeseks kui anda talle noa otsast leiba. Libahundiks nimetati ka hundi kümnendat poega kes pidi murdma koduloomi mitte kõrri hüpates vaid tagat rünnates. Veehaldjas e. Näkk Näkk on Eesti mütoloogias enamasti pahatahtlik mütoloogiline olend kes elab vees. Näkk elab meredes, järvedas, tiikides ehk ülepea vees. Eriti meeldivad neile neelukohad ja kõikuvaid kohti mererandades. Näkk näeb välja nagu inimene, enamasti naine kuid on ka meesnäkke nad on vahel riides ja vahel mitte. Näkk on ette kujutatud ka hobusena kes ei ole hästi meelestatud inimese vastu ta meelitab ja uputab, vahel ka tõmbabiinimese paadist vee alla
Asju, olendeid, nähtusi väestav vägi ei ole personaalne. Loodust tajutakse nii, et loodusel on vägi (näiteks jõge kujutatakse elusolendina). Rõhutatakse luude rolli. Palju väge on juustes, küüntes jne. Elu ja surma mõiste puudub, kõik on väestatud. Surmast: nii kaua kuni luustik on säilinud, võib surnu üles tõusta (elav laip). 17. Animism (ettekujutus inimesest, surmast, loodusest) Vägi on isikuline. Tekivad isikulised hinged (loodushinged näiteks metsa- ja veehaldjas). Mina-teadvuse moodustumine ja selgem piiritlemine. Inimese keskseks vormiks, milles ta end tunneb, on tema keha. Oluline on elavate ja surnute vastasmõju. Usutakse, et inimesel on kehahing (väestatud kehakujutlused, hingeloom, hingushing [toss, leil-kehast lahutatud]) ja vabahing ( nimi, ise, vari, teisik, irdhing, siirdhing, loodushing). Kui inimene sureb, siis kehahing laguneb, vabahing võib ringi rännata maailmas. Sel perioodil oli positiivne suhtumine surnutesse
Usuti, et kui Peko külviajal põllule viia, siis saabub põllule õnn ja põld annab rohket lõikust. Jumalaga seotud tähtpäevad: Septembri kolmas pühapäev on pekopäiv ja see päev on mõeldud Peko austamiseks. NÄKK Jumala nimi rootsi keeles: Näcken Jumala rahvapärased nimed: näkineiu, näkineitsi, näks. Jumala liik: Näkk oli kuri veehaldjas, keda inimesed kartsid. Jumala ülesanded: Näki ülesanne oli meelitada inimesi vette ja neid uputada. Näki ülesandeks oli mängida kivil kuldset kannelt, sõita maanteel tõllaga ja lapsi sinna peale kutsuda, moonutada oma ohvrite silmi ja kaotada nende mõistus. Näki kohustuste hulka kuulub lootsikute uputamine ja nende karile ajamine.
L�hendid: LE � L�una-Eesti murretes Lv. � liivi keeles L�E � L��ne-Eesti murretes n�it. � n�iteks PE � P�hja-Eesti murretes Rei � Reigi murrakus sm. � soome keeles v. � v�lde; v�i van. � vanap�rane vrd. � v�rdle Aare Aarde Aas -a Agan -a Agu Ao Ahas Ahta III v. � �kitsas� Ahke � �uhke�, �tubli�, �usin� Ahm -a v. -i � van. �kaljukass� Gulo gulo Aht Ahi � �veehaldjas� vrd. sm. Ahto Ahun -a � LE �ahven� Aim -u Ainik -u Ainus Ainsa Ait Aida Ald Allu � Rei �laine� Alk Algi � lind Alca torda Allik -a Alo Amb Ammu Ambur -i And Anni Anderikas -rikka Annik -u Aopelg -pelju Aot�iv -u Are -da � �selge�, �kindel� Arm -u Armas Armsa v. Arma Aro Arp Arva Aru Arukas Aruka Arv -u � ka �v��rtus�, �t�hendus� Ase -me Astel Astla Asu Atko Aul -i � lind Clangula hyemalis Aulemb -e Aun -a Ebe -me
kekri~keyri~köyri~köyry~keuri (~1.XI); sanditajate nimetused köyrimörkö ja keyrittär~ köyriätär · vadja: tsuudad (vrd vn tsudno `veider, imelik, imeline'; samuti tsud' jms) · vepsa: kul´ik, pl. kul´ikod (vrd vn kulik `noormees, kes käib istjatsitel kaetud näoga; lõbustab teisi ja räägib peenikese häälega'; V. Dalil: kuljazki `jõulusant' < kuljas `kuradike, veevaim' < komi kul `paha vaim, veehaldjas'); vrd. eesti koll ja soome kolja `hiiglane'. 15. Kirjelda ajalooallikates korduvaid tunnusmotiive, millega kirjeldatakse läänemeresoome rahvaste paganlikke pühapaiku. Üldiselt ollakse taunival seisukohal kui asi puudutab hiiepuid ja nende mahavõtmist. See on justkui keelatud tegevus, mis võib enesega õnnetuse kaasa tuua. Välja arvatud juhul, kus see on kristlikule maailmavaatele jalgu jäänud ning kunagise püha puu langetamises nähakse pigem head tegu.
Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
korjanud. Neid võis näha öösiti mägede kohal lendamas ja kontrollimas, et varandus alles oleks. Metsades liikus ringi mtshaldjas, alati himur armastuse järele. Peamiselt varitses ta mehi, kes töötasid üksinda. Eespoolt oli ta kaunis, kuid vältis end tagantpoolt näitamast. Veekogudes vastas metsahaldjale vee- või järvehaldjas. Tal oli reeglina tavaline saba, üliharva ka kalasaba. Kes temaga armatses või talle muid teeneid osutas, seda hoiatati ohtudest ning veehaldjas lubas talle, et ta vee peal iialgi hukka ei saa. Meessoost erootiline olend oli näkk. Ta oli sündsalt hallidesse riietesse riietatud ning võis olla meisterlik pilimees. Näki sooviks oli uputada nii paljusid, kui võimalik ja neid alla oma veeriiki tirida. Maagilised loomad Paljudel loomadel arvati olevat maagilised võimed. Karu peeti peaaegu, et üleloomulikuks olendiks. Ta oskas mõtteid lugeda, tundis inimkeelt, mistõttu pandi talle mitmed meelitavaid nimesid
Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas Wirankannos kaerahaldjas Kekri tähistas 1. novembrit (päev, mil karja enam välja ei lastud, söödi teatud laadi keedust ja sooviti karjaõnne, karjale tervist ja õnne pikaks siseruumides olemise ajaks) Tonttu Soome päkapikk Tapio ja Hiisi olid metsahaldjad Wirankannos oli kaerahaldjas Ahti hämelaste veehaldjas, karjalastel Vee Ema Cratti maasse peidetud aardeid valval kummitus, hämelastel Liekkiö Hämelaste Calevanpojad olid hiiglased. Juba Agricola tegi vahet ida- ja läänesoome rahvatraditsioonidel. Rahvausundit hakati tõsisemalt uurima 18. sajandil. 1789. ilmus Gananderi soome minevikku ja maailmapilti käsitlev teos Mythologia Fennica. Alfabeetiline soome mütoloogilisi sõnu ja nimesid sisaldav teatmeteos soome rahvausundit kästilevate allikate hulgas üks olulisemaid.
Nat’i välimus on hirmu äratav: “/.../ suur ja jäme, suure pääga nagu karu, suured maharipnevad kõrvad nagu lontkõrvadega koeral, silmi ja nina pole olemas, või pole neid näha. Viimati väidetakse, et ta olevat üldse ilma pää, silme ja kõrvadeta, kole ja jäme elukatomp nagu pakk. Teda nähtavat musta hunniku, kala või millegi näol, olevat hobusetaoline, suure sabaga, millele ta laskvat istuda lapsi.” (Masing 1998:155). Venelaplastel oli veehaldjas, kellega lapsi veest kaugemale peletati. Ta napsas lapsi nii ujumast kui ka venest. Lapsed ei tohtinud minna õhtul rannale tema öörahu rikkuma. Sama haldjas kaites ka vesilinde ning uputas selle, kes neid ahistas (Masing 1998:123). 8 “/.../ sage tingimus kuulub: enne valatagu seitsme venna veri, kui raha kätte saadakse. See tingimus ei nõua ometi seitsme isiku verd, vaid tingimus täidetakse kui 7 ühesugust looma, näiteks kukke, rahaaugul ohverdatakse.”(Eisen 1995:53)
Mõlemas loos on kurjajuur madu, järgneb karistus ja on väga kindlad soorollid. 16. Kuidas on seotud omavahel piiblimüüt inglite langemisest (nt Js 14:12- 21, Ilm 12:1-10) ja rahvapärane seletus haldjate tekkimisest? Inglid langesid taevase sõja tõttu, mõned neist jäid taeva aga mõned langesid ja neist said allilma olendid, rahvausundis said neist aga haldjad ja see olenes sellest kuhu mingi ingel langemise hetkel kukkus, vette kukkunud inglist sai veehaldjas. Inglid on haldjatega sarnased, sest mõlemad ei joo ega söö. 17. Kirjelda [nt Ü. Valgu artikli põhjal], kuidas 19. sajandi Eestis transformeerusid muistendid muinaspärandiks ja neile omistati rahvuslik väärtus. Veendumus, et rahvaluule terviklikuna ja muistend sealhulgas on kauge mineviku pärand, hakkas kujunema juba folkloristika algaegadel. Muistseid rahvaste laule tõlgendati ajaloo kajastusena, selline arusaam väärtustab folkloori kui
intonatsioon. Suuremad mõjud siiski murretes. Tänapäeval vähe laenatud, nt mõned tõlkeraamatutest: spunk, muumitroll. Rootsi laenud on tulnud eesti keelde põhiliselt (uus)rootsi keelest 16.–17. sajandil, kui Eesti- ja Liivimaa kuulusid tervenisti või osaliselt Rootsi võimu alla. Eestlased suhtlesid eeskätt sõjaväelaste, käsitööliste, pisiametnike, kaupmeeste ja pastoritega. Rootsi laenud on nt kann ‘valamistoruga nõu’, kroonu, lant, malm, moor, näkk ‘veehaldjas’, pagar, plagu, plasku, ruut ‘nelinurk’, säng, vaar ‘vanaisa’, vist. Omaette laensõnade rühmana võib välja tuua eestirootsi laenud, mis on saadud Lääne-Eesti saartel ja Loode-Eestis elanud eestirootslastelt. Püsiv rootsi asustus tekkis Eesti aladel 13.–15. sajandil ning säilis 1944. aastani. Eestirootsi laenud viitavad mõjudele kalapüügis, meresõidus ja rahvausundis. Eestirootsi laenud on nt haalama, hauskar, julla, kepp, klibu, klomp, kratt, nugima, räim, tont, viiger
ja kohmakas, pealegi ei sallinud Leemetit Hiie isa Tambet, kes teda külainimeseks pidas ega suutnud nende pere kunagist ära kolimist andestada - Leemet pelgas Ülgast ka, sest ta kasutas nunnude jäneste verd puujuurte niisutamiseks, Ülgas rääkis pidevalt haldjatest ja neile ohvri toomisest kui minna allikale või ujuma, see oli Leemeti arust ebameeldiv loomapiinamine (elusa konna kõhu lõhki lõikamine ja vette viskamine), tema ohvrit ei toonud ja hirmust, et veehaldjas teda uputama hakkab, suples ta väga harva ja kalda ääres - Leemetit huvitas külaelu ja ta jonnis, et nad emaga sinna elama läheks, kasvõi ajutiselt, teda huvitasid leib ja odrakört, ema aga pakkus poisile tema lemmiktoitu – öökullimune, mispeale poiss jonnimise lõpetas ja neid õega luristama hakkas 3. - järgmisel päeval hulkusid Pärtel ja Leemet koos metsaserval, et küla piiluda, Pärtel tahtis lähemale minna, nad liikusidki pelglikult, mõlemas suur hirm
annaabi.ee 
